Hagejad Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Harjumaa) ja Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, Harjumaa), seaduslik esindaja Xxx, lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Harjumaa)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Xxx ja Xxx hagiavaldus.
2.Muuta Harju Maakohtu 26.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx Xxxlt Xxx ja xxx kasuks väljamõistetud igakuist elatist järgnevalt: 2.1 Xxx maksab lapse Xxx ülalpidamiseks igakuist elatist 120,50 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem, kui 51,28 % poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 07.09.2017 kuni Xxx täisealiseks saamiseni. 2.2 Xxx maksab lapse Xxx ülalpidamiseks igakuist elatist 120,50 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem, kui 51,28 % poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 07.09.2017 kuni Xxx täisealiseks saamiseni.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jääva poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (22.11.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Xxx ja Xxx (hagejad) esitasid 07.09.2017 hagi Xxx (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad paluvad suurendada kostjalt kohtumäärusega väljamõistetud elatist ja kohustada kostjat tasuma kummalegi lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on Xxxl ja kostjal ühised lapsed, st hagejad. 26.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr xxx kinnitas kohus hagejate ja kostja vahelise kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus alates 01.04.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps jätkab täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppe asutuses, siis kuni vastava õppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagejad leiavad, et esineb alus suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kohustada kostjat tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Võrreldes kompromissi tegemisega on asjaolud käesolevaks ajaks muutunud. Seaduses sätestatud minimaalse elatise määr on tõusnud. Kompromissi sõlmimisest on möödas rohkem kui 2 aastat. Laste ülalpidamise kohustused tõusevad. 26.03.2015 kompromissiga ei mõistetud kostjalt välja elatist protsendina. 26.03.2015 kompromissiga välja mõistetud elatise summa ei tõuse ning inflatsioon on selle elatise odavaks teinud. Praegusel juhul 100 euroga lapsi ülalpidada on raske. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Hagejad nõuavad elatist miinimummääras ja seetõttu ei ole vaja tõendada, et nende vajadused on suurenenud. Hagejad leiavad, et kostja väited ei anna alust jätta elatis suurendamata. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma sissetuleku ja väljaminekute suurust. Need väljaminekud, mille kohta esitas kostja tõendeid saab korrigeerida. Väike sissetulek ei vabasta kostjat kohustusest anda lastele ülalpidamist miinimummääras.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kostja võimeline maksma hagejatele elatist seaduses sätestatud määras. Hagi rahuldamisel ei jätku kostjal raha enda minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kostja keskmine sissetulek on 500 – 600 eurot kuus. Tervislik seisund ei võimalda kostjal leida tulusamat tööd. Kostja kulud on keskmiselt üle 400 euro kuus: lastele 200 eurot + kommunaalkulud 48 eurot + telefon ja televisioon 43 eurot + elukindlustus 12 eurot + lasteaed 46 eurot + üürikorteri kindlustus 15 eurot + elekter 40 – 130 eurot ja talvel 160 – 220 eurot. Ülejäänud raha jääb kostja ja tema kolme lapse ülalpidamiseks. Kostja märgib, et hagejate kõrval peab ta ülal
pidama ka oma teist last xxx, kes hagi rahuldamisel jääb varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus on tuvastanud, et hagejad on kostja lapsed (lk 5 – 6). Hagejad ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr xxx kompromissi, mille kohus kinnitas 26.03.2015 määrusega (lk 7). Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus alates 01.04.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps jätkab täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppe asutuses, siis kuni vastava õppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagejad paluvad muuta elatise suurust, mida kostja maksab 26.03.2015 kompromissi alusel ja mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Hetkel kehtiv elatise miinimummäär moodustab perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel 235 eurot. Hagejatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas hagejatele tõendamiskoormist 14.09.2017 kirjas (lk 19). Hagejad tuginevad oma elatise suurendamise nõudes sellele, et võrreldes kompromissi kinnitamisega 26.03.2015 on käesolevaks ajaks muutunud miinimumelatise suurus. Lisaks väidavad hagejad, et laste ülalpidamiskulud ajaga tõusevad. Kuivõrd elatise määr on tõusnud, saab eeldada, et suurenenud on ka hagejate vajadused. Hagejad nõuavad elatist miinimummääras. Seega ei pea nad eraldi tõendama oma vajadusi.
