Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12614
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu abielu lahutuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistung
nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX elukoht XXX, e-post: XXX) 4.10.2017
2-17-12614 Kostja vastus Kostja vaidles 04.10.2017 abielu lahutamisele vastu ning leidis, et ei tea miks hageja lahutada soovib. Lahutamise soov on hageja poolne otsus. Pooled ei ela enam koos. Hageja kolis oma uue elukaaslase juurde. Hageja on soovinud varemgi lahutada, kuid siis kutsus ta kostja tagasi. Abielusuhete taastamisest ei ole kostja loobunud. Kostja palus anda täiendava tähtaja leppimiseks, selle aja jooksul võiks parandada põhimõtteliselt kõike. Kohus andis 4.10.2017 kohtuistungil pooltele leppimiseks tähtaja 2 kuud ning määras, et leppimisest või selle võimetusest teavitamise tähtaeg on 4.12.2017. Hageja kinnitas 5.12.2017 kohtule telefonivestluses, et jääb esitatud nõude juurde. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 1.06.2002 (tl 10). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja on hageja väiteid kinnitanud ega ole sisuliselt lahutamisele vastu vaielnud. Täiendava tähtaja jooksul pooled hageja kinnitusel leppinud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja jääb oma nõude juurde. Kostja abielu lahutamisega nõus ei olnud, kuid leidis, möönis, et hageja elab juba uue elukaaslase juures. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. Hageja perekonnanime muuta ei soovi. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.