JR hagi OÜ Hendaya Invest vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hendaya Invest apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
36 591,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JR (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-Liis Mets Kostja: OÜ Hendaya Invest (registrikood 11255565), lepinguline esindaja Allan Rajaste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.10.2014 otsus osas, milles OÜ-lt Hendaya Invest mõisteti JR kasuks välja kahjuhüvitis 29 321,58 eurot ületavas osas ja viivis 27.02.2014 seisuga 1175,11 eurot ületavas osas. Jätta selles osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 15.10.2014 otsus osas, milles OÜ-lt Hendaya Invest mõisteti JR kasuks välja alates 28.02.2014 viivis protsendina summalt 32 579,53 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Hendaya Invest JR kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (s.o 29 321,58 eurolt) alates 28.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Lisaks tühistada Harju Maakohtu 15.10.2014 otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus 10 % ulatuses JR kanda ja 90 % ulatuses OÜ Hendaya Invest kanda.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 15.10.2014 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta 10 % ulatuses JR kanda ja 90 % ulatuses OÜ Hendaya Invest kanda.
7.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 7.1 Hagi rahuldada osaliselt. 7.2 Mõista OÜ-lt Hendaya Invest JR kasuks välja kahjuhüvitis 29 321,58 eurot (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada kakskümmend üks eurot ja viiskümmend kaheksa senti), viivis 27.02.2014 seisuga 1175,11 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot ja üksteist senti) ja viivis protsendina põhinõudelt (s.o 29 321,58 eurolt) alates 28.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 7.3 Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 10 % ulatuses JR kanda ja 90 % ulatuses OÜ Hendaya Invest kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.02.2014 esitas JR (hageja) Harju Maakohule hagiavalduse OÜ-lt Hendaya Invest (kostja) õigusvastaselt tekitatud varalise kahju summas 32 579,53 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt 2013.a juunis Tallinnas Xxxx xxxxx x-xx asuvas korteris teostatud remonditööde ja ümberehituse tagajärjel tekkinud hagejale kuuluvale Xxxx xxxxx x-xx korteriomandile ulatuslikud veekahjustused ning korter on muutunud sisuliselt kasutamiskõlbmatuks. Kahjustada said laevärv elutoas ja vannitoas, seinavärv elutoas ja köögis, parkett elutoas, köögis, esikus ja magamistoas, köögimööbli detailid ja magamistoa mööbli detailid. Tekitatud kahju suuruseks on 32 579,53 eurot (sh korteri taastamise maksumus 23 613,19 eurot, kahju kindlakstegemiseks vajalikud ekspertiisikulud 480 eurot ja asenduskorteri kasutamisega seotud kulud 8486,34 eurot). Kostja ei ole nõustunud tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitama. Hageja tugines nõude õigusliku alusena võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7. Samuti leidis hageja täiendavalt oma 28.08.2014 avalduses, et nõude aluseks võivad olla ka korteriomandiseadusest tulenevad sätted.
Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlustanud, et 26.06.2013 toimus veeuputus, kuid leidis et ehitustööde ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei rikkunud käibekohustusi ja oli hoolas, mistõttu ei olnud kostja teod seoses töödega õigusvastased. Veekahjustuse põhjustanud paduvihma näol oli tegemist vääramatu jõuga, mis välistab antud juhul kostja vastutuse hageja ees. 28.08.2014 kohtuistungil avaldas kostja, et ei vaidlusta kahju suurust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 15.10.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 32 579,53 eurot, viivised 1324 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 28.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: - Hagejale kuulub korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx, asukohaga Tallinna linn, Xxxx xxxx x, reaalosas eluruum nr xx. - Kostjale kuulub korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx, asukohaga Tallinna linn, Xxxx xxxx x, reaalosas eluruum nr xx. - Kostjale kuuluv Xxxx xxxxx x-xx korteriomand asub hagejale kuuluva Xxxx xxxxx xxx korteriomandi peal. - Kostja teostas 2013. a juunis remondi- ja ehitustöid Xxxx xxxxx x-xx asuvas korteris.
26.juunil 2013. a toimus hagejale kuuluvas Xxxx xxxxx x-xx korteris veeuputus, kusjuures vesi tuli kõrgemalt korruselt kostjale kuuluvast Xxxx xxxxx x-xx korteriomandist. Kahjustada said laevärv elutoas ja vannitoas, seinavärv elutoas ja köögis, parkett elutoas, köögis, esikus ja magamistoas, köögimööbli detailid ja magamistoa mööbli detailid. 13. augustil 2013. a toimus täiendav veeleke, mis süvendas veeniiskuskahjusid täiendava veekoormusega. - Kostja on 28.08.2014 kohtuistungil avaldanud, et ei vaidlusta kahju suurust hageja esitatud kujul.