5.Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Riigikohus on selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 37.1).
6.Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks 26.03.2015 kompromissi sõlmimisel. Hagejad on esitanud tsiviilasjas xxx hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustasid xxx igakuised ülalpidamiskulud 220 – 240 eurot (eluasemekulud 80 – 100 eurot, toidukulud 50 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50
eurot) ja Xxx igakuised ülalpidamiskulud olid 240 – 260 eurot (eluasemekulud 80 – 100 eurot, toidukulud 50 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot). Hagiavalduse kohaselt oli laste ema igakuine sissetulek 200 – 400 eurot kuus. Laste ema sai isalt elatist 125 eurot laste ülalpidamiseks ja lastetoetust. Laste ema igakuised kulutused olid korteri kommunaalmaksed 280 eurot kuus, talvel on kulud suuremad (lk 106 – 107). Kohus ei ole tuvastanud laste ema muude kulude suurust, sest need ei ole hagis välja toodud. Tsiviilasjas nr 214-59180 esitatud hagist nähtub, et kummagi lapse igakuised ülalpidamiskulud olid hagi esitamisel 2014. a miinimumilähedased. Kostja esitas tsiviilasjas nr xxx vastuse hagiavaldusele, milles ta vaidles vastu elatise väljamõistmisele miinimummääras. Kostja väitel oli tema ülalpidamisel veel üks laps xxx (lk 110) ja kasulaps. Kostja ja tema pere igakuised kulutused olid keskmiselt 685 – 810 eurot: lastead 50 eurot, telefon 20 eurot, laenud 70 eurot, eluasemekulud 125 – 250 eurot, söögikulud 4 inimesele 200 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, transport 35 eurot, tervishoiukulud 45 eurot, muud vältimatud kulud 80 eurot (lk 108). Kostja esitas tõendi oma sissetuleku kohta keskmiselt 526 eurot kuus (lk 109). 25.03.2015 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-14-59180 avaldas kostja, et töölepingu järgi on tema töötasu suuruseks 355 eurot, mõnikord saab kätte kuni 600 eurot. Kostja elukaaslane oli kodus ja sai ainult lasteraha. Eeltoodu alusel loeb kohus, et pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-14-59180 kompromissi olukorras, kus laste igakuised ülalpidamiskulud olid miinimumilähedased. Laste ema igakuine sissetulek oli 200 – 400 eurot ja väljaminekud 280 eurot. Kostja sissetulek tsiviilasjas nr 2-14-59180 kompromissi sõlmimise ajal oli keskmiselt 526 eurot kuus ja kostja pere väljaminekud olid keskmiselt 685 – 810 eurot, millest pool, st 342,50 eurot – 405 eurot jäi üldjuhul kostja kanda. Tsiviilasjas nr xxx 26.03.2015 sõlmitud kompromissi kohaselt pidi kostja tasuma kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus. Seega kohustus kostja tasuma lastele elatist alla tsiviilasjas xxx hagi esitamisel ja kompromissi kinnitamisel kehtinud elatise miinimummäära (hagi esitamisel 2014. a oli elatise miinimummäär 177,50 eurot (pool miinimumpalgast 355 eurot) ja kompromissi kinnitamisel 2015. a oli elatise miinimummäär 195 eurot (pool miinimumpalgast 390 eurot)). Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma kummalegi lapsele elatist 51,28 % kompromissi sõlmimisel kehtinud miinimummelatise määrast. Kuigi kompromissi kinnitava 26.03.2015 kohtumääruse resolutsioonis ei ole välja toodud elatise määra protsent, mida kostja peab lastele maksma, saab kohus protsendi ise välja arvutada. Kuigi kompromissi kinnitavas määruses ei ole märgitud asjaolusid, miks on põhjendatud elatise väljamõistmise alla miinimummäära, saab kohtu hinnangul eeldada, et kompromissi kinnitamisel lähtus kohus TsMS § 430 lg-st 3 ja ei oleks kinnitanud kompromissi, mis oleks olnud vastuolus perekonnaseadusega ega oleks taganud hagejatele vajalikku ülalpidamist. Seega vastas kompromissiga kinnitatud kostja poolt hagejatele makstav elatise summa laste huvidele ja oli piisav laste vajaduste katmiseks. Tuleb eeldada, et 26.03.2015 kompromissis ettenähtud elatisega on laste vajadused kaetud.
