Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

23.04.2014 avaldati kostja ajalehe „MK-Estonia“ kolmandal leheküljel artikkel „Detski mutšitel“. Artiklis nimetati hagejat ees- ja perekonnanimega, märgitud on hageja töökoht lasteaia muusikaõpetajana. Artikkel käsitleb hagejapoolset vägivalda laste vastu lasteaias. Artiklis esitatud väited alandasid hageja isikuväärikust ja ametiau tuhandete lugejate ees. Ajaleht „MK-Estonia“ ilmub tiraažiga 12 500 eksemplari ning ajalehte levitatakse kogu riigi territooriumil. 28.04.2014 saatis hageja ajalehe kirjastajale ettepaneku avaldada ümberlükkamine ja vabandus, „MK-Estonia“ peatoimetaja vastas, et toimetus ei kavatse ümberlükkamist ega vabandust avaldada. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet, jäädes vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde. Menetluse ajal avaldas kostja hageja poolt nõutud ümberlükkamise ning vabanduse. Rahaliseks hüvitiseks pakkus kostja hagejale kuupalga suuruse summa, mis ei ole piisav. Varem levitatud teotavate andmete ümberlükkamine jätkab teotavate andmete levitamist, kuna lugejatele on vaja meenutada, millised andmed olid levitatud varem. Lisaks toob ümberlükkamine kaasa materjali korduva arutelu. Kahju ulatus on määratletav mitme faktoriga. Esiteks andmete levitamise viis ehk avaldamine üleriigilises väljaandes ning veebisaitidel (kus artikkel on senini). Kokku on alates 2014.a aprillist kuni 07.12.2014 materjale hageja kohta läbi vaadatud 10 561 korda ja see on põhjustanud 133 kommentaari. Teiseks faktoriks on hagejat ümbritsevate isikute reageering artiklike. Hageja on töötanud muusikaõpetajana ligikaudu 30 aastat, teda tunnevad linnas kõik muusikatöötajad ja kümned õpetajad. Artikkel sai teatavaks kõigile, kes hagejat tunnevad. Kolmandaks tähendab taoline avalik süüdistus maine kaotust. Neljandaks – kostja asetas hageja olukorda, kus ta oli ilma jäetud võimalusest midagi seletada artikli avaldamise hetkel ja samas ajalehes. Samuti ei lubanud kostja kasutada hagejal õigust paigutada ajalehte oma arvamust ka pärast artikli ilmumist. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Ajakirjanik tegi kõik endast oleneva selleks, et saada hagejalt selgitusi, kuid lasteaia direktor ei andnud hageja kontaktandmeid. Hageja ei võtnud toimetusega ühendust. Pärast kriminaalasja menetluse lõpetamist avaldas kostja 19.11.2014 ajalehes MK-Estonia omapoolsed vabandused hagejale, laste peksmise fakti ümberlükkamise ning hageja 28.04.2014.a kirja teksti. Seega täitis kostja oma kohustuse koheselt, kui see osutus võimalikuks. Hageja on lisanud hagiavaldusele Interneti erinevatel portaalidel „Delfi“, „Stena“, „MKE“, „Seti“ ilmunud artiklitest ja väljavõtted kommentaaridest. Üheski artiklis ega kommentaarides ei nimetata hagejat ega lasteaeda, kus hageja töötab. Seega ei ole hageja nimetatud artiklites ja kommentaarides tuvastatav. Keegi või miski ei ole sundinud hagejat lugema kommentaare, mis tekitasid talle hingelist valu. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja, nõudes moraalse kahju hüvitamist, mis tema väidete kohaselt tekitas artikkel ajalehes MK-Estonia, on tuginenud oma nõude tõendamiseks artiklitele ja kommentaaridele, mis on avaldatud teistes meediaallikates. Selleks et tuvastada, millisel määral on ajaleht vastutav hageja moraalsete kannatuste eest, on vaja eelkõige tuvastada, milline asjaolu tekitas hagejale moraalset kannatust – kas lastevanemate laim, kriminaalmenetlus või artikkel ajalehes. Ei ole võimalik täpselt väita, et moraalse kahju, on tekitanud just nimelt kostja ja kui suurt