Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 13. oktoober 2017, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-9680

Tsiviilasi

A K hagi A K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 115 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A K (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx-xxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, viibimiskoht xxxxx xxx xxxxxxxxx, asukoht xxxx xxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja seaduslik esindaja Raikküla Vallavalitsus rg-kood 75023071, asukoht Kabala mõis, Tamme küla, Raikküla vald, 78403 Rapla maakond, e-post [email protected]), esindaja sotsiaalnõunik Maiu Kalmus ([email protected]). Kostja A K (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx-xxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Välja mõista A K alates 21.06.2017 elatis A K ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni tütre, A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Menetluskulud jätta A K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. A K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista lapsele A K elatis miinimummääras. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 12.09.2017. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse A K isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2017 235 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igas kuus alates 17.03.2017. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.