Perekonnaõigus › Abielulahutus

Menetluskulude jaotus

müügileping, mille kohaselt ostis hageja korteriomandi aadressil Xxxx Tallinnas ostuhinnaga 750 000 krooni, üldpinnaga 79,90 m2. Hageja arvates on abielu jooksul soetatud järgmine vara: − korteriomand asukohaga Xxxx Tallinnas, reg.osa xxxx, − sõiduk TOYOTA Avensis, v.a.2004, registreerimisnumber xxxx, ostetud 2014. aastal, turuväärtusega 2 500 eurot. Käesoleval ajal elab kostja koos noorema pojaga Xxxx4- toalises korteris aadressil Xxxx tänaval. Hageja on sunnitud elama üüritud korteris ja tasuma kõik kahe korteriga seotud kulutused, sh üüritasu ja kommunaalmaksed. Samuti on tema ülalpidamisel kostja ja poolte mõlemad lapsed. Hageja peab mõistlikuks müüa 4-toalise korteri ja jagada saadud raha pooleks. Kostja osast tuleb maha arvata 22 058 (1⁄2 44 117 eurot (690 000 krooni), kostja osa võla tagastamises). Hageja hindab sõiduki turuväärtuseks 2 500 eurot. Kuna sõidukit kasutab hageja üksinda oleks mõistlik jätta sõiduk hageja ainuomandisse ning kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitist. Hageja on nõus jätma endale kohustuse summas 44 117 eurot täitmise, mis tuleneb 29.09.2009 sõlmitud laenulepingust. Hageja palus - müüa korteriomand asukohaga Xxxx Tallinnas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxxx avalikul enampakkumisel. Korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise korraldajaks määrata Xxxx. Saadud raha jagatakse pooleks, kuid kostja osa vähendatakse 22 058 euro võrra; - jätta hagejale kohustuse täitmine, mis tuleneb 29.09.2009 sõlmitud Xxxx ́ga laenulepingust; - jätta sõiduk TOYOTA Avensis, v.a.2004, registreerimisnumber xxxx hageja ainuomandisse; - kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitist summas 1 250 eurot, mis tasutakse pärast ülalnimetatud korteriomandi müüki.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Väidetava laenu sissenõutavaks muutumisel (29.09.2019) on laenuandjal Xxxx`l, olenemata käesolevast menetlusest, täielik õigus esitada oma nõue nii hageja kui ka kostja vastu ning viimatinimetatutel on õigus võlanõudele esitada omapoolsed vastuväited. Kostja hinnangul puudub eesmärk asuda võlasuhet lahendama käesolevas menetluses, see oleks ebamõistlikult koormav ning aeganõudev. Seetõttu ei ole põhjendatud ka nimetatud nõude sidumine korteri müügist saadava rahaga. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja emalt saadi raha korteri ostuks, kuid see anti Xxxx ́i poolt hagejale ja kostjale ühiselt, tagasimaksmise kohustuseta, ühiseks kasutamiseks- elukoha soetamiseks. Kuni käesoleva vaidluseni ei ole kordagi ükski osapool väitnud, et tegemist on laenuga. Kostja on seisukohal, et väidetav laenuleping on hiljem tagantjärgi välja mõeldud ning ei vasta tõele. Seonduvalt sõidukiga Toyota Avensis. Kostja nõustub, et sõidukit kasutab hageja. Kostja ei vaidle vastu sellele, et sõiduk tuleb jätta hageja ainuomandisse, kohustades hagejat tasuma kostjale hüvitis. Kostja ei nõustu hageja arvamusega, et sõiduki turuväärtuseks on 2 500 