vastutust teistega võrreldes ja koos peaks kandma kostja. Kostja avaldas nädalalehes MK-Estonia (paberväljaandes) artikli ühiskondlikku tähtsust omavas küsimuses avalikustas hageja nime ja lasteaia nimetuse. Internetiportaalis (sh kostjale kuuluva Internetiportaali aadressil mke.ee) ei ole originaalartiklit ilmunud, hageja nime ega lasteaia nimetust ei ole avalikustatud. Ajakirjandusel lasub kohustus edastada selliseid ühiskondlikult tähtsaid teemasid avalikkusele. Kostja poole pöördusid murelikud lapsevanemad, kes soovisid ajalehe vahendusel tuua avalikkuse ette tõsise probleemi. Politsei kinnitas, et kriminaalmenetlus antud faktis on alustatud, ehk ajend (põhjus) selleks olemas. Kuna hageja ajakirjanikuga ühendust ei võtnud, oli kostja valiku ees:

kas jätta kajastamata ühiskondlikult tähtis teema või võtta vastu hagejapoolne ignoreerimine ja avaldada artikkel tema ütlusteta. 19.11.2014 ilmunud ajalehes MK-Estonia avaldas kostja omapoolsed vabandused, väärkohtlemise fakti ümberlükkamise ja hageja selgitused. Kostja palub kohtul hinnata kannatanu enda osa kahju tekitamises või selle suuruses: hageja ei soovinud teha ajalehega koostööd, ta ignoreeris kostja palvet võtta ühendust ajakirjanikuga nii algselt artikli kirjutamisel kui ka hiljem, kui pöördus toimetusse ümberlükkamise nõudega, ta ei võtnud kuulda kostja vastuväiteid selle kohta, et nõuet sellisel viisil ei olnud võimalik täita ja ei reageerinud kostja kompromissi ettepanekule. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kriminaalmenetluse avamine ei ole inimese head nime teotava andme tõendiks. Hageja selgituse avaldamine ajalehes on asjakohane ja proportsionaalne, kuna toimetus ei palunud hagejal anda selgitusi enne artikli avaldamist ning artikkel hõlmas peaaegu terve ajaleheveeru. Artikliga on tekitatud hagejale ülisuur korvamatu moraalne kahju ja selle kahju hüvitise suuruse saab kindlaks määrata mh lähtuvalt sellest, et kostja eiras jämedalt ajakirjanduseetika reegleid, kostja avaldas artikli, ootamata ära Narva kultuuriosakonna ametijuurdluse järeldust kui ka politsei järeldust. Kohtu põhjendused 17.02.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja kahjuhüvitise nõude juurde ning kostja vaidles nõudele vastu. Puudub vaidlus, et ajalehes „MK-Estonia“ avaldati 23.04.2014 artikkel „Detski mutšitel“ (t lk 5-7), et hageja on teinud ajalehe kirjastajale ettepaneku avaldada ümberlükkamine ja vabandus (t lk 8-11), mida ajalehe peatoimetaja ei soostunud tegema (t lk 12-13). Hageja suhtes alustati kriminaalmenetlus, kuid see lõpetati 30.10.2014 prokuratuuri määrusega (t lk 39-41; 84-85) ning on avaldatud artikleid, mis kajastavad kriminaalmenetluse lõpetamist (t lk 86-87; 90-92; 152-153). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Poolte vahel puudub lepinguline võlasuhe, mistõttu saab sellise nõude aluseks olla lepinguvälise kahjuga seonduvat reguleerivad normid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise nõude maksmapanekuks tuleb selgeks teha, kas on täidetud delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne koosseis (tegu, kahju, nendevaheline põhjuslik seos); 2) õigusvastasus; 3) süü. Vaidlus puudub, et kostja on teinud teo – avaldanud artikli hagejast. Hageja hinnangul alandati artikliga tema isikuväärikust ja ametiau, kuivõrd hageja on töötanud muusikaõpetajana ligikaudu 30 aastat, tal on olnud sadu õpilasi, teda tunnevad linnas kõik muusikatöötajad ja kümned õpetajad. Artikkel sai teatavaks kõigile, kes hagejat tunnevad ning taoline avalik süüdistus tähendab maine kaotust. Kahju seisnes tervise halvenemises, kõrges vererõhus, tekkis huvipuudus kellegagi suhelda ning üritustel käia. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hagejal kahju tekkis, mistõttu puudub vaidlus ka kahju olemasolus. Vaidluse all on aga see, kas kahju on tekkinud kostja teo tulemusena. Nimelt on kostja seisukohal, et tuleb tuvastada, milline asjaolu tekitas hagejale moraalset kannatust – kas lastevanemate laim, kriminaalmenetlus või artikkel ajalehes. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et ükskõik milline nimetatud olukordadest võib inimesele tekitada hingelist valu ja kannatust, kuid nende olukordade mõju on erinev peamiselt tulenevalt sellest, kui paljude inimesteni hageja kohta esitatud süüdistused jõuavad. Artikkel ajalehes teeb teabe kättesaadavaks oluliselt laiemale hulgale inimestele kui suusõnaliselt leviv laim. Ajalehes kirjutatut peetakse üldsuse poolt reeglina ka mõnevõrra usaldusväärsemaks kui kuulujutte, kuivõrd ajakirjandusest loetu puhul pigem eeldatakse, et fakte on eelnevalt kontrollitud, samas kui kuulujuttudesse suhtub keskmine inimene kriitilisemalt. Kriminaalmenetluse algatamine reeglina ei saa teatavaks paljudele inimestele, kui seda ajakirjanduses ei kajastata. Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi kõik situatsioonid võivad tekitada hingelist valu, saab ajalehes avaldatut info laialdase leviku tõttu pidada oluliselt suuremaks kahju tekkimise teguriks, kui teisi asjaolusid. Vastutust ei välista see, kui ühel tagajärjel on mitu põhjust. Kohus on seega seisukohal, et hageja kohta negatiivse artikli avalikustamine tõi kaasa hageja õiguste rikkumise, mis omakorda tekitas hagejale hingelisi kannatusi. Järgnevalt tuleb kontrollida teo õigusvastasust. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab: „Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.“ VÕS § 1047 lg 1 sätestab: „Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.“ Riigikohus on korduvalt selgitanud väärtusotsustuse ja faktiväite erinevust (viimati lahendis 3-2-1-159-14, p 10): „Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Faktiväide on aga põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav.“ Kahju hüvitamise nõudmine on võimalik, olenemata sellest, kas avaldatud on ebakohane väärtushinnang või ebaõige faktiväide. Kostja avaldatud artikkel kajastas hagejat kui lastepiinajat – kontrollitavuse tõttu on tegu faktiväitega ja sisuliselt sellega väidetakse, et isik on toime pannud kuriteo. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on tema au teotav (3-2-1159-14, p 10). Artikli avaldamise hetkel ei olnud kolmandatele isikutele teada, kas hageja kohta esitatud süüdistused vastavad tõele või mitte. VÕS § 1047 lg 2 ja 3 sätestavad: „Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.“ Kostja tugines artikli avaldamisel kahe lapsevanema väidetele ning asjaolule, et kriminaalmenetlus oli algatatud. Hageja seisukohta artikkel ei kajasta, kuivõrd lasteaia direktor ei andnud hageja kontaktandmeid ning hageja ei võtnud toimetusega ka ise ühendust. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei lubanud kasutada hagejal õigust paigutada ajalehte oma arvamus ka pärast artikli ilmumist. Kohtu hinnangul saab sellisel teemal artikli avaldamist pidada iseenesest õigustatuks, kuivõrd laste võimalik löömine lasteaias on teema, millest avalikkusel on õigus teada. Samas ei ole tegu niivõrd päevakajalise uudisega, mille avaldamisega viivitamine ning täiendavate andmete kogumine ja kontrollimine oleks muutnud teema kajastamise mõttetuks. Kriminaalmenetluse algatamine ei tõenda, et isik on toime pannud selle teo, mille suhtes menetlus

algatati, nagu selgus ka käesoleval juhul. Kohus on seisukohal, et artikli avaldamise hetkel ei olnud andmeid piisavalt ning olemasolevad ei olnud piisavalt kontrollitud, et avaldada artikkel niivõrd tõsise süüdistusega, tuues välja hageja täisnimi ning töökoht. Artikli oleks saanud avaldada ka hageja nime ning konkreetset lasteaeda välja toomata. Seega oli kahju tekitamine õigusvastane. VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole pooled välja toonud. Viimase eeldusena tuleb kontrollida süü olemasolu. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 ja 4 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus; tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Teatud sisuga artikli avalikustamine on tahtlik tegevus. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et täidetud on delikti üldkoosseis ning kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib VÕS § 134. Lõike 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 16). Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 26). Viidatud lahendis mõisteti hüvitisena välja 2 500 eurot mõlemale hagejale ning sellises summas hüvitist pidas Riigikohus põhjendatuks. Nimetatud asjas oli tegu era- ja perekonnaellu sekkumisega, seejuures oli üks hagejatest alaealine ning teine hageja keelas artikli avaldamise. Seega võib eeldada, et nimetatud asjas väljamõistetud hüvitis on mõnevõrra suurem keskmiselt väljamõistetavatest hüvitistest. Antud juhul räägivad keskmisest suurema hüvitise kasuks see, et kostja ei teinud arvestatavaid jõupingutusi selleks, et hagejaga ise kontakti saada; kostja ei avaldanud pärast nõude aluseks oleva artikli ilmumist uut artiklit, kajastamaks hageja seisukohta; kostja avaldas hagejat kurjategijana käsitlevas artiklis hageja täisnime ja töökoha vähese ja mitte piisavalt kontrollitud andmete põhjal. Samuti tuleb arvestada artikli pealkirja, mis annab kogu artiklile oluliselt negatiivsema varjundi kui artikli sisust välja tuleb. Hagejat võib pidada isikuks, kes tulenevalt oma pikaaegsest pedagoogistaažist on Narvas eelduslikult teada paljudele inimestele. Kuigi hageja nimi ja töökoht avaldati vaid originaalartiklis paberväljaandes, pidi kostjale olema ettenähtav, et uudisteportaalid internetis võivad samuti lugu kajastada. Erinevad uudisportaalid seda ka tegid, näiteks www.mke.ee, rus.delfi.ee, old.prospekt.ee, www.stena.ee, www.seti.ee, erinevates portaalides avaldati hiljem info ka kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (t lk 113-142). Kuigi hageja nime ei ole uudisportaalides mainitud, on viitavad muudes allikates avaldatud artiklid väljaandele MK-Estonia, mistõttu artikleid on siiski võimalik siduda hagejaga, kui tutvuda algselt avaldatud artikliga. Interneti teel levitatud info jõuab oluliselt suurema arvu inimesteni kui vaid paberväljaandes avaldatud info. Internetis kommenteerimise võimalus võib täiendavalt tuua esile negatiivseid emotsioone. Teisalt tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada ka seda, et hageja kostjaga enne artikli avaldamist ühendust ei võtnud. Kohus mõistab küll hageja kaalutlust, mitte avaldada seisukohta enne uurija poolt ülekuulamist, kuid see ei oleks takistanud hagejal kinnitada omalt poolt kasvõi seda, et sellist tegu ta toime pannud ei ole. Iseenesest positiivseks saab pidada, et kriminaalmenetluse lõppedes avaldas kostja selle kohta artikli ja hageja selgitused, kuid see ei muuda olematuks juba tekitatud kahju. Kohtu hinnangul on eeltoodud kaalutlustel põhjendatud hüvitise suuruseks 2 000 eurot.

