Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
29.06.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-2375
Tsiviilasi
R K hagi ASi Leibur vastu autorsuse ja autoriõiguste tunnustamiseks rakendus-programmidele JAHUPROJEKT, AHJUD ja AHJUD_PLC
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R K (IK XXXXXXXXXX) Kostja AS Leibur (registrikood 10224864)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 27.03.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-2375 muutmata, R K määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud R K kanda.. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada R K le 15.02.2015 maksekorraldusega hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot tema kontole XXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Määrusele võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
15.02.2015 esitas R K Harju Maakohtusse hagi AS-i Leibur vastu, milles palus kohustada kostjat tunnustama hageja autorsust ja autoriõigusi rakendusprogrammidele JAHUPROJEKT, AHJUD ja AHJUD_PLC. Hagiavalduse kohaselt on hageja nelja kostja poolt kuni 31.12.2014 kasutusel olnud arvutiprogrammi autor. Kostja on hageja autorsust tunnustanud ainult ühe programmi osas. Ülejäänud kolme programmi osas on kostja hageja autorsuse vaidlustanud. Viimast väidet tõendab hageja poolte 21.05.2014 sõlmitud kompromissilepinguga. Rakendusprogrammidele JAHUPROJEKT, AHJUD ja AHJUD_PLC lõi hageja esimesed versioonid 2000-2002 (AutÕS § 7). Loomisprotsessi ajal andis hageja programmid tasuta kasutamiseks kostjale tingimusel, et tasuta kasutamise õigus kehtib ajal, mil hagejal on töövõi töövõtulepinguline suhe kostjaga. Kuni 2014.a olid programmid kostja äritegevuses kasutusel. Kuni 2014.a täiendas autor programme ja tagas tehnilise toe ainuisikuliselt. Autor ei ole ühegi isikuga sõlminud autorilepinguid, seega kostjal selliseid lepinguid olla ei saa. Autorsuse tunnustamise nõude aluseks on põhiseaduse § 39. Kohus jättis hagi 26.02.2015 määrusega käiguta. Kohus kohustas hagejat muu hulgas selgitama, milles seisneb hageja õiguslik huvi autoriõiguse tunnustamise kohustamise nõude esitamisel ning milles seisneb kostja poolne hageja autorsuse eitamine. Hageja esitas 27.02.2015 hagiavalduse täpsustuse. Hageja selgitas, et hagi esemeks pole huvide kaitse, vaid õiguste kaitse. Huvide kaitseks on hagejal vajaduse korral võimalik pöörduda kohtusse pärast seda, kui hageja on saavutanud oma autorsuse tunnustamise. Kaudselt on autorsuse eitamisel kostja poolt tegemist hageja kahtlustamisega kuriteo toimepanemises. Seega kaasneb autorsuse tunnustamata jätmisega hageja hea nime, au ja väärikuse rikkumine. Hageja pöördus kohtusse hea nime, au ja väärikuse kaitseks. Maakohtu määrus 27.03.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-le 2, hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 näeb ette võimaluse esitada tuvastushagi juhul, kui see on esitatud õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning kui hagejal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-84-06 rõhutanud, et kohus peab õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata. Kohus leidis, et kohtusse ei saa pöörduda mitte igasuguse, vaid üksnes seadusega kaitstud huvi kaitseks. Seadusega kaitstud ei ole huvi nõuda kohtus enda autorsuse ja autoriõiguste tunnustamist au ja hea nime kaitse eesmärgil. Kui hageja leiab, et kostja tema autoriõigusi rakendusprogrammide õigusvastase kasutamise kaudu rikub, on tal võimalik end kaitsta, esitades AutÕS §-s 817 sätestatud nõude kahju hüvitamiseks, programmide õigusvastase kasutamise lõpetamiseks või õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmiseks. Nimetatud nõuete lahendamise korral võtab kohus seisukoha ka selle kohta, kes on rakendusprogrammide autor ning kellele kuuluvad autoriõigused. Üksnes autorsuse ja autoriõiguste kuuluvuse tuvastusnõude rahuldamisel poleks õiguslikult hageja jaoks väärtust,
