Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-15-18318 pärandiosade suurustele, so Xxxxle 1/3; Xxxx1/3 ja Xxxx1/3.

2-15-18318 18.10.2017 kohtule esitatud arvamuses toetab Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitatud avaldust ja ei pea vajalikuks määrata taotletud tehingute tegemiseks Xxxx erieestkostjat. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et antud tehing ei riku eestkostetava õigusi ega huve ning et pärandina saadud rahalisi vahendeid on põhjendatud kasutada eestkostetava hoolduskulude katteks või paigutada tema nimele krediidiasutusse. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 188 lg 1 punktis 8 sätestatuga kooskõlas ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. PKS § 180 lg 1 p 1 järgi eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. PKS § 209 lg 1 järgi isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi lõike 2 järgi erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 186 lg 4 kohaselt, kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva konto käsutamiseks on vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et avalduse aluseks olevad asjaolud on leidnud kinnitust. Kohus peab avaldust, milles taotletakse kohtult nõusolekut eestkostetava Xxxxnimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks avalduses esitatud tingimustel ning pärandvarana saadavate rahaliste vahendite kasutamiseks, põhjendatuks ja nõustub avaldaja ja eestkosteasutuse seisukohaga. Kohus on seisukohal, et taotletavad tehingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja et avaldus tuleb rahuldada. Pärimistunnistuse andmetel on 28.05.2015 surnud Xxxxpärandvara üle läinud Xxxxle 1/3 suuruses mõttelises osas, Xxxx1/3 suuruses mõttelises osas ja Xxxx1/3 suuruses mõttelises osas. Seega tuleb pärandvara osalise jagamise leping sõlmida avaldaja Xxxxja Xxxx , kelle seaduslikuks esindajaks on avaldaja Xxxxja XXXX vahel. Tulenevalt PKS § 180 lg 1 p 1 ja § 209 lg 1 ja lg 2, Xxxxei saa Xxxx t esindada tehingus, mille üks pool on Xxxxja teine pool Xxxx, so pärandvara jagamise lepingu sõlmimisel. Kohus andis 01.09.2017 määrusega

2-15-18318 avaldajale võimaluse ja tähtaja esitada erieestkostja andmed ja kirjalik nõusolek, kui avaldaja taotleb tehinguteks käesolevas menetluses erieestkostja määramist. Xxxx ei ole kohtule erieestkostja andmeid esitanud. Kohtu hinnangul on eestkostetava huvides põhjendatud ja võimalik Xxxx tahteavaldus asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.