L I hagi Nord Print OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L I apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): L I (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXXXXX ), tehinguline esindaja Aleksandr Gamazin Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Nord Print OÜ (registrikood 11426908; asukoht Suur-Karja 21, Tallinna linn, 10148), tehinguline esindaja Evi Tänak-Aruksaar (e-post: [email protected])
Menetlusosaliste menetluskulu ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-53877 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.07.2014 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus kohustada kostjat 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama nädalalahe „MK-Estonia“ 3. leheküljel ümberlükkamisena hageja 28.04.2014 kiri kostjale vene keeles alates sõnadest „Mingeid tõendeid sellest, nagu oleks narva lasteaia „XXXXXX“ muusikaõpetaja L I peksnud lapsi...“ ja kuni sõnadeni (kaasa arvatud) „Seepärast teen kirjastajale tungiva ettepaneku avaldada ajalehes „MK-Estonia“ kogu eeltoodud tekst; mõista kostjalt hageja kasuks välja hagejale tekitatud moraalse kahju osaliseks kompenseerimiseks hüvitis selliselt, et hüvitise suuruse määrab kohus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt 23.04.2014 avaldati kostja ajalehe „MK-Estonia“ kolmandal leheküljel artikkel „XXXXXX “. Artiklis nimetati hagejat ees- ja perekonnanimega, märgitud on hageja töökoht lasteaia muusikaõpetajana. Artikkel käsitleb hagejapoolset vägivalda laste vastu lasteaias. Artiklis esitatud väited alandasid hageja isikuväärikust ja ametiau tuhandete lugejate ees. Ajaleht „MK-Estonia“ ilmub tiraažiga 12 500 eksemplari ning ajalehte levitatakse kogu riigi territooriumil. 28.04.2014 saatis hageja ajalehe kirjastajale ettepaneku avaldada ümberlükkamine ja vabandus, „MK-Estonia“ peatoimetaja vastas, et toimetus ei kavatse ümberlükkamist ega vabandust avaldada.
3.Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet, jäädes vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde. Menetluse ajal avaldas kostja hageja poolt nõutud ümberlükkamise ning vabanduse. Samuti ei lubanud kostja kasutada hagejal õigust paigutada ajalehte oma arvamust ka pärast artikli ilmumist. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Ajakirjanik tegi kõik endast oleneva selleks, et saada hagejalt selgitusi, kuid lasteaia direktor ei andnud hageja kontaktandmeid. Hageja ei võtnud toimetusega ühendust. Pärast kriminaalasja menetluse lõpetamist avaldas kostja 19.11.2014 ajalehes MKEstonia omapoolsed vabandused hagejale, laste peksmise fakti ümberlükkamise ning hageja 28.04.2014 kirja teksti. Seega täitis kostja oma kohustuse koheselt, kui see osutus võimalikuks. Hageja on lisanud hagiavaldusele Interneti erinevatel portaalidel „Delfi“, „Stena“, „MKE“, „Seti“ ilmunud artiklitest ja väljavõtted kommentaaridest. Üheski artiklis ega kommentaarides ei nimetata hagejat ega lasteaeda, kus hageja töötab. Seega ei ole hageja nimetatud artiklites ja kommentaarides tuvastatav. Keegi või miski ei ole sundinud hagejat lugema kommentaare, mis tekitasid talle hingelist valu. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja, nõudes moraalse kahju hüvitamist, mis tema väidete kohaselt tekitas artikkel ajalehes MK-Estonia, on tuginenud oma nõude tõendamiseks artiklitele ja kommentaaridele, mis on avaldatud teistes meediaallikates. Selleks et tuvastada, millisel määral on ajaleht vastutav hageja moraalsete kannatuste eest, on vaja eelkõige tuvastada, milline asjaolu tekitas hagejale moraalset kannatust – kas lastevanemate laim, kriminaalmenetlus või artikkel ajalehes. Ei ole võimalik täpselt väita, et moraalse kahju, on tekitanud just nimelt kostja ja kui suurt vastutust teistega võrreldes ja koos peaks kandma kostja.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-53877
Kostja avaldas nädalalehes MK-Estonia (paberväljaandes) artikli ühiskondlikku tähtsust omavas küsimuses, avalikustas hageja nime ja lasteaia nimetuse. Internetiportaalis (sh kostjale kuuluva Internetiportaali aadressil mke.ee) ei ole originaalartiklit ilmunud, hageja nime ega lasteaia nimetust ei ole avalikustatud. Ajakirjandusel lasub kohustus edastada selliseid ühiskondlikult tähtsaid teemasid avalikkusele. Kostja poole pöördusid murelikud lapsevanemad, kes soovisid ajalehe vahendusel tuua avalikkuse ette tõsise probleemi.
Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus tegi 18.03.2015 otsuse, millega rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 2000 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja määras rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas 825 eurot, ülejäänud osas jättis hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.
8.Otsuse kohaselt määras kohus 17.02.2015 kohtuistungil menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 20.02.2015 ja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamise tähtajaks 27.02.2015. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot, õigusabikulud summas 1680 eurot ning transpordikulud summas 37 eurot, kokku 2167 eurot. Kostja teatas, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Hageja menetluskulude osas leidis kostja, et hageja menetluskulud on maksimaalselt riigilõiv 450 eurot ja õigusabi 385 eurot. Õigusabile kulunud aeg ja tehtud toimingud on osaliselt põhjendamatud ja transpordikulu on tõendamata. Kostja palub vähendada hageja tunnitasu määra, kuivõrd õigusabi ei ole olnud professionaalne.
9.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot ning täiendavalt 150 eurot, kuivõrd kohus määras hagihinnaks 7000 eurot (kaks mittevaralist nõuet). Hageja nõude vähendamise tõttu on hagihinnaks 3500 eurot, millelt tuli nõude vähendamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja on tasunud 450 eurot. Kohus määrab kindlaks menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot. Ülejäänud osas võib hageja taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
10.TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu 02.07.2014 hagiavalduse ning 23.12.2014 täpsustatud hagiavalduse koostamisele oli vastavalt 6 tundi ning 5 tundi. Sisulise teksti mõttes oli esialgne hagiavaldus 2 lehekülge ning täpsustatud hagiavaldus 4 lehekülge (sh 1 lehekülg kajastas täielikult esialgses hagiavalduses esitatut). Kohus on seisukohal et nende dokumentide koostamisele kulunud aeg 11 tundi ei ole põhjendatud. Kohus peab dokumentide koostamise ja materjalide analüüsimise põhjendatud ajakuluks 5 tundi.
11.09.09.2014 esitatud seisukoha koostamisele kostja vastuse osas on põhjendatud ajakuluks 1 tund, kuivõrd tegu on 1 leheküljelise dokumendiga. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et ta ei tea sellist kohustuslikku menetlusdokumenti nagu „arvamus“ ja kohus pole kohustanud hagejal sellist dokumenti esitada, mistõttu ei kuulu selle koostamise kulu hüvitamisele. Menetlusse võtmise määrusega on kohus andnud hagejale tähtaja ka kostja vastuse osas seisukoha esitamiseks. See, et hageja pealkirjastab menetlusdokumendi kuidagi teistmoodi kui „seisukoht kostja vastuse osas“, ei muuda dokumenti ega selle
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-53877 koostamisele kulunud aega põhjendamatuks. Selle dokumendi koostamise kulu kviitungi on hageja esitanud 09.09.2014.
12.26.11.2014 istungi ettevalmistamise ja osavõtmise põhjendatud ajakulu ei ole 5 tundi nagu hageja taotleb. Istung kestis protokolli kohaselt 31 minutit, lisaks on põhjendatud teatud aeg istungiks ettevalmistamisele. Kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi.
13.Ajakulu 10.02.2015 seisukoha esitamisele on põhjendamatu, kuivõrd nimetatud dokument on esitatud hilinemisega. Kohus andis 26.11.2014 eelistungil pooltele oma seisukohtade esitamiseks lõplikud tähtajad (hagejale 10.01.2015 ja kostjale 26.01.2015) ning selgitas, et pärast seda uusi dokumente esitada ei saa. Seega ei kuulu seisukoha koostamise kulu väljamõistmisele. Küll aga on põhjendatud teatud ajakulu kostja vastusega tutvumisele ning kohtupraktika analüüsile, kokku 0,5 tundi.
