2-17-4590/10 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxtasuda Xxxxalates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxx(hageja) esitas 22.03.2017.a Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu elatise nõudes. Hageja on Xxxx(varasemalt Xxxx) ja kostja poeg. Harju Maakohtu 21.06.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-56211 anti emale üle lapse elukoha otsustusõigus ja piirati kostja vanema hooldusõigust lapse suhtes elukoha valiku osas. Pärast kohtumäärust veetis hageja palju aega ka isaga, mistõttu oli ebaselge kummagi vanema faktiliselt pakutav ülalpidamise ulatus ning loeti, et kumbki vanem andis lapsele ülalpidamist vahetult, ehkki kulud kandis tegelikult lapse ema. Alates kooliminekust 4 aastat tagasi hageja elab emaga ja suhtleb isaga igal teisel nädalavahetusel. Ülalpidamist ei ole lapse isa kordagi andnud. Harju Maakohtu 14.11.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12076 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ja lapse emale anti ainuhooldusõigus. Ühtlasi fikseeriti juba toiminud suhtluskord. Kohtumenetluses tõusetus korduvalt lapsele ülalpidamise andmise küsimus. Seega oli kostja teadlik, et hageja soovib elatise tasumist. Emale teadaolevalt pidi lapse isa 2015.-2016.a tasuma igakuiselt 50 eurot lapse trennide eest. Kuid 2016.a kevadel selgus trenni tasuvõlgnevus juba 2015.a sügisest, võlgnevuse klaaris lapse ema. Seega ei ole 2015.-2016.a kostja lapsele ülalpidamist üldse andnud. Hageja on korduvalt oma seadusliku esindaja kaudu, m.h kohtumenetluses tsiviilasjas 2-1612076, tõstatanud elatise tasumise küsimuse. Kostjale ei saa tulla üllatusena teadmine, et ta on kohustatud oma alaealise lapse kasuks elatist tasuma. Kostja väitel on ta ostnud lapsele riideid. See väide on väär ja kulutused tõendamata. Hagejale tuli üllatusena kostja hagivastuse väide, et ta on tasunud ujumistrennide eest Spordiklubile Garant. Hageja kontrollis maksmisi spordiklubis ja selgus, et, tõepoolest on kostja tasunud kolmel kuul 55 eurot kuus. Kuna hageja ema seda ei teadnud, tasus ka tema samadel kuudel lapse ujumistrennide eest. Hageja ema arvates on võimalus trennimaksete osas teha tulevikku suunatud tasaarvestus, mistõttu saab kohtuotsuse täitmisel arvestada, et 165 euro ulatuses on kostja elatist tasunud. Kostja on ekslikul seisukohal, et isa ja lapse vaba aja veetmise kulud meelelahutusele on samuti osa elatisest. Vaba aega (ja puhkust) veedab lapsega kumbki vanem ja kumbki vanem teeb selleks ka täiendavaid kulutusi. Lapse eluks vajalike kulutuste tegemist ei ole kostja tõendanud. 2(7)

Eraarsti visiidid ei ole kindlasti lapsele vajalikud kulud, mida saaks antud ülalpidamisena arvesse võtta, liiatigi on üks neist tõendamata. Arusaamatu on kulu puhkusereisi lennupiletile, sest esiteks ei ole puhkusereisid kaugele osa lapse ülalpidamisest samadel põhjendustel, mis kohalduvad vaba aja veetmisele, ja teiseks ei ole laps isaga puhkusel käinud. Lapse isa küll nõudis lapsega puhkusele sõitu, kuid laps seda ei soovinud ja maakohtu määrusega isa nõuet ei rahuldatud. 23.01.2017.a võis kostja küll teha ülekande hageja ema pangakontole summas 250 eurot (selgitusega Xxxx vene keel), kuid hageja ema pangakontole sellist summat laekunud ei ole. Õige on hagivastuse väide, et kostja on tasunud kahel korral (29.03.2017.a ja 17.04.2017.a) a’ 235 eurot. See tulenes sellest, et 23.03.2017.a tegi maakohus hagi tagamise määruse ja kohustas kostjat menetluse kestel tasuma igakuuliselt 235 eurot. Veel tasus kostja 05.05.2017.a maikuu eest 235 eurot. Sedagi saab arvestada kohtuotsuse täitmisel. Arusaamatu on, miks peaks tagasiulatuvat elatist vähendama riigi toetuste arvel saadud 600 euro võrra. Ekslik on kostja arusaam, nagu