sest sellisest kohtuotsusest ei tuleneks kostjale kohtuotsusega tulenevat kohustust arvestada hageja autorsusest tulenevate õigustega oma konkreetses tegevuses. Lisaks pole hageja vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud, kuidas täpsemalt kostja hageja autorsust ja autoriõigusi eirab ning millises konkreetses tegevuses kostja hageja õigustega arvestama peaks. Seadus ei anna võimalust esitada hagi igaühel, kes soovib, et konkreetne isik tema loodud teose autorsust abstraktselt tunnustaks. Tuvastusnõuete lahendamine, mille rahuldamine hagejale õiguslikku tulemit ei too, koormab tarbetult kohtusüsteemi. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja selgitab, et pöördus kohtusse mitte ainult hea nime, au ja väärikuse kaitseks, vaid iseenesest mõistetavalt ka oma autoriõiguste kaitseks. Kostja ei ole autorsust tunnustanud, seetõttu loeb autori isiklike ja varaliste õiguste rikkumist õiguspäraseks. Hagi menetlemine ja hagi võimalik rahuldamine kohustaks kostjat rikkumise lõpetama. Autoriõiguse tunnustamise nõue on kaitstud autoriõiguse seadusega ja EV Põhiseaduse § 39 kohaselt. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt. Ekslik on kohtu hinnang, et seadusega ei ole kaitstud huvi nõuda enda autorsuse tunnustamist au ja hea nime kaitse eesmärgil. PS § 17 sätestab au ja hea nime kaitse. Kostja on riivanud hageja au ja hea nime kolleegide ees väitega, et hageja ei ole autor ja tema autorsuse tunnustamise nõue ei ole õige, tegemist on pettusega, mis on karistatav kuriteona. Hageja on seisukohal, et hagi menetlemise ja rahuldamise korral on tõenäoline, et kostja lõpetab vabatahtlikult autoriõiguste rikkumise ja hagejal ei teki vajadust end kaitsta, esitades AutÕS §-s 817 sätestatud nõude kahju hüvitamiseks, programmide õigusvastase kasutamise lõpetamiseks või õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmiseks. Hagejal on alust kahtlustada, et kostja kasutab ilma autori loata vaidlustatud rakendusprogramme või on loonud uued programmid, kasutades aluseks autori poolt loodud programmitekste, rikkudes autoriõigusi. Autori loodud konkreetse loomingu tunnustamine ei ole abstraktne mõiste. Konkreetne isik, kostja, autori poolt ainult tema jaoks loodud konkreetsete rakendusprogrammide kasutaja, on autoriõiguse seaduse kohaselt kohustatud autoriõigusi tunnustama. Hagi menetlemata jätmise korral on hageja oma õiguste kaitsmise vajaduse tõttu sunnitud muutma hagi alust ja eset ja esitama hagi uuesti, mis mitte kuidagi ei vähenda kohtusüsteemi koormamist. Hagi eesmärgiks on kostja poolt hageja autoriõiguste rikkumise lõpetamine. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega.
TsMS § 371 lg 2 p 2 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb mh näidata põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on vaidlustatud määruses täitnud põhjendamiskohustuse. Kohus selgitas, mis millistel alustel on hagejal võimalik hagi oma õiguste kaitseks kohtusse esitada. AutõS § 7 kohaselt autoriõigus teosele tekib teose loomisega ja autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täimist. Seega ei kuulu kohtu pädevusse tuvastada hageja autorsust konkreetsetele teostele (programmidele) ega tuvastada kellegi kohustust hageja autori õigusi tunnustama. Määruskaebuses väidab hageja mh, et tema hagi eesmärgiks on kostja poolt hageja autoriõiguste rikkumise lõpetamine. Milles hageja õiguste rikkumine seisneb, ei ole hageja välja toonud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohus ei pea hagi menetlema või menetlusse võtmisel võib jätta hagi läbi vaatamata, kui selgub, et esitatud nõude puhul võib puududa vajadus õiguskaitse järele (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-85-12, 3-2-1-93-06). Kuna hagiavaldust ei võeta menetlusse, siis tuleb selle esitajale tagastada TsMS § 150 lg. 1 p. 2 alusel hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.