14.Kokku peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7,5 tundi. Kohus ei vähenda hageja esindaja õigusabi tunnitasu määra, tegu on tavapärase tunnitasuga. Kokku kujuneb seega õigusabi kuluks 525 eurot.
15.TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on esitanud menetluskuluna toonud välja transpordikulu 37 eurot, kuid see kulu on tõendamata ja jääb seetõttu kostjalt välja mõistmata.
16.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 825 eurot ning mõistab nimetatud summa välja kostjalt. Ülejäänud osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Apellatsioonkaebus
17.Harju Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas ning määrata kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamise suurus summas 1260 eurot (420 + 140+350+350).
18.Apellant on seisukohal, et maakohus ühendas alusetult mõlema hagiavalduse, 30.06.2014 ja 22.12.2014 ettevalmistamise ja koostamise aja ning määras kindlaks selle üldise aja 5 tundi. Seetõttu on võimatu tuvastada, kui palju aega loeb maakohus põhjendatuks neist kahest hagiavaldusest kummagi ettevalmistamiseks ja koostamiseks. Tegelikult kulus esimese hagi (30.06.2014) ettevalmistamiseks vähemalt 4 tundi, selle koostamiseks vähemalt 2 tundi (23.04.2014 venekeelse ajaleheartikli õiguslik analüüs ning selle riigikeelse teksti vastavuse kontroll; hageja 28.04.2014 venekeelse kirja ja selle riigikeelse teksti õiguslik analüüs; kostja peatoimetaja A.T 28.04.2014 vastuse õiguslik analüüs; hageja ASN aadressil 14.05.2014 saadetud kirja õiguslik analüüs; ASN 10.06.2014 otsuse õiguslik analüüs; hagiavalduse teksti koostamine 3 lehel). Kogu töö võttis mitu täistööpäeva, mistõttu 6 tundi on miinimum kestus. Hageja on tasu õigusabi eest reaalselt maksnud.
19.Ei ole selge, mida maakohus loeb 22.12.2014 hagiavalduse puhul sisukaks tekstiks. Avalduse tekst sisaldab viitteist alapunkti, ainult neli esimest kordavad esialgses hagiavalduses toodud alapunkte. Ülejäänud dokument sisaldab uusi alapunkte, mis on koostatud asjaolusid ja kohtuprotsessi kulgu arvestades. Hagis on tehtud moraalse kahju analüüs, viidatud täiendavatele õigusnormidele ning ettevalmistamiseks analüüsitud sajad interneti kommentaarid. Töö võttis aega vähemalt 3-4 tööpäeva, mistõttu 5 tundi on minimaalne ajaline maht.
20.Kuna maakohus ei kahtle selle töö tunnitasu suuruses, on hageja poolt kantud 770 eurot töö tasustamise kulude põhjendatud kompensatsioon. Kompensatsiooni vähendamine
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-53877 maakohtu poolt enam kui kaks korda on vastuolus õigusnormi mõttega menetluskulude kompenseerimisest.
21.08.09.2014 „Arvamuse“ koostamise kulude hindamisel leidis maakohus ekslikult, et tegu on 1-leheküljelise dokumendiga. Menetlusdokument on koostatud 2 lehel koos kolme lisaga. Dokumendi kõik neli jagu sisaldavad analüüsi ja järeldusi kostja arutluste osas. Kuna maakohus leidis, et 1-lehelisele dokumendile on antud juhul põhjendatult kulutatud 1 tund, siis 2-lehelisele dokumendile tuleb vastavalt lugeda kulutatuks 2 tundi. Maakohus jättis antud juhul 70 eurot ekslikult arvesse võtmata.