6.Maakohus leidis, et kohtuasja lahendamisel kuulub tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjades nr 3-2-1-38-05, 3-2-1-69-06 ja 3-2-1-186-12 kohaldamisele korteriomandiseadus (KOS). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav (RKTKm nr 3-2-1-186-12 p 10-11). Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki sätteid (RKTKo 3-2-1-38-05).
7.Maakohus märkis, et antud asjas ei ole vaidlust, et ühe korteriomaniku s.o. kostja poolt on teisele korteriomanikule s.o. hagejale tekitatud kahju seoses korteriomandi kasutamisega, s.t rikkudes KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustusi. Nõude ulatuse üle pooled ei vaidle. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest, ei ole KOS § 11 alusel vaidlust lahendades oluline
kahju tekitaja süü ning juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Eeltoodust tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale tekitatud kahju, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.
8.Kohus leidis Riigikohtu praktikale (tsiviilasjad nr 3-2-1-111-03 ja 3-2-1-64-06) kui ka mõistlikkuse põhimõttele tuginedes, et vihmasadu või paduvihm iseenesest ei ole vääramatuks jõuks. Vihmasadu või paduvihm on Tallinnas juunikuus üpris tavapärased nähtused ja mitte erakordne loodusjõud. Kohus leidis, et vihmasajust tekkiva üleujutuse ärahoidmine ei ole väljaspool kostja mõjupiirkonda ja et kostja oleks saanud vihmast tuleneva kahju tekkimist ära hoida. Kostjal oli võimalik vihmasadu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida.
9.Kahju ära hoidmise võimalus nähtub seejuures kostja enda vastusest hagile ja sellega koos esitatud eksperthinnangust. Nimelt 21.08.2013 eksperthinnangu lk 5 kohaselt tekkis alumiste korruste uputus eelkõige sellest, et kostjale kuuluvasse Xxxx xxxxx x-xx korteriomandisse oli paigaldatud Ø100 mm plastmassist sadevee äravoolutorustik, mis vihmaga alla sadanud vett läbi ei lasknud. Eksperthinnangu lk 6 oli lisatud, et alumiste korruste uputuse tingis muuhulgas asjaolu, et äravoolu püstik oli vähese kaldega. Eksperthinnangu lk 7 oli täiendavalt märgitud, et „trapi ava oli tegelikult konstruktiivselt suletud/kitsendatud ~60% ulatuses, mistõttu trapp lasi seetõttu vähem vett läbi“. Eksperthinnangu lk 8 on märgitud, et tegemist oli „vale väljavooluavaga ja vähese kogumissüvendiga kogumiskaevuta trapiga“. Sama tuleneb eksperthinnangu lk 9, kus on märgitud, et „terrassil/rõdul olev Ø100 mm (tingl Ø) nn katusekaevuta trapp oli ebapiisava läbilaskevõimega – mis põhjustas ka varem väiksemaid uputusi“. Kostja vastuse lk 3 on märgitud, et „tööde käigus paigaldati juulis 2013 terrassile uus piisava vee läbilaskevõimega Ø 200 mm läbimõõduga igati nõuetekohane trapp“. Seega oli vee läbijooks tingitud asjaolust, mida kostja oli võimeline mõjutama –kui kostja oleks koheselt paigaldanud piisava vee läbilaskevõimega Ø 200 mm läbimõõduga nõuetekohase trapi, siis ei oleks asjaolude kohaselt vaidlusalust vee läbijooksu toimunud.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostja peab hüvitama hagejale tekitatud kahju, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.17.11.2014 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa asja ise lahendada, maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ning rahuldada kostja taotlus eksperthinnangu andnud LS-i kui eriteadmistega isiku esimese astme kohtu istungil ülekuulamise kohta.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kajastanud otsuse kirjeldavas osas osaliselt ebaõigesti poolte väiteid. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid ning tuvastanud ebaõigesti asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud ja teinud neist ebaõige järelduse. Otsuse põhjendavas osas on kohus vääralt märkinud, et antud asjas ei ole vaidlust, et ühe korteriomaniku s.o. kostja poolt on teisele korteriomanikule s.o. hagejale tekitatud kahju seoses korteriomandi kasutamisega, s.t rikkudes KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud
kohustusi. Seejuures on otsuses jäetud isegi kajastamata, milliste konkreetsete kohustuste rikkumist kohus silmas peab. Otsuse põhjendavas osas on märgitud, et 21.08.2013 eksperthinnangu lk 5 kohaselt tekkis alumiste korruste uputus eelkõige sellest, et kostjale kuuluvasse Xxxx xxxxx x-xx korteriomandisse oli paigaldatud Ø100 mm plastmassist sadevee äravoolutorustik, mis vihmaga alla sadanud vett läbi ei lasknud. Tegelikkuses aga eksperthinnangu lk-l 5 ei ole väidetud, et sadevee äravoolutorustik oli paigaldatud kostjale kuuluvasse Xxxx xxxxx x-xx korteriomandisse, ja et äravoolutorustik vihmaga alla sadanud vett üldse läbi ei lasknud.