oleks riik tasunud tema eest lapsele 600 eurot ja selles ulatuses oleks tema kohustus vähenenud. Taotleb kostjalt välja mõista igakuine elatis ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni viisil, et kanda elatis Xxxx pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) igakuiselt kuu esimeseks päevaks ning elatisevõlgnevus kuni hagi esitamiseni summas 2633,54 eurot (s.o perioodi 22.03.2016.a kuni 31.12.2016.a summas 2004,35 eurot (9 x 215 + 10/31 x 215) ja perioodi 01.01.2017.a kuni hagi esitamiseni 21.03.2017.a summas 629,19 eurot (2 x 235 + 21/31 x 235)), kohustades kostjat tasuma võlgnevus Xxxx pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamisel kohustada tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 899,60 eurot. Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Istungil hageja kinnitas, et peale hagi esitamist on kostja tasunud igakuiselt 235 eurot, taotleb teha tasaarvestuse, igakuist edasiulatuvat elatist nõuab alates 01.10.2017.a. Hageja on nõus, et kostja tasub tagasiulatuva elatise nõude ja hageja menetluskulud kahe aasta jooksul.

Seega kostja ei vaidlusta hageja nõuet elatise väljamõistmiseks alates 22.03.2017.a ning palub seda arvestada menetluskulude jaotamise otsustamisel (TsMS § 162 lg 4). Kostja vaidleb vastu elatisvõlgnevuse nõudele ning leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata või vähendada. Kuna hageja esindaja ei nõudnud kostjalt elatise tasumist, isegi vaatamata kostjapoolsetele pöördumistele, siis hageja nõue elatise võlgnevuse osas on kostja suhtes väga ebaõiglane. Juhul, kui kohus siiski peab vajalikuks rahuldada hageja nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks, siis palub kostja vähendada elatisvõlgnevuse suurust järgnevatel põhjustel. Hageja esindaja väide, et kostja ei osalenud kunagi üldse lapse ülalpidamises ei ole õige. Hageja nõuab ajavahemiku 22.03.2016.a kuni 31.12.2016.a eest elatisevõlgnevust summas 2004,35 eurot. Kostja on sellel ajavahemikul teinud lapsega seotud alljärgnevad kulutused summas 535,98 eurot: - riided – 06.05.2016.a summas 69,95 eurot; 18.07.2016.a summas 39 eurot; 03.10.2016.a 67,16 eurot, kokku 176,11 eurot; - ujumistrennid (Spordiklubi Garant) – 13.10.2016.a summas 55 eurot; 24.11.2016.a summas 55 eurot; 20.12.2016.a summas 55 eurot, kokku 165 eurot; - meelelahutus – 23.05.2016.a summas 7 eurot; 23.05.2016.a summas 24,50 eurot; 27.12.2016.a summas 17,10 eurot, kokku 48,60 eurot; - 06.08.2016.a eraarsti külastus 25 eurot; - lennupiletid (puhkusereisile) 121,27 eurot. Seega kokku kostja kulutused ajavahemikul 22.03.2016.a kuni 31.12.2016.a on 535,98 eurot, mille võrra kostja palub vähendada elatisvõlgnevust antud ajavahemiku eest. Hageja nõuab ajavahemiku 01.01.2017.a kuni 21.03.2017.a eest elatisevõlgnevust summas 629,19 eurot. Kostja on sellel ajavahemikul teinud lapsega seotud alljärgnevad kulutused ja väljamaksed summas 270 eurot: - 23.01.2017.a ülekanne hageja esindaja pangakontole summas 250 eurot (selgitusega Xxxx vene keel) summas 250 eurot; - 06.02.2017.a eraarsti külastus summas 20 eurot. Seega kokku kostja kulud ajavahemikul 01.01.2017.a kuni 21.03.2017.a on 270 eurot, mille võrra kostja palub vähendada elatisvõlgnevuse summat antud ajavahemiku eest. Sellest tulenevalt palub kostja vähendada elatisvõlgnevuse summat kokku 805,98 eurot võrra, seega elatisvõlgnevus jääb suuruses 1827,56 eurot (2633,54 – 805,98). Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et 01.01.2017.a jõustunud PHS § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot, regulatsioon oli sama ka kuni 01.01.2017.a kehtinud RPTS § 4 lg 2 kohaselt. Antud toetuse saajaks on hageja esindaja. Sellest tulenevalt leiab kostja, et tagasiulatuvalt nõutud võlgnevuse summat tuleb samuti vähendada hageja esindaja poolt saadud toetuse suuruse ehk 600 eurot võrra (12 kuud x 50 eurot), kuna lapse ülalpidamisega seotud kulud on osaliselt kaetud riigi poolt makstava toetusega. Istungil jäi kostja kirjalikult avaldatu juurde. Võlgnevuse ajatamist soovib kaheks aastaks, kuna igakuine summa koos elatisega 375 eurot on kostjale liiga suur. Kostja sõnul on tema töötasu xxxx OÜ müügijuhina 600 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on 11-aastane ühine poeg Xxxx, kes elab alates 2013.a koos emaga. Lapse hooldusõigus kuulub emale. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 4(7)

Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on elatise nõude seaduses sätestatud minimaalsuuruses õigeks võtnud ja tasunud seda peale hagi esitamist. Pooled on kohtuistungil kokku leppinud, et elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.oktoobrist 2017.a. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja ei ole enne hagi esitamist last regulaarselt ülal pidanud soovib hageja ka elatisvõlgnevuse väljamõistmist ühe aasta eest enne hagi kohtusse esitamist kokku 2633.54 eurot. Kohus toetab hageja seisukohta, et ei ole õiglane arvestada vanema puhkuse ajal lapse meelelahutuse kulutusi lapse igapäevase ülalpidamise kulude hulka. Neid kulutusi teeb kumbki vanem temal võimaluse olemasolul. Vaidlust ei ole lapse ujumiskulude (165.- euro) kostja poolt tasumise üle. Kuna lapse ema ei olnud teadlik isa poolt kulude kandmisest, tasus ka tema ujumistrenni kulusid. Seega on kostjal tekkinud 165 euro osas ettemaks, mille kohus tasaarvestab võlgnetavate summadega. Kohtuistungil on selgunud, et kostja poolt saadetud 250.- eurot hageja ema arvele ei laekunud, seoses hageja seadusliku esindaja nime muutmisega. Kohus jätab arvestamata ka eraarsti külastuse 20 euro ulatuses, lapse perearsti vastuvõtt on tasuta. Kostjal kuulub tagasiulatuv elatis tasumisele suuruses (2633.54 – 165) 2468.54 eurot. Kohtuistungil on hageja nõustunud tagasiulatuva elatise ja kohtukulude tasumisega kahe aasta jooksul (tl 61 pöördel). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja taotlus kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi määramiseks kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi

lg 6, kuna kohtu arvates tingis hagi esitamise vajaduse kostjapoolne käitumine, millele kohus viitas ka eespool. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas 15.05.2017.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 849,60 eurot (koos käibemaksuga) ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on seisukohal, et kuna tegemist on suhteliselt selge, seaduses sätestatud miinimumsummas elatise nõudega, mille erilist põhjendamist ja tõendamist kohtumenetluses ei nõuta, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 5,9 tundi ilmne liialdus. Sama lepinguline esindaja on juba esindanud hageja seaduslikku esindajat lapsega seotud kohtuvaidluses kostjaga ning seega on asja aluseks olevad asjaolud tema jaoks piisavalt tuttavad ja selged. Kostja on seisukohal, et eeltoodust lähtudes võiks antud juhul põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks pidada 2,5 tundi. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades advokaadi tasuna mõistlik. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) Nõupidamine kliendiga ja asjaolude analüüs ning hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – kokku 2 tundi; 2) Hagivastuse analüüs ja hageja seisukoha koostamine – 1 tund ja 30 minutit. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 504 eurot (s.o 3 tunni ja 30 minuti eest), millele lisandub hagi tagamise avalduselt tasutud lõiv summas 50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.