Võlaõigus › Muud

2-14-36564 toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Põhjendused Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse R M vastu 22.06.2001 laenulepingut tõendava võlakirja alusel, milles kostja kohustub G Pile tagastama 30.09.2001 a 66 000 Eesti krooni. Mittetasumise korral lubatud tähtajaks lisandub iga päev 0,5% tasumata summast. Hageja on esitanud pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt K P on G Pi pärija. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Antud asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 10.06.2015 /tlk 63/ ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli põhimõtteid tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14, märkides, et otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

2-14-36564 õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja on 22.06.2001. a allkirjastanud võlakirja, mille kohaselt kostja kohustub G Pile tagastama 30.09.2001 a 66 000 Eesti krooni. Mittetasumise korral lubatud tähtajaks lisandub iga päev 0,5% tasumata summast. Võlasumma mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, sealhulgas õiguse nõuda kohustuse täitmist. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 3 alusel. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 648 eurot. Kohus peab riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 300 eurot põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud summas 648 eurot 5 tunni õigusabi osutamiseks kulunud aja eest, mis hageja esindajal kulus materjaliga tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, tõendite ja vastuväidete analüüsiks, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks, täiendavate andmete kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja hageja õigusabi kulud summas 648 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.