Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Enely Sepp
Määruse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2017, Tallinn; kirjalik menetlus
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Tsiviilasja number
2-17-13105
Tsiviilasi
Xxxxavaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse Xxxxsuhtes ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja advokaat Liis Puidak (e-post: [email protected])
esindajad
Puudutatud isikud: Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx, epost: xxxx), Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Niine tn 2, 10414 Tallinn; e-post [email protected])
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Xxxxtaotleb 04.09.2017 esitatud ja 24.09.2017 täpsustatud avalduses ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist lapse Xxxxsuhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Avalduse kohaselt ei ole vanemate vahel ühise hooldusõiguse lõpetamise osas vaidlust. Vanemad on kokku leppinud ühise hooldusõiguse lõpetamises. Eestkosteasutus toetas avaldust. Xxxxkinnitas seisukohas, et on nõus loobuma hooldusõigusest lapse suhtes avaldaja kasuks. Xxxxmärkis seisukohas ka, et on nõus ühise hooldusõiguse lõpetamisega tingimusel, et ei pea lapse elus osalema ega last rahaliselt toetama. Kohus kuulas Xxxx20.10.2017 telefoni teel ära. Xxxxselgitas, et saab aru, et ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest ja see ei ole tegelikult hooldusõiguse lõpetamise tingimuseks. Xxxxkinnitas ühtlasi, et on nõus, et asi lahendatakse vanematevahelise kompromissina.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et poolte kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-17-13105
Kohus peab vajalikus selgitada, et kuigi avaldaja on taotlenud ka lubada lapse emal muuta lapse perekonnanimi samaks ema perekonnanimega, ei ole kohtu hinnangul sellise otsustusõiguse eraldi andmine emale vajalik. Ainuhooldusõigusega ongi hõlmatud kõigi lapsesse puutuvate otsustuse tegemine, sh lapse nime muutmine. Kohus saaks anda ka ühele vanemale otsustusõiguse lapse nime muutmiseks, mitte konkreetse loa nime muuta. Nime muutmiseks tuleb avaldajal endal pöörduda taotlusega perekonnaseisuasutuse poole. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Avaldaja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isikul ei ole vastusest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud. Kohus selgitab avaldajale, et seoses kompromissi sõlmimisega on tal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.