16.06.2015. a võlausaldaja I lepinguline esindaja Reelika XXX võlausaldaja II lepinguline esindaja Margus Sorga võlgniku lepinguline esindaja Eerik Entsik ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks Veli Kraavi (OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]).
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi töötasuks 3 456 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 4 158 (neli tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot (kolmkümmend viis eurot ja 04 senti).
4.Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivara arvelt Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (registrikood 12019915) kasuks, mille kaudu Veli Kraavi tegutseb.
5.Määrata võlausaldaja XXX menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 735,10 eurot (seitsesada kolmkümmend viis eurot ja 10 senti).
6.Määrata võlausaldaja XXX menetluskulude rahaliseks suuruseks 3 093,97 eurot (kolm tuhat üheksakümmend kolm eurot ja 97 senti).
7.Välja mõista XXX ja XXX menetluskulud pankrotivara arvelt.
8.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Kentmanni 13, Tallinnas, 15. juulil 2015. a, algusega kell 09:00.
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
10.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 5 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
12.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
13.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Kohtumäärus saata võlausaldajatele, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate
Tsiviilasi nr 2-15-5677 avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). I Asjaolude kirjeldus
1.XXX(võlausaldaja I) esitas 02.04.2015 Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi XXX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Harju Maakohtu 09.04.2015 määrusega on kohus võlausaldaja I pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat I maksma raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks summas 1 500 eurot. Võlausaldaja I on tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma.
3.06.05.2015 eelistungil arutasid võlausaldaja I ja võlgnik nõude üle. Võlgnik vaidles jätkuvalt pankrotiavaldusele vastu. Eelistungil märkis kohus, et otsustab ajutise halduri nimetamise 15.05.2015.
4.XXX(võlausaldaja II) esitas 14.04.2015 Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi XXX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
5.Harju Maakohtu 27.04.2015 määrusega on kohus võlausaldaja II pankrotiavalduse menetlusse võtnud.
6.Võlgnik vaidles oma 05.05.2015 vastustes võlausaldaja I ja võlausaldaja II esitatud pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlgnik ei võta kummagi võlausaldaja pankrotiavaldust õigeks ega tunnista mistahes võlausaldaja esitatud nõudeid võlgniku vastu. Võlgnik palub jätta võlausaldajate pankrotiavalduste alusel ajutine haldur nimetamata ning pankrotiavaldused rahuldamata.
7.06.05.2015 eelistungil arutasid võlausaldaja II ja võlgnik nõude üle. Võlgnik vaidles jätkuvalt pankrotiavaldusele vastu. Eelistungil märkis kohus, et otsustab ajutise halduri määramise 15.05.2015.
8.Harju Maakohtu 15.05.2015 määrusega liideti ühte menetlusse tsiviilasjad nr 2-15-5190 (XXX avaldus aktsiaseltsi XXX pankroti väljakuulutamiseks) ja 2-15-5677 (XXX avaldus aktsiaseltsi XXX pankroti väljakuulutamiseks) ning määrati, et menetlus jätkub tsiviilasja nr 215-5677 all. Kohus nimetas sama, s.o 15.05.2015 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi.
9.15.05.2015 esitas Veli Kraavi ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgnik kanti äriregistrisse 16.01.1998, osakapital on 66 000 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja on XXX(isikukood XXX). Võlgnikul on üks aktsionär AS XXX (registrikood XXX ). Võlgniku põhitegevuseks on sõitjate õhutransport.
