Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUD

Kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-17-10253 Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Pärnu Maakohtu 23.04.2012 maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-9617 mõistis kohus J V välja elatise 200 eurot kummagi hageja ülalpidamiseks alates 07.03.2012 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad leiavad, et elatis 200 eurot kuus ei vasta nende vajadustele, kuna elukallidus on suurenenud. Hagejad elavad emaga, samas kostja laste isana hagejate elus ei osale ega võta osa nende kasvatamisest, samuti ei pea kostja vajalikuks abistada lapsi suuremate ühekordsete väljaminekute osas. Kuna perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, taotlevad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist igakuuliselt seaduses sätestatud alammääras senise 200 euro asemel kuni laste täisealiseks saamiseni. Eelistungil jäävad hagejad oma nõude juurde ja taotlevad elatise suurendamist alates 01.november 2017, arvestades, et hagiavalduse esitamisest oktoobrini on kostja elatist tasunud. Hagejate esindaja ei ole andnud kostjale nõusolekut tasuda elatist muul moel kui perioodilise maksena ega ole seda hiljem heaks kiitnud. Kostja vastuväited Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole põhjendatud. Kostja on töövõimetu 40%, kuna sai vigastada viibides x. Kostja ainus püsiv sissetulek on riigi poolt makstav töövõimetuspension 580 eurot kuus. Lisaks on kostja hagejate esindajale andnud tasuta auto ning kannab kõik sõiduki soetamise kulud, tasudes igakuiselt laenu summas 400 eurot. Hagejate esindaja sõidukikulude kandmine on osa kostja panusest laste ülalpidamisele, selle väärtus ületab 100 eurot kuus. Lisaks täidab kostja ka muid laenukohustusi, mida tekitas hagejate esindaja kooselu ajal kostjaga. Kostja ei eita enda kohustust ülal pidada oma alaealisi lapsi, kuid tasudes elatiseks pea kogu oma sissetuleku ja elades ise väga väikeste kuludega, ei ole kostjal rohkemaks rahalisi võimalusi. Ka leiab kostja, et temapoolseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks saab lugeda kostja isa poolt teostatud sõite, mis on vajalikud laste kooli ja mujale viimiseks. Veel on leidnud kostja, et hagejate ülalpidamiskulud on liialt suured ega vasta tegelikkusele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

2-17-10253 igakuuliselt seadusega sätestatud minimaalmääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2017 on 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-15 leidnud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Käesolevas tsiviilasjas on kostja küll väitnud, et laste kulutused ei saa olla nii suured arvestades hagejate ema võimalikku sissetulekut, samas ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset laste ülalpidamise kuluartiklit, mis oleks ülemäära suur ning seepärast aktsepteerib kohus laste vajadusi vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele. Samuti ei ole vaidlust selles, et laste vanemad elavad eraldi ja hagejate elukohaks on ema elukoht. Seega on kostja alaealiste laste vanemana kohustatud andma neile ülalpidamist. Alaealised lapsed omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.

2-17-10253 arvel. Kuigi kostja väidab, et on kohtuistungi ajaks töötu, on tal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja on töötanud ja eelnevast tulenevalt ka võimeline töötama vähemalt töötasuga Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammääras, millele lisandub saadav pension. PKS § 102 lg-st 1 tulenevalt peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid (pension ja töötasu) enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestatud igakuine sissetulek võimaldab kostjal tasuda elatist nõutud määras. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi ning nõuab kostjalt välja elatise kummalegi hagejale alates 01.11.2017 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.