lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-9656/16

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 13.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-17-9656/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1741
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

13. oktoober 2017 Haapsalu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-9656

Hagi ese

O G hagi G G ja A Ga vastu väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: O G ( ) Kostjad :

1.GG( Esindaja RÕA korras v.a. Vahur Krinal e-post: [email protected]
2.A Ga ( esindaja RÕA korras vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska e-post: [email protected] Kostjate seaduslik esindaja: N Ga, (

Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata O Gi hagi elatise vähendamiseks.
2.Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

lk 2 Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ muudeti Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 26.a. juuli 2011.a. otsusega Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-8215, 21. aprillil 2008.a (lisa 1) . tehtud kohtumäärust ja suurendati alates 29. detsembrist 2010.a. O Gilt A Ga (lisa 2) kasuks välja mõistetud igakuist elatist 95,87 eurolt 139,01 euroni kuus kuni A Ga täisealiseks saamiseni ja mõisteti G Gi (lisa 3) kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus kuni G Gi täisealiseks saamiseni a. Alates 28.12.2016.a. on avaldaja arvel Eesti Töötukassas (lisa 4), tema pidevaks sissetulekuks on X Vallavalitsuse poolt makstav toetus kalendrikuus 130.-€ (lisa 5), tema ülalpidamisel on XXX (lisa 6) ja XXXX on avaldaja perekonda sündimas veel üks laps. Oma raske majandusliku seisukorra tõttu ja tuginedes asjaolule, et avaldaja uues peres on juba laps ja kohe sündimas teine, sooviks avaldaja üle vaadata Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-10-66746 ja vähendada elatise summat, mida ta kohtuotsuse alusel on kohustatud tasuma. Arvestades praegust sissetulekut ja väljaminekuid, leiab avaldaja, et ei ole suuteline maksma kohtu poolt kehtestatud elatist ja palub vähendada elatist 50.- euroni kalendrikuus lapse kohta. Ülaltoodut arvestades ja juhindudes PKS § 96, § 97.1, § 100 Ig 1 ja § 102 Ig 2 palub hageja:

1.Vaadata läbi Pärnu Maakohtu otsus nr. 2-10-66746;
2.Vähendada avaldaja poolt tasutavat elatise summat kuni 50.-€ lapse kohta;
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja A Ga esindaja RÕA korras Kadi Sitska Vaidleb hagile vastu /t.l. 41/. N Ga ja O Gi kooselust on sündinud A Ga ja G G. Pärnu Maakohtu 26.07.2011 otsusega mõisteti kummagi lapse kasuks välja 139,01 euro suurune elatis kuni nende täisealiseks saamiseni. Käesoleval hetkel on laste isa esitanud hagiavalduse elatise suuruse vähendamiseks. Kostjatel ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas, kuid kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Lapsed elavad koos XXXXXXXX. Korter on ostetud pangalaenuga ning igakuine tagasimaksekohustus on 260 eurot. Kommunaalkulud on keskmiselt 150 eurot kuus. A XXXXXXXXXXX. Ta tegeleb aktiivselt võimlemisspordiga, mille kuutasu on 15 eurot, kuid sellele lisanduvad kulud riietele nii treeninguks kui esinemisteks ning võistlustel osalemiste tasud (http://dea.digar.ee/cgibin/dea?a=d&d=laaneelu20150526.2.10.1) 2018.aastal tuleb seoses sellega ka välisreis XXX mille esialgne maksumus on 500 eurot. Ema hinnangul moodustavad lapse A Ga igakuised ülalpidamiskulud hetkel kokku 300 eurot kuus, sh kulud riietele, toidule, tervisele ja hügieenile, koolitarvetele, eluasemele, telekommunikatsiooniteenustele, transpordile ja vaba aja veetmisele.