Tsiviilasi nr 2-15-5677 Tulenevalt võlgniku poolt esitatud bilansist seisuga 30.04.2015 hindab võlgnik talle kuuluvate varade väärtuseks kokku 11 058 089,57 eurot, millest olulise osa moodustuvad võlgnikule kuuluvad nõuded. Samas 10.06.2015 toimunud kohtumisel ajutise pankrotihalduriga nentis võlgniku juhatuse liige, et enamikus osas võivad eelmainitud nõuded olla lootusetud või ebatõenäoliselt laekuvad. Võlgnik tunnistas, et osaliselt on võlgniku vara hulka kuuluvad nõuded suunatud varatute äriühingute (tütarettevõtted) vastu ning samuti peab võlgnik teatud nõuetega seonduvalt ka õigusvaidlusi, mistõttu tuleks nõuded osaliselt lugeda ka vaieldavaks. Näiteks on võlgnik esitanud lepingu rikkumisest tuleneva nõude summas 1 186 605 eurot Rootsi koostööpartneri XXX AB vastu. Seega ei vasta ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võlgniku varaline seis suures osas võlgniku 30.04.2015 bilansis kajastatule ning bilansis kajastatud nõudeid tulnuks kindlasti konservatiivselt alla hinnata. Ajutise pankrotihalduri seisukohta toetab ka asjaolu, et hoolimata käesolevas tsiviilasjas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate (XXX ning XXX ) nõuete (vastavalt 46 168,95 eurot ning 34 387,64 eurot) väiksusest võrreldes võlgniku bilansilise vara väärtusega, ei ole võlgnik kuidagi olnud suuteline nimetatud võlgnevusi tasuma pika aja jooksul. Kuivõrd võlgnik 10.06.2015 kohtumisel maksejõuetusele sisuliselt vastu ei vaielnud, ei saa võlgniku vara realiseerimisväärtuseks ilmselgelt lugeda bilansis märgitut. Kuivõrd võlgnik jätkab käesoleval ajahetkel suurema kahju ärahoidmiseks äritegevust, võib ajutise pankrotihalduri arvates võlgnikule kuuluvateks likviidseteks varadeks lugeda võlgniku jooksvat ettevõtlustulu, riiklike dotatsioone avaliku teenuse osutamise eest ning kindlasti osaliselt ka võlgniku 30.04.2015 bilansis kajastatud nõudeid. Ajutise pankrotihalduri konservatiivse hinnangu kohaselt võib võlgnikule kuuluva likviidse varana, mille arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded, käsitleda võlgniku arvelduskontodel asuvaid rahalisi vahendeid ning riiklikke deposiite. Ajutine pankrotihaldur ei välista kindlasti vara oluliselt suurenemist võlgnikule kuuluvate nõuete realiseerimise ning eduka sissenõudmise korral. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 7 869 516 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Käesoleval ajal ei ole ajutisel pankrotihalduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõetus võib olla tingitud mitmetest (ootamatutest) ebaõnnestumistest äritegevusest ning õigusvaidlustest Rootsi koostööpartneritega. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksjõuetus kujunes ajutise pankrotihalduri hinnangul välja hiljemalt 2015 märtsiks, mil Rootsi transpordiamet peatas võlgniku poolt opereeritavate lennuliinide tegevuse, mis omakorda põhjustas võlgniku rahavoole selge negatiivse efekti. Samuti ei võimaldanud vajaliku määral likviidsete varade puudumine enam täita suures ulatuses sissenõutavaks muutunud ulatuslikke kohustusi. Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise pankrotihalduri kasutuses olevatest materjalidest tehinguid, mis oleksid selgelt tagasivõidetavad. Kindlasti ei saa neid siiski ka täielikult välistada. Käesoleval hetkel ei välista ajutine pankrotihaldur ettevõtlusega mitteseotud tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Samuti ei leidunud tuvastamist raske juhtimisveana käsitletavaid tegusid võlgniku juhatuse poolt. Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste ning juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole
Tsiviilasi nr 2-15-5677 võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole käesoleval hetkel välistatud ka võlgniku osaline tervenemine üksnes juhul kui võlgnik ning võlausaldajad suudavad tervenemis- ning kompromissikavas tulemuslikult kokku leppida. Ettevõtte tegevuse täielik peatamine ei pruugi käesoleval hetkel olla samuti võlausaldajate huvides, kuivõrd võlgnik on jooksvalt ajutise pankrotimenetluse käigus jooksvalt suutnud hoida oma äritegevuse pigem kasumlikuna kui kahjumlikuna. Siiski, arvestades kohustuste suurt ulatust ei ole võlgniku täieliku tervenemise väljavaated ajutise pankrotihalduri hinnangul hetkel piisavalt põhistatud. Võlgniku äritegevuse jätkamine ka pankroti väljakuulutamise korral, vähemalt esialgu, võib olla võlausaldajate huvides. Seega arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud ulatust, on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Samas ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks teha võlgniku juhatuse võimalikke ja selgeid juhtimisvigu. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada välja AS XXX pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankrotihaldur Veli Kraavi on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 38,5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 3 465 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalikud kulutused 35,04 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja mõista pankrotivarast ning välja mõista Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (a/a XXXXXXXXXXXXX , Swedbank) kasuks.
10.16.06.2015 kohtuistungil jäid võlausaldajad oma avalduste ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde. Võlgnikul ja võlausaldajatel vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse suhtes vastuväiteid ei olnud.
11.06.05.2015 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja koos arvetega. Võlausaldaja I palub võlgnikult välja mõista menetluskulud summas 1 000 eurot, sh riigilõiv 300 eurot, esindaja tasu 700 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivis menetluskuludelt. Võlausaldajale I on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot/h ja osutatud õigusabi (7 h) spetsifikatsioon on alljärgnev: 1. Nõude juriidiline analüüs - 2 h; 2. Kliendile õigusliku positsiooni selgitamine – 1h; 3. Pankrotiavalduse koostamine - 2h; 4. Võlgniku vastusega tutvumine ja kliendile seisukoha selgitamine – 1 h; 5. Kohtuistungiks ettevalmistus ja istungil osalemine – 1 h.
12.06.05.2015 esitas XXX Harju menetluskulude nimekirja koos arvetega. Võlausaldaja II menetluskulud on summas 4 888,50 eurot, sh riigilõiv 300 eurot, esindaja tasu 3807,30 eurot (ilma käibemaksuta) ja tõlkekulud 781,20 eurot. Võlausaldajale II on osutatud õigusabi hinnaga 160-180 eurot/h ja osutatud õigusabi (22,4h) spetsifikatsioon on alljärgnev: 1. 15.03.2015 pankrotiavalduse ettevalmistamine: materjalide analüüs, pankrotihoiatus, suhtlus klientidega – 0,5h (90 eurot); 2. 15.03.2015 kliendi informeerimine, kohtu teated – 6 h (960 eurot); 3. bürookulu (5%, 52,50 eurot); 4. 15.04.2015 pankrotiavalduse koostamine, suhtlus kohtuga, arutelu kliendiga – 5,8 h (928 eurot); 5. 15.04.2015 menetlusdokumentide tõlkimine 8h (480 eurot); 6. bürookulu (5%, 70,40 eurot); 7. 15.05.2015 juriidiline nõustamine – 8,5 h (1 360 eurot);
13.Võlgnik esitas 19.06.2015 vastuväited võlausaldaja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele leides, et võlausaldaja I poolt ei ole kantud õigusabikulud avalduses näidatud ulatuses vajalikud ega põhjendatud, samuti leides, et kuivõrd kohtumenetlus algas pankrotiavalduse koostamise ja esitamisega, siis enne seda tehtud toimingute näol ei ole tegemist menetluskuluga ja need ei kuulu aktsiaseltsilt XXX välja mõistmisele. XXX menetluskuludest tuleb maha arvestada vähemalt 5h. XXX poolt esitatud 1 000 eurost on järelikult põhjendatud maksimaalselt 500 eurot.
14.Võlgnik esitas 19.06.2015 vastuväited võlausaldaja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele leides, et võlausaldaja I poolt ei ole kantud õigusabikulud avalduses näidatud ulatuses vajalikud ega põhjendatud samuti leides, et kuivõrd kohtumenetlus algas pankrotiavalduse koostamise ja esitamisega, siis enne seda tehtud toimingute näol ei ole tegemist menetluskuluga ja need ei kuulu aktsiaseltsilt XXX välja mõistmisele. Põhjendatud õigusabi tunnihinnaks tuleks lugeda 100 eurot (lisandub käibemaks). XXX poolt esitatud 4 888,50 eurost on põhjendatud maksimaalselt 800 eurot. Õigusvastane on XXX poolt tõlkekulude summas 781,20 eurot menetluskuluna nõudmine aktsiaseltsilt XXX, kuivõrd tõlkekulude näol ei ole tegemist menetluskuludega. Aktsiaseltsi XXX hinnangul ei peaks Advokaadibüroo bnt attorneys-at-law pakkuma eraldi tõlketeenust, vaid üksnes õigusteenust. Õigusvastane on XXX poolt bürookulude 5% menetluskuluna nõudmine aktsiaseltsilt XXX, kuivõrd bürookulude näol ei ole tegemist menetluskuludega. Bürookulud peaksid juba olema õigusabi teenuse sees. II Kohtumääruse põhjendused
15.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX ja XXX esitasid kohtule võlgniku aktsiaseltsi XXX pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 7 869 516 eurot. Bilansi seisuga 30.04.2015 kohaselt on võlgnik hinnanud talle kuuluvate varade väärtuseks kokku 11 058 089,57 eurot, kuid võlgniku varaline seis ei vasta ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul siiski bilansis kajastatule. Kuivõrd võlgnik jätkab käesoleval ajahetkel suurema kahju ärahoidmiseks äritegevust, võib ajutise pankrotihalduri arvates võlgnikule kuuluvateks likviidseteks varadeks lugeda võlgniku jooksvat ettevõtlustulu, riiklike dotatsioone avaliku teenuse osutamise eest ning
Tsiviilasi nr 2-15-5677 kindlasti osaliselt ka võlgniku 30.04.2015 bilansis kajastatud nõudeid. Ajutisel pankrotihalduril ei ole ka andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõetus võib olla tingitud mitmetest (ootamatutest) ebaõnnestumistest äritegevusest ning õigusvaidlustest Rootsi koostööpartneritega. Võlgniku maksjõuetus kujunes ajutise pankrotihalduri hinnangul välja hiljemalt 2015 märtsiks, mil Rootsi transpordiamet peatas võlgniku poolt opereeritavate lennuliinide tegevuse, mis omakorda põhjustas võlgniku rahavoole selge negatiivse efekti. Samuti ei võimaldanud vajaliku määral likviidsete varade puudumine enam täita suures ulatuses sissenõutavaks muutunud ulatuslikke kohustusi. Ajutise pankrotihalduri kasutuses olevatest materjalidest ei nähtu tehinguid, mis oleksid