7.Käesolevas tsiviilasjas paluvad hagejad muuta elatise suurust ja kohustada kostjat maksma kummalegi lapsele elatist miinimummääras. Sellest kohus järeldab, et laste igakuised ülalpidamiskulud ei ületa ka käesoleval hetkel kahekordset miinimumelatist. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada vanemate varaline seis ka käesoleva aja seisuga, mida kohus teeb alljärgnevalt. Kohus on välja nõudnud Swedbank AS-lt andmed laste ema kontole laekunud summade kohta ja tuvastanud, et laste ema keskmine sissetulek viimase kuue kuu jooksul oli 620,56 eurot (kohus on lugenud laste ema sissetuleku hulka Weerec OÜ pool tehtud palgamaksed ja Haigekassa poolt 25.09.2017 ja 03.10.2017 tehtud töövõimetushüvitise maksed) (lk 88 – 94). Lisaks laekub laste
ema kontole peretoetus 100 eurot kuus. Laste emale ei kuulu kinnisvara (lk 57) ega sõidukeid (lk 59). Samuti puuduvad laste emal seosed äriühingutega (lk 64). Hagiavalduses ei ole välja toodud laste ema igakuiseid väljaminekuid. Kostja väidab käesolevas asjas, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 500 – 650 eurot kuus. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte oma väite tõendamiseks (lk 35). Kostja väitel on tema igakuised kulutused keskmiselt üle 400 euro kuus. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte oma väite tõendamiseks (lk 48), millega on tõendatud, et kostja igakuised kulutused moodustavad ca 400 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps xxx (lk 39). Kostja elukaaslase xxx ema igakuine sissetulek on 601,90 – 659,50 eurot kuus (lk 47). Kohus on välja nõudnud Swedbank ASlt andmed kostja kontole laekunud summade kohta ja tuvastanud, et kostja keskmine sissetulek viimase kuue kuu jooksul oli 1 127,50 eurot (kohus on lugenud kostja sissetulekuks sularaha sissemaksed ja Olympic Casino Eesti AS-lt kostja kontole toimunud laekumised) (lk 95 – 100). Kostjal on pangakonto AS-s LHV Pank, mille jääk seisuga 26.10.2017 moodustab 2,24 eurot (lk 104). Pangakontole ei ole viimase kuue kuu jooksul laekumisi toimunud. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuuluvad järgmised sõidukid: Opel Vectra (ehitusaasta 1996), Ford Escort (ehitusaasta 1986), Citroen Berlingo (ehitusaasta 2001), Ford Sierra (ehitusaasta 1987), Audi A6 (ehitusaasta 2000), Opel Kadett (ehitusaasta 1987) (lk 60 – 63). Kostja on osanik ja juhatuse liige Place OÜ-s (lk 65). Kostjale ei kuulu kinnisvara (lk 58).
8.Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kompromissis ettenähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Kui elatis lepiti kokku mingi protsendina miinimumelatisest, saab muude asjaolude muutumatuna püsimisel lähtuda miinimumelatise muutumisel eeldusest, et lapsele tuleb tagada elatis jätkuvalt sama protsendi ulatuses miinimumelatisest. Hagejad peavad esmajoones esile tooma muutunud asjaolud, mille esinemisel kompromissi kinnitamise ajal ei oleks kohus sellist kompromissi tõenäoliselt kinnitanud. Ainuüksi kohustatud vanema varalise seisundi paranemine ei saa kompromissi muutmise aluseks olla, kui laste vajadused olid kompromissiga piisavalt kaetud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 37.1, p-d 37.3 – 37.4). Kohus on selgitanud hagejatele tõendamiskoormist 14.09.2017 kirjas (lk 19) ja et neil tuleb tõendada asjaolusid, mis on muutunud võrreldes kompromissi kinnitava määruse tegemisega ja millised annaksid alust kohustada kostjat tasuma elatist suuremas summas. Hagejad ei ole tõendanud, et peale elatise miinimummäära tõusu, on võrreldes kompromissi kinnitava määruse tegemise ajaga muutunud muud asjaolud, mille alusel oleks põhjendatud kohustada kostjat tasuma hagejate ülalpidamiseks 26.03.2015 kompromissis märgitust suuremat elatist. Hagejad ei ole toonud esile muutunud asjaolusid, mille esinemisel kompromissi kinnitamise ajal ei oleks kohus sellist kompromissi tõenäoliselt kinnitanud. Sarnaselt tsiviilasjaga nr xxx ei ületa laste