eurot. Kostja selgitab, et tegemist on korraliku ja hea varustusega 2004. aasta sõidukiga, mille turuväärtuseks hindab kostja lähtudes auto24.ee andmetest 4 500 eurot. Kostja aktsepteerib sõiduki hageja ainuomandisse jätmist, kui hageja tasub kostjale 1⁄2 sõiduki väärtusest so 2 250 eurot. Alternatiivselt aktsepteerib kostja seda, et sõiduk müüakse ühiselt või kolmanda sõltumatu isiku vahendusel ning sellest saadav raha jagatakse pooleks. Kostja palus jagada poolte ühisvara järgmisel viisil: − müüa korteriomand asukohaga Xxxx Tallinn maakleri teenuseid kasutades. Saadud raha jagada võrdseteks osadeks; − jätta sõiduk Toyota Avensis hageja ainuomandisse. Kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitist summas 2250 eurot; alternatiivselt müüa sõiduk maha ning jagada raha võrdseteks osadeks.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 37 lg 3 viitab ühisvara jagamisele kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 77 lg 2 viitab üksnes kohtu võimalusele otsustada müüa ühine asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel, täpsustamata müügi korda. 12.09.2017 kohtuistungil on pooled kokku leppinud, et pooled müüvad korteri täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel, Pindi Kinnisvarabüroo kaudu kuni 01.12.2017. Kui pooled ei saa korterit selleks ajaks müüdud, müüakse korter avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu. Enampakkumise korraldajat kohus otsuses ei märgi. Kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel (Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16; 12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 17). Täitmisteate teisele ühisomanikule (või kaasomanikule) kättetoimetamine ja vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS §-d 24 ja 25) annavad võimaluse korraldada varaeseme müük poolte kokkuleppel täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Arestimine toimub esmajoones kaasomandis oleva asja puhul kaasomandiosade edasise käsutamise takistamise eesmärgiga, lisaks ka kohtutäituri tasu tagamise eesmärgil (TMS §-d 54, 142) (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 36.3). Kuna korteriomandit saab jagada vastavalt AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisidel, mida pooled peavad olema taotlenud, tuleb käesoleval juhul korteriomand jagada selle müümise teel avalikul enampakkumisel. Kuna TMS §-is 25 on ette nähtud täitedokumendi vabatahtlik täitmise tähtaeg, on pooltel võimalus korraldada korteriomandi müük poolte kokkuleppel täitemenetluse väliselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalusalune korteriomand müüa avalikul enampakkumisel selliselt, et pooled müüvad korteriomandi Pindi Kinnisvarabüroo kaudu kuni 01.12.2017. Kui peale nimetatud kuupäeva möödumist ei ole õnnestunud korteriomandit võõrandada, tuleb korteriomand müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu. Korteriomandi müügist saadud rahast tuleb maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada Xxxx ́i ja Xxxx ́i vahel võrdselt.

