Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-13659

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu abielu lahutamiseks 3500 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxxx(sündinud xxxx, aadress: Xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel (Advokaadibüroo Narlex, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(eelmine nimi Xxxx, isikukood xxxx, aadress: xxxx, e-post: xxxx)

Asja lahendamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Lahutada Xxxx ja Xxxx abielu, mis on sõlmitud 30.03.2012 Iirimaal, abielu tseremoonia toimumiskoht Registripidaja büroo Sligos, Markievicz House, Sligo Co.Sligo Iirimaa, registreerimisnumber xxxx.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

14.09.2017 kohtule esitatud hagiavalduses palus Xxxx(hageja) lahutada hageja ja Xxxx(kostja) (koos nimetatuna pooled) abielu, mis on sõlmitud Iirimaal. Hagiavalduse kohaselt hageja alaline elukoht on Iirimaal, kus 30.03.2012 sõlmis kostjaga abielu. Abielust lapsi ei ole. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Hageja ja kostja elavad lahus, abielulist kooselu hageja ja kostja vahel ei ole juba aastaid. Hageja on seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. 18.06.2015 sõlmis kostja uue abielu Eestis kolmanda isikuga, millega ühtlasi muutis enda perekonnanime. Kostjal puuduvad vastuväited lahutamisele ning otsus abielu lahutada tehti ühiselt. Pidades silmas, et hageja elab Iirimaal, siis perekonnaseisuasutuse pädevusse antud abielulahutus ei kuulu. Sellest tulenevalt esitab hageja abielulahutuse avalduse kohtule. Hageja on veendunud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja elab Iirimaal ja kostja nüüdseks Eestis ning ei plaani alaliselt tagasi Iirimaale minna. Hageja on nõus ja sellega nõustub ka kostja, et abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. Hageja ja kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja teatas, et on abielu lahutusega nõus. Kostjal ei ole võimalik väikese lapse tõttu kohtuistungile ilmuda. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asja saab lahendada kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja nad soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta, nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.