lk 3 G on samuti noor, aktiivne ja sportlik kasvav XXXXXXX. Ta tegeleb juba pikemat aega taekwondo ́ga (https://www.youtube.com/watch?v=mnP7WhesXWk, https://www.youtube.com/watch?v=FJf4FVKPFdE), mille kuutasu on 25 eurot, kuid sellele lisanduvad kulud riietele nii treeninguks kui võistlusteks ning võistlustel osalemiste tasud. Ema hinnangul moodustavad lapse G Gi igakuised ülalpidamiskulud hetkel kokku 300 eurot kuus, sh kulud riietele, toidule, tervisele ja hügieenile, koolitarvetele, eluasemele, telekommunikatsiooniteenustele, transpordile ja vaba aja veetmisele. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 lg 1 lähtuvalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuivõrd PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, siis ideaalis peaks isa tasuma elatist 150 eurot kummalegi lapsele, st 300 eurot kuus. Käesoleval hetkel peaks isa tasuma elatist 139 eurot kuus kummalegi lapsele, mis on juba väiksem sellest, mida lapsed tegelikult vajavad. Emale teadaolevalt, ei ole isal tervisega probleeme, ta ei ole töövõimetu. Hetkel isa töötab mitteametlikult ehitajana ning samal ajal saab Töötukassast tasuta kursust XXXXXXXXX. Tema nooremate laste ema on samuti töövõimeline. Hageja on püüdnud juba vähemalt alates 2013 aastast vältida elatise maksmist, registreerides oma vara teiste isikute nimele ). Samuti on vanemate vahel ilmselt juba pikemat aega vaenulikud suhted XXXXXXXX Hageja on oma raske majandusliku olukorra ise tekitanud, st ta ei ole aastate jooksul suutnud või soovinud leida endale stabiilset töökohta samal ajal vastutustundetult muretsedes lapsi juurde, kelle ülalpidamine on samuti seetõttu ohus. Seega puuduvad igasugused objektiivsed põhjused, miks peaks vähendama niigi väikest elatist. Ema sissetulekuteks on palk OÜ-st XXXXXXXu 840 eurot, lastetoetus mõlemale lapsele kokku 100 eurot ja riigipoolne elatisabi 200 eurot. Kostja G Gi esindaja RÕA korras Vahur Krinal Vaidleb samuti hagile vastu /t.l. 44/. Gi ja A isa, O G, on esitanud kohtule hagiavalduse temalt väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes. G G on X-aastane ja A Ga X-aastane. Mõlemad lapsed õpivad, laste ema N töötab XX ning lapsed elavad faktiliselt vanaema juures. Esindaja on vestelnud telefoni teel laste ema N Gaga. Ema ja lapsed on raskes majanduslikus olukorras. Laste isa soovib kohtu kaudu temalt väljamõistetud elatisraha vähendamist. Tegelikkuses aga ta ei tasu lastele elatist juba pikemat aega selles väheseski määras, mis temalt välja on mõistetud. Hetkel saavad ema ja lapsed hakkama tänu sellele, et riik maksab neile elatisraha toetust 100 eurot lapse kohta, kuna laste isa on jätnud oma kohustused täitmata.

lk 4 Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes eelkõige alaealiste huvidest leiab esindaja, et O Gi hagiavaldus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud avalduse ja alaealiste laste esindajate seisukohtade ning esitatud tõenditega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

21.aprilli 2008.a. kohtuotsusega 2-08-8215 mõistis Pärnu Maakohus hagejalt O Gilt välja elatise.
2.26. juuli 2011 .a. kohtuotsusega on Pärnu Maakohus nimetatud otsust muutnud ja suurendanud alates 29. detsembrist 2010 kostjalt O G (hageja) alaealiste laste A Ga ja G Gi kasuks välja mõistetud elatist 139,01 euroni kuus kuni laste täiselaiseks saamiseni.
21.juunil 2017 esitas O G kohtuse hagi, milles taotleb elatise vähendamist 50 euroni kuus ühe lapse kohta.
4.TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2).
5.Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011 otsus nr 3-2-1-33-11).
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).
7.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 kehtib kuupalga alammäär 470 eurot kuus ja minimaalne elatis oleks 235 eurot kuus.
8.Pärnu Maakohtu 26. juuli 2011.a. otsusega on kohus hagejalt O Gilt välja mõistetud elatist suurendanud 139,01 euroni A Ga kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXja välja mõistnud elatise G Gi kasuks 139,01 eurot kuus kuni viimase täisealiseks saamiseni XXXXXXXXX.a. Ka selle otsuse tegemise ajal oli O G töötuna arvel ja leidis, et temalt ei saa nõuda elatist üle 50 euro kuus lapse kohta.
9.Hagile lisatud tõendite kohaselt on hageja ülalpidamisel käesolevaks ajaks veel XXXXXXXXXXXX /t.l. 14/ kes on sündinud XXXX ja kohe sündimas veel üks laps. Seoses sellega taotleb hageja juba välja mõistetud elatiste vähendamist 50 euroni kuus.

lk 5

10.Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks, mis käesolevaks ajaks on niigi sisuliselt poole võrra väiksem elatise miinimumist. PKS § 102 lg. 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma lapse ülalpidamise kohustuses. Vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib vähendada elatist alla minimaalmäära mõjuvatel põhjustel, milleks võib olla vanema töövõimetus, või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses ettenähtud minimaalmääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine kohustatud isikul ei vabasta teda elatise maksmisest. Kohtule teadaolevalt hagejal tervisega probleeme ei ole s.t. ta ei ole töövõimetu. Jääb mulje, et ta on aastate jooksul püüdnud vältida elatise maksmist. Ta kas ei ole suutnud või soovinud endale leida stabiilset töökohta, samas vastutustundetult lapsi juurde muretsedes. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kohustatud isik peab uute kohustuste võtmisel arvestama juba olemasolevate kohustustega laste ülalpidamiseks. Samuti tulnuks seda arvestada vara võõrandades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, riigi õigusabi kulud riigi kanda. Hüvitatavate kulude puudumisel ei ole vajadust kulude suurust kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja