Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-9618
Kohtuasi
XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); 11.09.2017 hageja XXX, kostja XXX
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused XXX esitas XXX Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja ei soovi abielulisi suhteid jätkata ja palub abielu lahutada. Kostja ei ole vabatahtlikult nõus abielu lahutama. Kostja vastuväited 17.07.2017 esitatud vastuses kostja selgitab, et ta on olnud pikalt töötu ja depressioonis ning seda kõike mõistes tegeleb ta enda probleemidega. Ta on saanud töökoha ja tema arvates on võimalik asi lahendada kokkuleppega. Kostja märgib, et tal on hagejaga kokkulepe, et kui probleemid ei lahene, siis lahutatakse polte abielu 31.10.2017. Kohtu põhjendused XXX palub kohtul lahutada abielu XXX ́ist. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Puudub vaidlus, et abielusuhtes ei ole üksmeelt. 11.09.2017 toimunud kohtuistungil jäi kumbki abikaasa oma seisukoha juurde, hageja soovib jätkuvalt abielu lahutada, kuid kostja leiab, et abielu on võimalik taastada. Hageja põhjenduste kohaselt on kooselu kostjaga olnud väljakannatamatu vähemalt aasta aega. Hageja soovib abielu lahutada, kuid kostja keeldub abielu lahutusest. Kostja tõdeb, et ta on olnud pikalt töötu ja depressioonis ning seda kõike mõistes ta tegeleb enda probleemidega. Kostja on saanud töökoha ning kostja märgib, et tal on hagejaga kokkulepe, et kui probleemid ei lahene, siis lahutatakse poolte abielu 31.10.2017. Kohus, kuulanud 11.09.2017 toimunud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Hageja ütluste kohaselt soovib hageja abielu lahutust, sest ta ei saa ennast kostjaga vabalt tunda. Kostja teeb hagejale asjatuid etteheiteid, eelmisest abielust on hagejal kolm last ja kostja teeb talle piiranguid lastega suhtlemisel. Kostja kahtlustab, et hageja petab teda, kuigi hageja suhtleb oma lastega. Kostja vastuväite kohaselt hageja moonutab kõike, kostja on hagejat varemgi petnud ja sellepärast kostja kahtlustabki hagejat. Perelepituses ei ole pooled käinud, sest hageja leiab, et see põhineb vastutulekul, aga seda ei ole. Sellest võib järeldada, et hageja ei näe praegu ega tulevikus soovi abielu jätkamiseks. Hageja poolt tuli ettepanek abielu lahutamiseks, elu on hagejale olnud talumatu vähemalt aasta aega ja 11.09.2017 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada ja see ei ole tingitud hetkeajendist. 11.09.2017 toimunud kohtuistungil määras kohus pooltele leppimisaja kaks kuud ning kohtuotsuse avalikustamise tähtaja 13.11.2017.
Hageja on seisukohal, et ta soovib abielu lahutada ja on seda soovi korduvalt kinnitanud kohtule. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud läbimõeldud, pooled on abielus olnud 2 aastat ja sellest 1 aasta olid suhted korras, viimane üks aasta on kooselu olnud väljakannatamatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult vormiliselt ei ole vähemalt ühe poole huvides. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud aasta tagasi hagi esitamisest. Avalduse rahuldamist toetab kostja kinnitus, et kui probleemid ei lahene, siis lahutatakse poolte abielu 31.10.2017. Abieluprobleemid ei ole lahenenud, mida kinnitab asjaolu, et leppimisaja jooksul ei ole hageja hagist loobunud. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.