Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Xxxx(hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ei toeta hagejat materiaalselt. Hageja palus tuvastada, et hageja põlvneb kostjast ja välja mõista kostjalt igakuine elatis, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ja tagasiulatuv elatis. Elatis kanda Xxxx arveldusarvele xxxxxxxxxxx Swedbank. 12.06.2017 kohtule esitatud vastuses selgitas hageja esindaja, et kuna kostja pole maksnud 12 aastat elatisraha, pöördus ta kostja poole 2015.aastal, kui lapse kulud olid suurenenud (breketite paigaldus ja hooldus, arvuti ost, suvelaager) ja palus jagada hageja emaga need lisakulud. Paar korda kandis kostja raha arvele ja mõnikord andis sularaha. Aga need ei olnud regulaarsed maksed. Kuna hageja ema soovis ka leida kompromissi, siis oli ta nõus, et arvestab need maksed elatise tasumiseks ja hageja nõuab elatusraha alates 01.12.2016. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses selgitas kostja, et on maksnud elatusraha vabatahtlikult kuni 2016 detsembrini, lõpetas maksmise kuna jäi tööta ja on rahalistes raskustes, kuid ei ole keeldunud jätkamast. Kostja on osaliselt kandnud raha ülekandega Xxxx arvele. Kostja ei tunnistanud nõudeid, mis puudutavad tagasiulatuvat aega. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. Kostjal ei olnud vastuväiteid, et hageja põlvneb temast. Seega on tõendamist leidnud Xxxx põlvnemine Xxxxja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates Xxxx sünnist. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Kohtuistungil hageja loobus tagasiulatuva elatise nõudest ja palus mõista kostjalt välja igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.12.2016. Väljamõistetud elatis tasuda iga jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja ema arveldusarvele, mis on märgitud hagiavalduses. Kohtuistungil tunnistas kostja, et ei ole alates 01.12.2016 elatist maksnud ja oli nõus elatist tasuma. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja elatise nõue rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja elatise summas 215 eurot detsembrikuu 2016 eest ja alates 01.01.2017 igakuise elatise summas 235 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS §-st 97 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole iga jooksva kuu 10. kuupäevaks. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Pooled olid nõus, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.