selgelt tagasivõidetavad, samas kindlasti ei saa neid siiski ka täielikult välistada. Käesoleval hetkel ei välista ajutine pankrotihaldur ettevõtlusega mitteseotud tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samuti ei leidunud tuvastamist raske juhtimisveana käsitletavaid tegusid võlgniku juhatuse poolt. Seega arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust, on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kohtuistungil jäi võlgnik oma vastuväidete juurde. Võlausaldaja I on tasunud kohtu deposiiti 1 500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 26.06.2015 kl 14:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 15.07.2015 kell 09:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
16.Veli Kraavi on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaseltsi XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Veli Kraavi võlgniku pankrotihalduriks.
17.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
18.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel
Tsiviilasi nr 2-15-5677 töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
20.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-23-13 p 12 leidnud, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 1 kohaselt tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-193-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Kohtuväliste kulude kohta kohaldub üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kuigi esmajoones käib see säte hagita menetluse osaliste menetluse tõttu saamata jäänud sissetuleku või sõidukulude kui kohtuväliste kulude (vt TsMS § 144 p-d 2 ja 3) hüvitamise kohta (analoogselt TsMS § 162 lg 2 teisele lausele hagimenetluse kohta), on kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste
Tsiviilasi nr 2-15-5677 esindajate kulud. Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega (vt RKTKm 20.10.2010, nr 3-2-1-89-10, p 14; RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 20-22; RKTKm 21.11.20111, 3-2-1-114-11 p 23). Kuna võlausaldajate pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Kohus märgib, et pankrotimenetluses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Kohtu hinnangul ei saa anda pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale teiste võlausaldajate ees eesõigust erinevalt PankrS § 93 lg-st 1, kuna ka tema kohtukulud on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, mille nõudeõigus tekib kohtukulude jaotuse määramisega pankrotiotsuses. Seega on võlausaldajale ajaliselt tagatud nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses võrdselt teiste võlausaldajatega. Seega on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab XXX avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab menetluskulude suuruseks 735,10 eurot (sh riigilõiv 300 eurot, esindaja tasu kohtuväliste kulude osas 35,10 eurot=5x2,34x3, ja ülejäänud esindaja tasu 400 eurot=4x100). Võlausaldaja I avalduse menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks aktsiaseltsilt XXX jätab kohus aga rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab XXX avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab menetluskulude suuruseks 3 093,97 eurot (sh riigilõiv 300 eurot, esindaja tasu kohtuväliste kulude osas 58,50 eurot=5x2,34x6,5, ülejäänud esindaja tasu 1 954,27 eurot=15,9x122,91, tõlkekulud 781,20 eurot). Võlausaldaja II taotluse bürookulude eraldi menetluskulude kindlaksmääramiseks jätab kohus rahuldamata, nõustudes võlgnikuga, et need peaks olema õigusabiteenuse kulu komponendiks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
21.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
Tsiviilasi nr 2-15-5677 Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 38,5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 3 465 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalikud kulutused 35,04 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja mõista pankrotivarast ning välja mõista Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (a/a XXXXXXXXXXXXX , Swedbank) kasuks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Toimingud seisnesid materjalide hankimises, päringutes tasulistesse registritesse, materjali analüüsimises ja dokumentide (sh aruande) koostamises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab ajutise halduri töötasuks 3 456 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 4 158 eurot ja teostatud kulude hüvitiseks 35,04 eurot ning mõistab need välja pankrotivara arvelt Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ kasuks.
22.PankrS § 39 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.
23.Tulenevalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.