22.Maakohus on vea teinud 26.11.2014 kohtuistungiks ettevalmistamise kulude hindamisel. Kohus leidis, et pool tundi on piisav aeg ettevalmistamiseks. Alusetu on järgmiste ettevalmistavate toimingute väljaarvaminekuludest: toimikuga tutvumine maakohtu kantseleis 0,5 tundi; istungiks maakohtule saadetud kirja nr 81 ja avalduse nr 84 saatmine; kohtule prokuratuuri määruse ja ajalehe väljavõtte tõlkega eesti keelde saatmine; kohtuistungil osalemise kava koostamine; hagejaga vestluse läbiviimine – kõik kokku vähemalt 4,5 tundi.
23.Ebaõiglane on maakohtu seisukoht, et ajakulu 09.02.2015 seisukohale nr 26 on alusetu. Oluline on, et maakohus nõustus otsuses viidatud menetlusdokumendis esitatud hinnangutega faktidele ja toodud analüüsiga. Kui hageja ei oleks kostja „Vastust“ analüüsinud, oleks kohus põhjendatult oletanud, et hageja ei suuda kostja seisukohta ümber lükata. Dokument oli protsessis vajalik, kuna selle eesmärk oli ümber lükata kostja „Vastuses“ toodud valed ja/või ebatõepärased arutlused ja järeldused. Dokumenti kohtusse saates teostas hageja oma õigust, mis on sätestatud TsMS § 5 lg 1 selles, et hagi vaadatakse läbi poolte esitatud asjaolude alusel ja lähtuvalt poolte nõuetest. Hageja 09.02.2015 nõude, mitte arvestada kostja seisukohti, mis on esitatud tema „Vastuses“ võttis maakohus arvesse. Kostja „Vastuses“ oli esmakordselt esitatud kostja õiguslik seisukoht, millele tuli anda hinnang, kuna enne seda oli kostja selgitanud, et talle pole asjaolud selged ning esitas kompromissi tingimused. Seega tuleb 5 tundi vajaliku menetlusdokumendi ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulutatud töö hagejale hüvitada summas 350 eurot. Hageja võttis selle dokumendi aluseks 17.02.2015 kohtuistungil ega lisanud menetluskulude nimekirja esindaja tööd 17.02.2015. Vastustaja seisukoht
24.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ning jätta apellatsioonkaebusega seotud kulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 18.03.2015 otsuse tühistamiseks.
26.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamine summas 1 260 eurot ning maakohus on menetluskulude väljamõistmisel otsuse teinud pealiskaudselt, arvestamata tegelikku esindaja ajakulu.
27.Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on kaevatavas otsuses piisavalt analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes menetlusosalise esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud õigesti kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli õigusabikulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus andnud. Kohus käsitles menetluskulude väljamõistmise
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-53877 eeldusi ja selgitas määruses piisava põhjalikkusega, miks tuleb hageja avaldus maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses rahuldada.
28.Asja materjalidest nähtub, et kuigi kostja avaldas juba oma esimeses vastuses hagile seisukoha, et hagiavaldusest ei selgu, millised ajaleheartikis toodud andmed ei vasta tõele ja vajavad ümberlükkamist, hageja oma hagi ei täpsustanud. 26.11.2014.a istungil selgitas seetõttu kohus, et hagejal tuleb oma hagi täpsustada ja täpselt välja tuua, milline väide on artklis valeväide ja milline väide hageja au riivav. 23.12.2014 esitas hageja hagi täpsustuse. Esiletoodud asjaoludest tulenevalt põhjustas menetlusdokumentide mitmekordse esitamise vajaduse hageja ise, mitte kostja. Seetõttu ei ole hageja nõutud suuruses õigusabikulude täiel määral kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Lisaks tuleb arvestada sellega, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada menetluse keerukusega ja sellest tulenevalt hinnata erinevate menetlusdokumentide koostamise ja nendega tutvumise aja kulu põhjendatust. Esindajakulude väljamõistmisel ei saa lähtuda konkreetse esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud ajast, sest esindajate teadmised erinevates õigusvaldkondades on erinevad. Lähtuda tuleb sellest, missugune oleks olnud keskmise kvalifitseeritud esindaja ajakulu õigusabi osutamisel.
29.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav Menetluskulude jaotus
30.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda, sest TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.