28.06.2016 toimunud eelistungil oli kostja nõus sõiduauto turuväärtusega summas 4 000 eurot osas. Kohus leiab, et sõiduauto tuleb jätta hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale sõiduauto omandiõiguse kaotuse eest õiglast hüvitist summas 2 000 eurot (4 000 / 2).

üheksakümmend tuhat) Eesti krooni (edaspidi laen). Laen anti perele eluaseme- korteriomandi ostmiseks. 12.09.2017 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle Xxxx, kelle ütluste kohaselt müüs Xxxx29.09.2009 maha oma 2-toalise korteri xxxx. Kuna 2-toaline korter jäi väikeseks, kui sündis 2 lapselast, siis otsustasid nad osta suurema, avarama korteri. Korteri müügist saadud raha kandis notar hageja arveldusarvele, et ta saaks osta suurema pinnaga korteri. Raha tunnistaja ei kinkinud, kuid hagejaga sõlmiti kokkulepe, et hiljem peab ta selle raha tagastama. Kostja küsimusele, mille kohaselt oli lepingu punktis 1.2 märgitud, et summa kantakse laenusaaja kontole 3 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast ja kas tunnistaja kandis 3 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist Xxxx ́ile 690 000 krooni, selgitas tunnistaja, et mõeldud oli seda, et xxxx korteri müügist 3 päeva jooksul kannab notar raha üle, sest raha ei kantud talle üle vaid xxxx ́ile. Tunnistaja lisas, et raha oli Xxxx ́i arvel 690 000 krooni. Nad ei hakanud sõlmima lepingut märtsikuus, kuna ei teadnud, palju hakkab maksma uus korter. Laenulepingust räägiti 2009. aasta märtsis. Septembris kirjutati alla, kui juba teati, kui palju maksab korter. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkelepingu põhitunnusteks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada. Otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes, on mh oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada. Üksnes põhjendamatu makse tegemisest ei saa järeldada, et sõlmitud on kinkeleping (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-145-16, punkt 13.1). Kohus on seisukohal, et laenulepingu olemasolust ja tunnistaja ütlustest tulenevalt ilmneb, et Xxxx ́l ei olnud tahet kingisaajat (so hagejat ja kostjat) tasuta rikastada. Kostja ei ole vaidlustanud Xxxxpoolt raha saamise fakti. Kohtu hinnangul ei muuda laenulepingut rahatuks asjaolu, et laenulepingu alusel ei tehtud ülekannet nii, nagu oli kirjas laenulepingu punktis 1.2. Xxxx on kohtuistungil piisava põhjalikkusega selgitanud laenu üleandmise asjaolusid. Samuti on Xxxx rõhutanud, et ta ei ole raha kinkinud. Eeltoodust tulenevalt oli 29.09.2009 sõlmitud laenulepingu näol tegemist laenulepingu ajal kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud kohustusega, mille eest vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kohus märgib, et kohus saab jagada ainult olemasolevat vara. PKS § 35 lg 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse. Kohus selgitab, et kohus saab jagada laenujäägi abielu lõppemise aja seisuga (antud juhul kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub - PKS § 66 p 2). Kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus 08.07.2016. Laenujääk 08.07.2016 seisuga on 44 099 eurot. Hageja on ekslikult märkinud summaks 44 117 eurot. Kohus märgib, et õige vahetuskurss on järgmine: üks euro võrdub 15,6466 krooni. Laenu tagastamise kohustus summas 44 099 eurot jääb poolte omavahelises suhetes hageja kanda.

Xxxxon palunud korteriomandi asukohaga Xxxx, Tallinn võõrandamisest saadud raha jagada pooleks, kuid vähendada Xxxx ́i osa 22 049,50 eurot (hageja on ekslikult märkinud 22 058 eurot). Kuna Xxxxpeab Xxxx ́ile tasuma mootorsõiduki omandiõiguse kaotamise eest 2 000 eurot, tasaarvestab kohus eelnimetatud nõuded. Xxxx ́il on Xxxx ́i vastu hüvitise maksmise nõue summas 20 049,50 eurot (22 049,50 - 2 000). TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kohustab Xxxx ́it tasuma Xxxx ́ile hüvitist summas 20 049,50 eurot, mis tasutakse Xxxx ́ile Xxxx, Tallinn korteri võõrandamisest Xxxx ́ile kuuluva osa arvelt juhul, kui korteri võõrandamisest saadav Xxxx ́ile kuuluv summa on suurem kui 20 049,50 eurot. Menetluskulude jaotus Hageja on kohtule esitanud 3 nõuet: abielulahutus, ühisvara jagamine ja ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine. 05.07.2016 kohtuotsusega lahutas kohus Xxxx ́i ja Xxxx ́i abielu. Hageja on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja on palunud lähtuda TsMS § 164 lgst 1. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulude jaotus poolte vahel määrata kindlaks TsMS § 164 kohaselt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja või kostja oleks soovinud abielu lahutada kohtuväliselt või kohtuväliselt ei saadud abielu lahutada ühe poole vastasseisu tõttu. TsMS § 164 sätted ei näe ette menetluskulude jaotuse alusena seda, mis põhjusel ja kes pooltest kohtusse pöördus. Kohus leiab, et abielulahutuse nõude osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, millest tulenevalt kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. 28.06.2016 kohtuistungil loobus hageja oma nõudest hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 26.07.2016 määrusega võttis kohus vastu ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudest loobumise ja lõpetas tsiviilasjas nr 2-16-2864 menetluse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude osas. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et menetluskulud (va riigi õigusabi kulud) tuleb jätta täies ulatuses Xxxx ́i kanda. Kohus leiab, et Xxxx ́ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. 28.06.2016 eelistungil on kostja märkinud, et kostja menetluskulud on 1 702,08 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Proportsionaalselt on 40 %, so summas 680 eurot. Kostja on 28.06.2016 esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (kd I, tl 98-99). Kostja menetluskulud on järgmised: - 12.04.2016 arve nr 374 summas 108 eurot (kd I, tl 100-101) ja

-

12.05.2016 arve nr 475 summas 1 594,08 eurot (kd I, tl 102-103).

