Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EExxxxxxxxxxxxxxxxxx

2-17-12977

MENETLUSKÄIK

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on L.S.i hagi K.V.i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. 27. oktoobril 2017 esitasid pooled kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kompromissi kinnitamine elatise nõude osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Seetõttu kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

2-17-12977 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus juhib hageja tähelepanu, et kuna pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, siis kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise suurus ning hagejal ei tule kuupalga alammäära muutumisel uuesti kohtusse pöörduda. Samas vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1-2 on hagejatel õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-1-69-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10). TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et edasikaebeõigus on 3 päeva. Hagi läbivaatamata jätmine isaduse tuvastamise nõude osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on tuvastanud, et hageja L.S. rahvastikuregistri kandes on kantud isana sisse kostja K.V.. Seega ei ole võimalik kohtul isaduse tuvastamise nõude osas asja menetleda, sest hagiga taotletav eesmärk on juba saavutatud. Seetõttu tuleb L.S.i hagiavaldus K.V.i vastu isaduse tuvastamise nõude osas jätta läbivaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.