ülalpidamiskulud ka käesoleval ajal kohekordset miinimumelatist. Võrreldes 26.03.2015 kompromissi tegemisega on suurenenud laste ema sissetulek, mis moodustab praegu keskmiselt 620,56 eurot. Erinevalt varasemast on kostja igakuine sissetulek kasvanud. Kui tsiviilasjas nr xxx oli kostja igakuine sissetulek 526 eurot kuus, siis käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek moodustab 1 127,50 eurot kuus. Seejuures on kostja igakuised väljaminekud hetkel samas suurusjärgus, st ca 400 eurot kuus nagu need olid 26.03.2016 kompromissi kinnitamisel. Kostja ülalpidamisel on endiselt veel üks laps xxx, kelle ema teenib erinevalt varasemast praegu töötasu keskmiselt 601,90 – 659,50 eurot kuus. See, et kostja elukaaslane teenib sissetulekut ei välista küll kostja kohustust anda xxx ülalpidamist, kuid võib vähendada proportsionaalselt kostja elukaaslase sissetuleku suurusega kostja panust tema perekonna igakuiste kulude kandmisesse. Lisaks on kostja asutanud 09.04.2016, st pärast 25.03.2016 kompromissi kinnitamist äriühingu Place OÜ (lk 65). Place OÜ majandusaasta aruande kohaselt ei ole aga kostjale kui juhatuse liikmele tasutud tasu või tehtud muud väljamaksed (nt kasumi jaotamise teel), millised parandaksid kostja varalist seisundit. Eeltoodust nähtub, et kostja varaline seis on
võrreldes varasemaga mõnevõrra paranenud. Kostja varalise seisundi paranemine toimus tänu tema igakuise sissetuleku kasvule, seejuures ei ole kostja igakuised väljaminekud suurenenud ja kostja proportsionaalne panus tema perekonna igakuiste kulude kandmisesse võis mõnevõrra väheneda, sest kostja elukaaslane asus tööle ja teenib keskmiselt 601,90 – 659,50 eurot kuus. 26.03.2015 kompromissi tegemise ajal oli kostja elukaaslane kodune ja tema sissetulekuks oli ainult lasteraha. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuuluvad sõidukid, mida ei saa aga käsitleda kostja varalise seisundi paranemisena. Kõik sõidukid kuulusid kostjale juba 26.03.2015 kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr xxx. Samas ei saa ainuüksi kohustatud vanema varalise seisundi paranemine olla kompromissi muutmise aluseks, kui laste vajadused olid kompromissiga piisavalt kaetud. Otsuse p-s 6 on kohus tuvastanud, et tuleb eeldada, et 26.03.2015 kompromissiga tsiviilasjas nr 2-14-59180 olid laste vajadused kaetud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud, et muutunud on asjaolud, mille esinemisel kompromissi kinnitamise ajal ei oleks kohus sellist kompromissi tõenäoliselt kinnitanud. Võrreldes 26.03.2015 kompromissi kinnitamise ajaga on suurenenud vaid elatise miinimummäär. Seega saab eeldada, et lastele tuleb tagada elatis jätkuvalt 26.03.2015 määrusega kinnitatud kompromissis sätestatud protsendi ulatuses miinimumelatisest. Hagiavaldus tuleb rahuldada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 101 lg 2 alusel osaliselt ja muuta kostjalt 26.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59180 hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatist selliselt, et kohustada kostjat tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 120,50 eurot kuus (st 51,28 % kehtiva elatise miinimummäärast 235 eurot), kuid mitte vähem, kui 51,28 % poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 07.09.2017 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni. Kohus peab vajalikuks välja mõista elatis muutuva suurusena, sidudes elatise määra miinimumpalga suurusega. Kohus on seotud hagejate nõudega ja mõistab välja elatise kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni.
9.Hagejad ei ole palunud muuta 26.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59180 määratud elatise maksmise korda (määruse p 1.3). Seega jääb elatise maksmise korra osas kehtima 26.03.2015 määruse p 1.3. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei mää kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
11.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.