Kohus rahuldab hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 2 000 eurot. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. 17.02.2015 kohtuistungil määras kohus menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 20.02.2015 ja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamise tähtajaks 27.02.2015. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot, õigusabikulud summas 1 680 eurot ning transpordikulud summas 37 eurot, kokku 2 167 eurot. Kostja teatas, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Hageja menetluskulude osas leidis kostja, et hageja menetluskulud on maksimaalselt riigilõiv 450 eurot ja õigusabi 385 eurot. Õigusabile kulunud aeg ja tehtud toimingud on osaliselt põhjendamatud ja transpordikulu on tõendamata. Kostja palub vähendada hageja tunnitasu määra, kuivõrd õigusabi ei ole olnud professionaalne. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot ning täiendavalt 150 eurot, kuivõrd kohus määras hagihinnaks 7 000 eurot (kaks mittevaralist nõuet). Hageja nõude vähendamise tõttu on hagihinnaks 3 500 eurot, millelt tuli nõude vähendamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja on tasunud 450 eurot. Kohus määrab kindlaks menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot. Ülejäänud osas võib hageja taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu 02.07.2014 hagiavalduse ning 23.12.2014 täpsustatud hagiavalduse koostamisele oli vastavalt 6 tundi ning 5 tundi. Sisulise teksti mõttes oli esialgne hagiavaldus 2 lehekülge ning täpsustatud hagiavaldus 4 lehekülge (sh 1 lehekülg kajastas täielikult esialgses hagiavalduses esitatut). Kohus on seisukohal et nende dokumentide koostamisele kulunud aeg 11 tundi ei ole põhjendatud. Kohus peab dokumentide koostamise ja materjalide analüüsimise põhjendatud ajakuluks 5 tundi. 09.09.2014 esitatud seisukoha koostamisele kostja vastuse osas on põhjendatud ajakuluks 1 tund, kuivõrd tegu on 1 leheküljelise dokumendiga. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et ta ei tea sellist kohustuslikku menetlusdokumenti nagu „arvamus“ ja kohus pole kohustanud hagejal sellist dokumenti esitada, mistõttu ei kuulu selle koostamise kulu hüvitamisele. Menetlusse võtmise määrusega on kohus andnud hagejale tähtaja ka kostja vastuse osas seisukoha esitamiseks. See, et hageja pealkirjastab menetlusdokumendi kuidagi teistmoodi kui „seisukoht kostja vastuse osas“, ei muuda dokumenti ega selle koostamisele kulunud aega põhjendamatuks. Selle dokumendi koostamise kulu kviitungi on hageja esitanud 09.09.2014. 26.11.2014 istungi ettevalmistamise ja osavõtmise põhjendatud ajakulu ei ole 5 tundi nagu hageja taotleb. Istung kestis protokolli kohaselt 31 minutit, lisaks on põhjendatud teatud aeg istungiks ettevalmistamisele. Kokku peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi.

Ajakulu 10.02.2015 seisukoha esitamisele on põhjendamatu, kuivõrd nimetatud dokument on esitatud hilinemisega. Kohus andis 26.11.2014 eelistungil pooltele oma seisukohtade esitamiseks lõplikud tähtajad (hagejale 10.01.2015 ja kostjale 26.01.2015) ning selgitas, et pärast seda uusi dokumente esitada ei saa. Seega ei kuulu seisukoha koostamise kulu väljamõistmisele. Küll aga on põhjendatud teatud ajakulu kostja vastusega tutvumisele ning kohtupraktika analüüsile, kokku 0,5 tundi. Kokku peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7,5 tundi. Kohus ei vähenda hageja esindaja õigusabi tunnitasu määra, tegu on tavapärase tunnitasuga. Kokku kujuneb seega õigusabi kuluks 525 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on esitanud menetluskuluna toonud välja transpordikulu 37 eurot, kuid see kulu on tõendamata ja jääb seetõttu kostjalt välja mõistmata. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 825 eurot ning mõistab nimetatud summa välja kostjalt. Ülejäänud osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.