13.Vastavalt KOS § 2 lg-le 1 ja VÕS § 272 lg-le 1 on korteri xx korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruum nr xx elamu x. ja x. korrusel kogupindalaga 164,5 m2. Nähtuvalt eksperthinnangu lk-st 5 ja selle lisa nr 1 lk-st 7 paikneb elamu sadevee äravoolutorustiku trapp ehk torustiku suudmeosa elamu lahtisel katuseterrassil-rõdul väljaspool konkreetselt piiritletud korterit xx ja seega ühtlasi väljaspool korteri xx korteriomandi eseme reaalosa ning juba alates 1998. a kasutusel olev sadevee äravoolutorustik kulgeb korteri xx 8. korruse ruumi laes kuni ühenduseni elamu WCtorustikuga. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune äravoolutorustik koos selle oluliseks osaks oleva trapiga kuulub elamu korteriomanike kaasomandisse, sõltumata sellest, et see läbib kostja korteriomandi reaalosa. Riigikohus on lahendi 3-2-1-76-04 p-s 25 märkinud, et korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. KÜS § 15 ja § 151 tulenevalt kuulus ülalmärgitud trapi asendamine otseselt korteriühistu “Xxxx xxxx x” esmatähtsate kohustuste hulka.
14.Otsuse põhjendavas osas on kohus järeldanud, et vee läbijooks oli tingitud asjaolust, mida kostja oli võimeline mõjutama ning kui kostja oleks koheselt paigaldanud Ø 200 mm läbimõõduga nõuetekohase trapi, siis ei oleks asjaolude kohaselt vaidlusalust vee läbijooksu toimunud. Kostja leiab, et ülaltoodud kohtu järeldus ei saa olla õige juba ainuüksi põhjusel, et järeldus on tehtud ebaõigesti tuvastatud olulistest asjaoludest lähtudes. Seejuures rajas kohus järelduse eksperthinnangu sisu eksitavale moonutamisele. Kohus on pööranud asjaolu, – et kostja ise terve elamu huvides ja korteriühistu “Xxxx xxxx x” eest vahetas tööde käigus heas usus oma kulul vana trapi uue vastu, – hoopis ebaõigesti kostja vastu. Pealegi ei kostja ega tööde teostajad ei olnud teadlikud trapi olukorrast ning varem ei ole elamu kohal nii intensiivset paduvihma sadanud. Lisaks jättis kohus TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes otsuses põhjendamata, miks ta ei nõustu enamiku kostja faktiliste väidetega.
15.Kostja hinnangul rikkus kohus oluliselt menetlusõigusnorme, jättes ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse eksperthinnangu andnud eksperdi ülekuulamiseks. Kostja vastuses hagiavaldusele taotles kostja eksperthinnangu andnud LS-i kui eriteadmistega isiku ülekuulamist. Nähtuvalt kohtujuristi koostatud 10.06.2014 teatest pooltele määras kohus asja edasiseks menetlemiseks kohtuistungi aja ja leidis, et istungile tuleb kutsuda ka kostja poolt soovitud eriteadmistega isik. Kostja viimatise lepingulise esindajani, kes esindab kostjat alates kohtuistungi päevast, ei jõudnud eelmärgitud 10.06.2014 teade arvutitehnilise rikke tõttu, mistõttu esindaja sai eelmärgitud teatest teada alles kohtuistungil. Kohtuistungil avaldas kostja esindaja, et soovib eksperdi ülekuulamisega saavutada kohtumenetluses senisest suuremat tõenduslikku selgust ja kindlust selles, et kostja ei rikkunud töid tehes käibekohustusi ja oli seega hoolas. Selle peale avaldas kohtunik seisukoha, et eksperti ei ole vaja üle kuulata. Seega rikkus kohus poolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõtet. Lisaks jättis kohus otsuses põhjendamata, miks kohus ei pidanud vajalikuks eksperti kui antud juhul isikulist tõendiallikat üle kuulata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 nõudeid ning õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1 mõistes.
