2-17-3204/9 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused Xxxx, Xxxxja Xxxxesitasid 28.02.2017.a Harju Maakohtule hagi Xxxx (kostja) vastu elatise nõudes. Xxxx ja Xxxxkooselust on sündinud kolm last: 27.02.2000.a poeg Xxxx, 18.06.2001.a poeg Xxxxja 17.12.2003.a tütar Xxxx . Neli viimast aastat on Xxxx kasvatanud lapsi üksinda, kostjalt majanduslikku abi saanud ei ole. Xxxx töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis ja tema netotöötasu on keskmiselt 465,75 eurot kuus. Taotlevad kostjalt välja mõista elatise hagejate ülalpidamiseks miinimumsummas hageja kohta alates 01.01.2017.a. Kostja vastuväited 25.07.2006.a sattus kostja liiklusõnnetuse ja on sellest ajast osaliselt töövõimetu. Aeg-ajalt on töötanud, kuid käesolevalt on töötu. Saab töövõimetuspensioni 200,95 eurot kuus. Leiab, et ei ole üle 50 euro kuus võimeline lastele elatist kandma. Kohtuotsuse põhjendused Xxxx ja Xxxxkooselust on 27.02.2000.a sündinud poeg Xxxx, 18.06.2001.a poeg Xxxx ja 17.12.2003.a tütar Xxxx . Vanemate kooselu on lõppenud ja lapsed elavad koos emaga. Kostja ei ole lastele elatist maksnud, ema on alates 2013.a kasvatanud lapsi üksinda. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule 2(3)

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tõendanud, et tal on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr xxxx tuvastatud püsiv töövõimetus 60% ulatuses kuni 28.02.2019.a (tl 25 – 26). Pärast osalise töövõimetuse kindlaksmääramist on Xxxx saanud Maksu- ja Tolliameti andmetel sissetulekut oma tööga 2015.a ja viimati 2017.a Tallinna Botaanikaaiast. Viimasest töökohast saadud töötasu 86.76 eurot kajastub ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttes (tl 22 pöördel) Sellisel määral ühekordselt saadud töötasu ei muuda oluliselt ka kostja majanduslikku seisundit. Kostja saab kuus töövõimetuspensioni 200,95 eurot. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise suurust tuleb vähendada alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks on laste isa osaline töövõimetus. Sellisel juhul tuleb vanemal kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Jaotades kostja sissetuleku töövõimetuspensioni näol võrdselt kolme lapse ja nende isa vahel, tuleb ühe lapse igakuise elatise suuruseks määrata 50 eurot kuus. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.2017.a. Kuna hagejad ei ole esitanud elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõuet, kuulub elatis väljamõistmisele alates elatishagi kohtule esitamisest so alates 28.02.2017.a. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulusid kohus ei tuvastanud, sest elatise nõudes riigilõivu tasumise kohustust ei ole ja pooled õigusabi ei kasutanud.