Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
07. november 2017
Tsiviilasja number
2-17-11946
Tsiviilasi
XXX vs XXX abielu kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistungi aeg 05.10.2017
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Erik Niinemaa (Aron Õigusteenused OÜ, e-post: [email protected] ) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht teadmata)
Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
2-17-11946 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 10.08.2017 Harju Maakohtule hagi XXXi vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 28.08.1991 Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr 483 ja välja antud abielutunnistus nr ALXXX. Abielu sõlmimise ajal oli hageja perekonnanimeks XXX. Hageja on sõlminud abielu ka 06.12.2002 Lääne-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 213 ja välja antud abielutunnistus nr ALXXX. Hageja palub tunnistada kehtetuks hageja ja kostja vahel 28.08.1991 sõlmitud abielu, kuna abielu ei olnud sõlmitud kummagi poole poolt tegelikku abiellu astumiseks, vaid muude kavatsustega, milleks oli soodsamate võimaluste andmine kostjale sõjaväeteenistuses linnaloa saamiseks. Hageja ja kostja ei ole tutvuse ja abielu ajal koos elanud. Kostja on samuti uuesti abiellunud ja ei ole teinud ühtegi toimingut selleks, et XXXga juba sõlmitud abielu lõpetada. Kohus võttis hagi menetlusse 01.09.2017. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse 05.10.2017 kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 11.09.2017). Kostja ei ilmunud kohtuistungile, samuti ei teavitanud ilmumata jätmise põhjustest. Hageja kuulati ära kohtuistungil 05.10.2017. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palus 28.08.1991 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu kehtetuks tunnistada. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 9 lg 1 p 6 kohaselt, kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu). PKS § 14 lg 1 kohaselt, kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse
2-17-11946 hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja elukoht on hageja andmetel Venemaal. Rahvastikuregistri andmetel on kostja kodakondsus määratlemata. Hageja soovib abielu kehtetuks tunnistada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagile vastanud ja kohtuistungile ilmunud. Samuti ei ole kostja põhistanud hagile vastamise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest kohtusse ilmumisel. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. 05.10.2017 taotles kohtuistungil kohal olev hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid abielu 28.08.1991, on tõendatud abieluaktiga nr 483 ja Tallinna Perekonnaseisuameti poolt välja antud abielutunnistusega nr ALXXX. Abielu sõlmimisel on kostja esitanud isikut tõendava dokumendina 02.12.1989 XXX, Venemaal välja antud sõjaväepileti nr XXX ja abieluakti on kostja ametina märgitud Tapa s/o nr 89525 reamees ning elukohana XXX Venemaal. Nimetatud dokumentidega on tõendatud kostja sõjaväeteenistus abiellumise ajal, samuti on usutav, et hageja ja kostja leppisid kokku sõlmida abielu selleks, et kostja saaks abielus olles tihedamini linnaloa. Hageja ja kostja ei ole hageja kinnitusel koos elanud, neil ei ole lapsi ja ühist kinnisvara ning mõlemad elasid pärast abiellumist oma elu eraldi edasi ja ei suhelnud enam. Hagejal ja kostjal ei olnud kavatsust alustada kooselu perekonnaseaduses sätestatud abielu mõttes, ei olnud plaane ühise perekonna loomiseks ega ühise kodu soetamiseks; omavaheline suhtlemine oli harv ja pooled tundsid teineteist vähe. Hageja on sõlminud abielu 06.12.2002 Lääne-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 213 ja välja antud abielutunnistus nr ALXXX. Hageja kinnitusel oli ta veendunud, et 28.08.1991 sõlmitud abielu ei ole kehtiv, kuna kostjal ei olnud passi, vaid oli ainult sõjaväepilet. Rahvastikuregistri andmetel on kostja sõlminud järgmise abielu 23.04.1993, mille kohta on koostatud Kiviõli linna perekonnaseisuametis abieluakt nr 27 ja mis on lahutatud Ida-Viru Maakohtu 01.04.2004 otsusega kohtuasjas nr 2-2228/03. Hageja ja kostja ei teinud kumbki enne uuesti abiellumist ühtegi toimingut selleks, et teineteisega juba sõlmitud abielu lõpetada. Lähtudes eeltoodust on usutav ja tõendatud hageja väide, et ei hagejal ega kostjal olnud 28.08.1991 abielu sõlmides eesmärgiks täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi ning mille tõttu ei olnud hageja ja kostja vahel ka abielusuhteid. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb kehtetuks tunnistada. Pärast kohtuotsuse jõustumist on 28.08.1991 sõlmitud abielu tühine algusest peale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea veenvaks hageja
2-17-11946 väidet, et kostja on näiliku abielu sõlmimisel omakasu eesmärgil ära kasutanud hageja heausksust ja kogenematust, mistõttu soovib hageja jätta menetluskulud kostja kanda. 28.08.1991 olid nii hageja kui kostja väga noored ja kohus ei pea usutavaks, et kostjal olid hagejast oluliselt paremad teadmised sel ajal kehtinud perekonnaseadustest. Samuti on hageja ka ise kinnitanud, et ei soovinud abielusuhteid ja et sõlmis abielu täiesti teadlikuna sellest, et abielu sõlmimise eesmärgiks oli kostjale hüve, so sõjaväeteenistuses linnaloa sagedama saamise kindlustamine. Lähtudes eeltoodust ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.