Perekonnaõigus › Abielulahutus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. oktoober 2017, Rapla

Tsiviilasja number

2-17-10374

Tsiviilasi

R G hagi S G vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R G (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post). Kostja S G (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx x x xx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx, epost).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Lahutada R G ja S G abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxx xxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kanne nr xx. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja palub abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ning § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 66 p 2 sätestab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasad abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja ja kostja abielu purunes 1985 aastal ning alates sellest ajast elavad pooled lahus. Hagejal ja kostjal on mõlemal uued faktilised perekonnad. Hageja ei ole nõus kooselu taastama. Kostja võtab hagi õigeks. Seega kohus leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abielu kuulub lahutamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud kuuluvad jätmisele poolte endi kanda.