Arve nr 374 kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: - 02.03.2016- nõupidamine Xxxx ́iga,- kestusega 0,75 tundi. Kohus leiab, et kliendiga nõupidamise ajakulu 0,75 tundi on vajalik ja põhjendatud. Arve nr 475 kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: - 11.04.2016- nõupidamine advokaat Biin büroos- kestus 1 tund; - 13.04.2016- asjaoludega tutvumine ja positsiooni kujundamine- kestus 1 tund; - 14.04.2016- büroosisene nõupidamine- kestus 0,25 tundi; - 18.04.2016- nõupidamine kliendiga 1,25 tundi; - 22.04.2016- vastuse koostamine hagile- kestus 5 tundi; - 25.04.2016- vastus kohtule- kestus 1 tund ja - 25.04.2016- büroosisene nõupidamine, vastus kohtule- kestus 0,90 tundi. Kohus leiab, et nõupidamise advokaat Biin büroos kestusega 1 tund on vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus märgib, et kostja menetluskulude nimekirjast ei selgu, kuidas oli büroosisene nõupidamine seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus leiab, et büroosisese nõupidamise kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab kliendiga nõupidamise (18.04.2016) ja kohtule vastuse hagile koostamise (22.04.2016 ja 25.04.2016) ajakulusid käsitleda koos. Kostja esitas kohtule 25.04.2016 vastuse hagiavaldusele pikkusega 5 lehekülge (esindaja põhjendatud arvamus 4 lehekülge). Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohus eeldab, et vandeadvokaat on kehtiva õiguse ja praktikaga kursis ning omab sellist vilumust, et suudab tööd teha mõistliku kiirusega. Professionaalselt vandeadvokaadist esindajalt võib ja tuleb eeldada, et klient saab teenust, mille osutaja on juba vastava Riigikohtu praktikaga kursis. Lisaks ei pidanud vandeadvokaat selle vaidluse raames tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud kliendiga nõupidamise ja hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu kokku 2 tundi. Lisaks on kostja kohtule 01.07.2016 esitanud avalduse täiendavate menetluskulude kindlaksmääramiseks (kd I, tl 107-108). Kostja menetluskulude summa koosneb järgnevatest töödest: - 27.06.2016- valmistumine kohtuistungiks (0,33 tundi x 120 eurot + käibemaks), kokku 47,52 eurot ja - 28.06.2016 valmistumine kohtuistungiks (2,67 tundi x 120 eurot + käibemaks), kokku 384,48 eurot. Kokku 432 eurot. Kohus märgib, et esindaja peab menetluse käiguga olema kursis ka kohtuistungivälisel ajal. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid ja menetluse keerukust, on kohtu hinnangul 28.06.2016 toimunud kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 0,5 tundi. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 4,25 tunni (0,75 + 1 + 2 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et kostja esindajate poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. Seega kujuneks kostja lepinguliste esindaja kulude suuruseks 510 eurot (4,25 h x 120 eurot/h). Kostja on menetluskulude proportsiooniks märkinud 40 %. Kuna kohtu poolt esitatud hagis oli 3 nõuet ja kostja ei ole oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, millised kulud seondusid eraldiseisvalt iga nõudega, peab kohus mõistlikuks jagada kulud kolmeks vastavalt nõuete arvule. Eeltoodust tulenevalt kujuneb proportsiooniks 33,33 %. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Xxxx kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotles kostja menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning kostja kinnitustele on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude puhul on 169,98 eurot (510 x 33,33 % + käibemaks). Xxxx ́i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 624,08 eurot (108 + 1 594,08 + 432 - 510). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepingulised esindajad esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Järgnevalt käsitleb kohus ühisvara jagamise nõuet. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga. Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega -seega hagilise abieluasjaga-, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lgs 1 sätestatust, tuleb Xxxx ́i kantud menetluskulud jätta Xxxx ́i enda kanda ja Xxxx ́i menetluskulud Xxxx ́i enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata ühisvara jagamise nõude osas. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.