16.Kostja leiab, et kohus on otsuses rikkunud ka materiaalõiguse normi. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja on hoidnud oma korteriomandi reaalosa korras ning eksperthinnangu kohaselt ei rikkunud kostja töid tehes käibekohustusi ja oli seega hoolas. Järelikult on tööde näol tegemist kostja tegevusega, millel iseenesest ei saanud olla toimet, mis teistele korteriomanikele ületaks omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning kostja ei rikkunud mh ka töid tehes KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi.
17.Riigikohus on otsuses 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, s.t võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Seega isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja rikkus töid tehes KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi, vabaneks kostja KOS § 11 lg 3 alusel vastutusest vääramatu jõu toime tõttu, kuna kostja ei saanud kuidagi mõjutada erakordselt intensiivset paduvihma ning ei saanud kuidagi ära hoida paduvihma ja mittenõuetekohase trapi koostoimel tekkinud kahju hagejale. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja kahjuhüvitis 29 321,58 eurot ületavas osas ja viivis 27.02.2014 seisuga 1175,11 eurot ületavas osas. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja alates 28.02.2014 viivis protsendina summalt 32 579,53 eurot. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele deliktiõiguse sätted. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (p 19) ning, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel (p 21).
21.Maakohus asus seisukohale, et uputus tekkis eelkõige seetõttu, et kostjale kuuluvasse korteriomandisse oli paigaldatud Ø 100 mm plastmassist sadevee äravoolutorustik, mis vihmaga alla sadanud vett läbi ei lasknud. Kuigi maakohus ei ole võtnud selgesõnalist seisukohta, kas äravoolutorustik kuulub kaasomandiosa või reaalosa hulka, saab maakohtu otsusest siiski järeldada, et maakohus pidas äravoolutorustikku kostja korteriomandi
reaalosasse kuuluvaks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. KOS § 2 lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Vastavalt KOS § 1 lg 2 on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-11 (p 27) leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse. Ringkonnakohus leiab, et ka sadevee äravoolustorustik (sh äravoolutorustiku trapp) kuulub korteriomanikke kaasomandisse ning tähtsust ei ole sellel, kas äravoolutorustiku trapp asub kostja korteriomandi reaalosa piires või mitte.
22.KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kaasomanikel kohustus tagada, et sadevee äravoolutorustik oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. OÜ E 21.08.2013 arvamusest nähtub, et 9. korruse rõdul olnud Ø 100 mm sadevee äravoolu trapp oli ebapiisava läbilaskevõimega. Kolleegium leiab, et kuna kaasomandis oleva äravoolutorustiku piisav läbilaskevõime jäeti tagamata, on oma kohustusi rikkunud nii hageja kui ka kostja.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud uputuse põhjuseks siiski üksnes ebapiisava läbilaskevõimega äravoolutorustik. OÜ E 21.08.2013 arvamusest selgub, et 9. korrusel rõdul oli alustatud uue seina tegemist ning seina alaosas oli tehtud lävend kõrgusega ~ 10 cm, mis oli kaetud lahtivõetud ja ülespööratud SBS-kattega. Sealt tungis vesi üle katte ja valgus ruumi, kus sisevaheseinad olid juba maha võetud ja kus tekkis veekiht ~ 5 cm, mis hakkas kiiresti valguma alla korrustele. Ehitusekspertiisibüroo OÜ 14.11.2013 hinnangust ilmneb, et ümberehitustööde käigus ei kaetud piisava hoolsusega lahtivõetud hoone osasid (katust ja välisseina), mistõttu sademed valgusid hoonesse. Eeltoodust järeldub kolleegiumi arvates, et kostja ei taganud ümberehitustööde ajal ehitise veekindlust. Asjaolu, et uputuse põhjuseks oli ka ümberehitustööde ajal ehitise ebapiisav kindlustamine vihmavee eest, kinnitab see, et enne ümberehitustöid ei olnud nii suures ulatuses läbijookse olnud (OÜ E 21.08.2013 arvamusest nähtub, et eelnevalt oli kostja korterisse imbunud vähest vett). Ehitustööde ajaks ehitise veekindluse mittetagamisega on kostja rikkunud KOS § 11 lg 1 p
24.Kolleegiumi hinnangul on KOS § 11 lg 1 p 1 rikkumiste ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kui sadevee äravoolutorustik oleks olnud piisava läbilaskevõimega ja ümberehitustööde ajaks oleks lahtivõetud hoone osad olnud korralikult kaetud, siis ei oleks uputust hageja korteris tekkinud.
