2-17-12456
Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Avaldus Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Pärnu Maakohus Tambet Grauberg Eneli Kivi 06. november 2017.a, Pärnu kohtumaja 2-17-12456 A. hagiavaldus B. vastu abielu lahutamiseks ja laste ainuhooldusõiguse saamiseks A.i avaldus B. vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks Hageja: A., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo; epost: [email protected] Kostja: B., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Puudutatud isik: - C., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Lapse esindaja RÕA korras vandeadvokaadi abi Kristi Haas; e-post: [email protected] Eestkosteasutused: - Pärnu Linnavalitsus; asukoht: Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu; e-post: [email protected] - Rakvere Linnavalitsus; asukoht: Lai 20, 44308 Rakvere; epost: [email protected] Hageja avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
2-17-12456 A. esitas 22.08.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse B. vastu abielu lahutamiseks. A.i ja B. abielu sõlmiti xxxxxxxxxxx.a Xxxxxxxxxxxs. Pärnu Maakohus jättis 22.08.2017.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täiendama hagiavaldust. Hageja esitas abielulepingu tõlke ning täpsustas, et ei ela B. koos alates 24.06.2017.a kostja ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu. Pärnu Maakohus võttis 06.09.2017.a hagiavalduse abielu lahutamiseks menetlusse. Koos abielu lahutamise hagiga on 22.08.2017.a hageja esitanud ka avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Pärnu Maakohus jättis 14.09.2017.a ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused. Hageja esitas 25.09.2017.a avalduse täienduse, mille kohaselt A. ja B. kooselu lõppemisel jäi laps elama ema juurde. Lapse kasvatamises ei ole B. kunagi osalenud, isik on telefoni teel ähvardanud nii A.i kui ka last. Laps on täielikult A.i ülalpidamisel ning B. lapse ülalpidamist ei toeta. Olukorras, kus isaga ei ole oluliste otsuste langetamiseks võimalik kontakti ja kokkulepet saavutada, võivad lapse huvid saada olulisel määral kahjustatud. Seetõttu on oluline, et neid otsuseid saaks langetada vanem, kes lapse eest igapäevaselt hoolt kannab. Lapse huvides on elada oma harjumuspärases elu- ja kasvukeskkonnas. On oluline, et lapse viibimiskoha, vara, tervise- ja haridusküsimusi korraldab see vanem, kelle juures laps püsivalt elab. A. on seisukohal, et praeguse elukorralduse jätkumine on lapse jaoks parim ja sobivam. Hooldusõigus peaks kuuluma vanemale üksnes niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Pärnu Maakohus võttis 06.09.2017.a menetlusse hagiavalduse abielu lahutamiseks ja 26.09.2017.a menetlusse avaldue vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Kostja vastas hagiavaldusele 03.10.2017.a. Kohus pidas 06.11.2017.a tsiviilasjas eelistungi. Enne istungit esitas hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks. Hageja ja kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud hageja esitatud avaldusega leiab, et hageja hagi tagasivõtmise avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna hagimenetlus on eelmenetluse staadiumis. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata A. hagiavalduse B. vastu abielu lahutamiseks ja laste ainuhooldusõiguse saamiseks. Kohtu hinnangul laste heaolu ei ole ohus ning kuna pooled on saavutanud edasise elukorralduse osas kokkuleppe kohtuväliselt ei pea kohus vajalikuks menetlust jätkata. Kohus on enne kohtuistungile minekut A.iga ühendust võtnud ning A. kinnitas kohtule, et ei soovi jätkata avalduse menetlemist laste ainuhooldusõiguse saamise osas. A. kinnitas kohtule, et tänaseks on omavahelised suhted laabunud, nad elavad koos õnneliku perena, neil on tulemas veel üks laps ja B. kohtleb ka varasemaid lapsi enda lastena. A. on kindel, et nad saavad edaspidi hakkama nii, et ametiasutustel ei ole põhjust nendega tegeleda. Kindlasti soovis A. hagiavalduse läbivaatamata jätmist ning avalduse osas menetluse lõpetamist. Kohus küsis korduvalt A.ilt, kas ta jääb endale kindlaks, ja A. avaldas, et see on tema selge ja kindel tahe. C. esindaja riigi õigusabi korras toetab A.i avaldust. Esindaja hinnangul perekond jääb kohaliku omavalitsuse huviorbiiti niikuinii, seega ka seista laste huvide eest ja kohtumenetlus ei pruugi olukorda paremaks muuta.
2-17-12456 Pärnu linn leiab, et esitatud avaldus tuleks rahuldada ja menetlus lõpetada. Lapse huvid ei ole ohus. Pärnu linn igal juhul jälgib edaspidi seda peret. Rakvere linn nõustub, et avalduse võib jätta läbi vaatamata, menetlus lõpetada. Pärnu linn suudab igati järelevalvet selle pere üle pidada. Kui laps käib lasteaias, siis kui midagi lapsega on halvasti või heaolu on ohus, siis see info jookseb ju kiiresti lastekaitseni. Ja Pärnu linn oma pisteliste külastustega suudab laste heaolu ka tagada. TsMS § 424 lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Käesoleval juhul kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, sest avaldus esitati enne eelmenetluse lõppu. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hageja taotluse alusel. Kohtu hinnangul kostjal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.