Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-17-13845

ASJAOLUD

Avaldaja Xxxxesitas 17.09.2017.a Harju Maakohtule avalduse alaealiste nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on avaldaja ja tema alaealised lapsed Xxxx ning Xxxx pärijateks Xxxx(isikukood xxxx) järel. Avaldaja surnud abikaasa Xxxx on omakorda pärijaks tema isa Xxxx(isikukood xxxx) järel. Asjaolude kohaselt on Xxxx varast järele jäänud rahalised vahendid AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is. Raha jagamiseks on vaja kõike pärijate kohalolek panga kontoris. 15.10.2017.a täpsustuses palub avaldaja saada nõusolek jagada pärandaja Xxxx arvelduskontodel oleva raha. Saadavad rahalised vahendid lähevad laste eluks vajalikke elutarvete soetamiseks. Kaasatud eestkosteasutus kirjeldab, et lastekaitse spetsialist vestles Xxxx06.11.2017.a sotsiaalhoolekande osakonnas. Xxxx sõnade kohaselt ta ei tea täpselt, kui palju raha on Xxxx kontodel AS-is SEB ja Swedabank AS-is. Tema väidete kohaselt on seal tühine summa (mõnisada eurot). Laekuvat raha planeerib laste ema kasutada laste ülalpidamiseks, treeningute eest tasumiseks. Xxxx töötab AS-is xxxx teenindajana. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et eelpoolnimetatud tehing on põhjendatud ning ei kahjusta alaealiste Xxxx ja Xxxx varalisi ning isiklikke õigusi ega huve.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus on tuvastanud, et Tallinna notar Alla Ševtšuk on 04.07.2014.a koostanud ja tõestanud pärimistunnistuse nr xxxx, mille kohaselt oli 14.01.2014.a surnud Xxxx üheks pärijateks 1/4 suuruses mõttelises osas tema poeg Xxxx. Pärandvara hulka kuulusid rahalised vahendid ASis SEB Pank ja Swedbank AS-is. Vastavalt Tallinna notari Xxxx poolt 15.05.2017.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistusele nr xxxx on 06.02.2015.a surnud Xxxx pärijateks 1/3 suurustes mõttelistes osades abikaasa Xxxx, Xxxx ja Xxxx. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletav tehing on alaealiste huvides ning pärandvarana saadud rahaliste vahendite jagamine ei kahjusta alaealiste heaolu.

2-17-13845 Avaldaja on märkinud, et saadavad rahalised vahendid lähevad laste eluks vajalikke elutarvete soetamiseks. Kohtu hinnangul aitab pärandvarasse kuuluva raha jagamine kaasa alaealistele pärimistunnistuse järgi kuuluva vara osas õigusselguse loomisel. Lähtudes eeltoodust annab kohus PKS § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2 alusel avaldajale loa jagada alaealiste nimel pärandaja Xxxx arvelduskontodel olevad rahalised vahendid võttes arvesse Tallinna notari Xxxx poolt 04.07.2014.a koostanud ja tõestanud pärimistunnistusest nr xxxx tulenevaid pärandiosade suurusi ning 15.05.2017.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistusest nr xxxx tulenevaid pärandiosa suurusi. Alaealistele kuuluvad rahalised vahendid tuleb kanda alaealiste arvelduskontodele. Pärandvarana saadud raha eest võib avaldaja soetada lastele eluks vajalikke tarbeid. PKS § 209 lg 1 sätestab, et isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on avaldaja lapsevanemana ise teiseks pärijaks, sh pärandvara jagamise tehingu üheks osapooleks. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva tehingu puhul on otstarbekas asendada alaealiste tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga neile erieestkostjat määramata PKS § 209 lg 2 alusel. Kohus selgitab, et PKS § 130 näeb ette, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades (PKS § 133 lg 1). Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.