Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Resolutsioon

Võtta vastu AS Pergo Hotels hagist loobumine ning lõpetada menetlus AS Pergo Hotels hagis E.S. vastu asendada E.S. tahteavaldus OÜ Linden Hotell juhatusest tagasiastumiseks kohtuotsusega. Võtta vastu U. N. hagist loobumine ning lõpetada menetlus U. N. hagis E.S. vastu E.S. tagasikutsumiseks AS Pergo Hotels nõukogust.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS Pergo Hotels hagis E.S. vastu asendada E.S. tahteavaldus OÜ Linden Hotell juhatusest tagasiastumiseks kohtuotsusega hageja, AS Pergo Hotels, kanda. Jätta menetluskulud U. N. hagis E.S. tagasikutsumiseks AS Pergo Hotels nõukogust kostja, E.S., kanda. Menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks peale lahendi jõustumist vastavalt TsMS § 174 lg.4 ja § 177 lg.2. Edasikaebamise kord Määrusele hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise osas on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik.

2 (6)

01.08.2013.a määrusega (tl 126, 1 kd) Pärnu Maakohus rahuldas osaliselt hagi tagamise taotluse ning peatas esialgse õiguskaitse korras E.S. volitused AS Pergo Hotels nõukogu liikmena kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus jättis rahuldmata taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras E.S. volitused OÜ Linden Hotell juhatuse liikmena. 19.08.2013.a. kirjaliku vastuse (tl 154, 1 kd) kohaselt kostja ei ole nõus hagi menetlusse võtmisega ning leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi tuleks jätta esimeses nõudes (kostja tagasikutsumine AS’i Pergo Hotels nõukogust) läbi vaatamata põhjusel, et kostja ei ole enam AS’i Pergo Hotels nõukogu liige (vt all p II). E.S. volitused AS Pergo Hotels nõukogu liikmena on esialgse õiguskaitse korras peatatud alates 01.08.2013 ning tema astus nõukogust tagasi 19.08.2013.a. Kostja vabatahtlik tagasiastumine AS’i Pergo Hotels nõukogust ei ole samastatav tema tagasikutsumisega mõjuval põhjusel. Samuti ei ole hagejad enne hagi esitamist kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga või nõudega AS’i Pergo Hotels nõukogust tagasi astuda. Hagi tuleks jätta teises nõudes (kostja tahteavalduse asendamine OÜ Linden Hotell juhatusest tagasiastumiseks) läbi vaatamata põhjusel, et vastav nõue on perspektiivitu (vt all p III). Kostja palub: 1. jätta hagi läbi vaatamata; 2. alternatiivselt jätta hagi täies ulatuses rahuldamata; 3. jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

3 (6)

hageja I nõude rahuldanud. Hageja I nõudis kostja tagasiastumist OÜ Linden Hotell juhatusest, mitte AS-i Pergo Hotels nõukogust. Isegi kui kohus peaks lõpetama menetluse loobumise tõttu, peaks menetluskulusid kandma hageja I. Kostja on endiselt OÜ Linden Hotell juhatuses ning hageja I nõude esitamisega soovitud eesmärk (kostja eemaldamine OÜ Linden Hotell juhatusest) on seega saavutamata. Hageja I nõue ei olnud menetluslikult vajalik. Hageja I väidab, et esitas hagi selleks, et lõpetada väidetav konkurentsikeelu rikkumine tema nõukogu liikme (s.t kostja) poolt. Konkurentsikeelu väidetava rikkumise lõpetamiseks oleks aga piisanud ka hageja II nõude rahuldamisest ehk kostja tagasikutsumisest AS-i Pergo Hotels nõukogust. Seda illustreerib ka hageja I enda käitumine, kuna hageja I reageeris kostja tagasiastumisele AS-i Pergo Hotels nõukogust koheselt hagist loobumisega. Seega tuleks menetluskulud jätta hageja I kanda ka TsMS § 162 lg 4 alusel; vastupidine lahendus oleks antud juhul ebaõiglane, kuna hageja I esitas ebavajaliku ja perspektiivitu hagi, kuritarvitades sellega menetlusõigusi ning kulutades asjatult kohtu ja vastaspoole aega. Lähtudes eeltoodust palub kostja:

4 (6)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

5 (6)

Kohus on seisukohal, et kostja poolt esile toodud asjaoludel ei ole võimalik kohaldada TsMS § 162 lg 4, mis näeb ette kohtule õiguse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. E.S.le endale oli teada, et ta oli samaaegselt nii AS Pergo Hotels nõukogu liige kui ka OÜ Linden Hotell juhatuse liige (esmakanne äriregistris 12.05.2013.a.), kuid ta ise enne hagiavalduse esitamist sellist olukorda ei kõrvaldanud. Selliseid takistusi ei ole esile toodud. Kostja viidet sellele, et ei ole esitatud vastavat nõuet, ei saa käsitleda asjaoluna, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kostjalt menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud U. N. hagis E.S. tagasikutsumiseks AS Pergo Hotels nõukogust kostja kanda, kuna kostja on AS Pergo Hotels nõukogu liikmest ise tagasi asutunud ja selle läbi on hageja saanud soovitud tulemuse. TsMS 174 kohaselt (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. (4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on 29.06.2015.a. teinud määruse menetluskulude dokumentide esitamiseks ja kättetoimetamiseks ning menetluskulude täpsustamiseks. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks, sest see lükkaks edasi asjas määruse tegemise, ning seetõttu menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast tsiviilasjas tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.