25.VÕS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. OÜ E 21.08.2013
arvamuse kohaselt oli Harku hüdrometeoroloogia punkti andmetel 26.06.2013 Harkus enne lõunat sademeid kuni 14 mm. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastutab rikkumise eest, kuna sellist vihmasadu ei saa pidada erakordseks loodusjõuks ning kahju ärahoidmine oli kostja mõjupiirkonnas. Samuti ei esine kolleegiumi hinnangul vastutusest välistavaid asjaolusid hageja puhul.
26.Arvestades ülaltoodut on hagejal VÕS § 115 lg 1 ning § 132 alusel õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on hagejale tekkinud kahju suuruseks kokku 32 579,53 eurot. Maakohtus 28.08.2014 toimunud istungil kostja kahju suurust ei vaidlustanud (II kd lk 18).
27.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 (p 50) selgitanud, et kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Nimetatud sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riisiko astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastutuse suurust määrates tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid. Kuigi ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kui suures osas oli uputus põhjustatud sellest, et vee äravoolutorustik oli liiga väikese läbilaskevõimega ning kui suures osas sellest, et lahtivõetud hoone osad ei olnud korralikult kaetud, on kolleegiumi hinnangul hageja korteris uputuse tekkimise peamiseks põhjuseks see, et ümberehitustööde ajal ei olnud lahtivõetud hoone osad korralikult kaetud. Puuduvad tõendid, et enne ümberehitustöid oleks olnud sellises mahus läbijookse, sealhulgas puuduvad tõendid, et eelnevalt oleks olnud läbijookse hageja korterisse. OÜ E 21.08.2013. arvamuse kohaselt oli trapi tõttu olnud läbijookse ka eelnevalt, kuid nendel juhtudel imbus kostja korterisse vaid väheselt vett. Lahtivõetud hoone osade korralikult katmata jätmise eest vastutab aga üksnes kostja. Nagu eelnevalt märgitud, selgub OÜ E 21.08.2013 arvamusest, et kostja oli teadlik, et vee äravoolutrapi läbilaskevõimega on probleeme. Samas ei ole tõendatud, et ta oleks (enne 26.06.2013 toimunud uputust) selle kõrvaldamiseks midagi ette võtnud, näiteks teavitanud probleemist korteriühistut. Selle kohta, et teised korteriomanikud (sh hageja) oleksid selle äravoolutrapiga seonduvast probleemist teadlik olnud, tõendeid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on ka äravoolutorustiku ebapiisava läbilaskevõimega seotud kostja kohustuse rikkumine raskem.
28.Kolleegium leiab, et kõike eeltoodut arvestades vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest 90 % ulatuses ning temalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 29 321,58 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Ajavahemiku eest 27.06.2013-27.02.2014 on hageja arvestanud viivist summalt 23 613,19 eurot, s.o korteri taastamise maksumuselt. Kuna ringkonnakohus leidis, et kostja vastutab 90 % ulatuses, siis tuleb viivist arvestada 21 251,87 eurolt (s.o 90 % 23 613,19 eurost). Seega on kostjalt 27.02.2014 seisuga väljamõistetava viivise suuruseks 1175,11 eurot. Edasiulatuv seadusjärgne viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 28.02.2014 summalt 29 321,58 eurot.
29.Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et äravoolutrapi asendamine kuulus korteriühistu kohustuste hulka. Kolleegium leiab, et ka juhul, kui see kuulus korteriühistu kohustuste hulka, ei välista see kostja vastutust. Tulenevalt KOS § 11 lg 1 p 1 on kostjal kohustus hoida kaasomandiese korras. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 (p 28) selgitanud, et korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava
korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt.
30.Kostja on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult ära kuulamata eriteadmistega isiku LS-i. Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud kohtu tegevuse kohta vastuväite TsMS § 333 lg 1 ja 2 kohaselt. Seetõttu ei saa kostja maakohtu võimalikule veale apellatsioonimenetluses tugineda (TsMS § 333 lg 3). Menetluskulude jaotus
31.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.