Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-17573
Tsiviilasi
Võru Hoiu-Laenuühistu (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Miti (Mitt) hagi Taavi Saavo vastu laenuvõla ja käsundi täitmiseks saadu väljamõistmiseks pankrotivarasse
Tsiviilasja hind
128 685,47 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taavi Saavo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Taavi Saavo (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Võru Hoiu-Laenuühistu (pankrotis; registrikood: 11440877) pankrotihaldur Küllike Mitt
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2014. a otsuse
esindajad
RESOLUTSIOON
resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Taavi Saavo kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Võru Hoiu-Laenuühistu (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt esitas 17.04.2011. a hagi Taavi Saavo vastu laenu 48 004,04 euro ja käsundi täitmiseks saadud 80 681,43 euro väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on Võru Hoiu-Laenuühistu teinud kostjale rahalised maksed summas 800 000 krooni ja 13 000 krooni. Kostja on tagasi maksnud 61 700 krooni, kuid ülejäänud laenusumma – 751 100 krooni (48 004,04 eurot) – on hagi esitamise ajaks tagastamata. Kostja ei ole tasunud ka intressi. Kostja ei ole esitanud pankrotihaldurile kirjalikus vormis laenulepingut nr 13, millest nähtuks tema ja Võru Hoiu-Laenuühistu vahel sõlmitud laenulepingu tingimused, sh intressimäär ja laenu tagastamise tähtaeg. Eeltoodud põhjustel luges Võru Hoiu-Laenuühistu pankrotihaldur kostjaga sõlmitud laenulepingu tähtajatuks ning intressimääraks VÕS § 397 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 3 tasutakse intress iga aasta lõpus ja kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis ütles hageja 30.03.2011. a laenulepingu VÕS § 399 lg 1 punkti 2 alusel erakorraliselt üles. Hageja nõudis kostjalt laenuvõla 48 004,04 euro ja seadusjärgse intressi (seisuga 17.04.2011 moodustas intressisumma 2850,81 eurot) tagastamist pankrotivarasse.
1.2.Kostja võttis Võru Hoiu-Laenuühistu juhatuse liikmena vahemikus 01.04. – 22.07.2008 Võru Hoiu-Laenuühistu arveldusarvelt 837 350 krooni. Samuti on kostja Arkotex OÜ pankrotihalduri esitatud dokumentidest nähtuvalt võtnud Võru Hoiu-Laenuühistu nimel vastu Arkotex OÜ poolt laenulepingu nr 10-28.01.2008 alusel sularahas tasutud võla summas 425 040 krooni. Kostja ei ole nimetatud summasid Võru Hoiu-Laenuühistu arveldusarvele kandnud. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema poolt Võru Hoiu-Laenuühistu arveldusarvelt võetud rahaliste vahendite või Võru Hoiu-Laenuühistu nimel teistelt isikutelt vastu võetud sularaha kulutamist ühistu huvides. Kostja ei ole hagejale üle andnud ka ühistu raamatupidamisdokumente. Eeltoodut arvestades oli hageja arvamusel, et kostja ühistu arveldusarvelt ning Arkotex OÜ-lt vastu võetud sularaha on jätkuvalt kostja valduses. Hageja nõudis 1 262 390 krooni ehk 80 681,43 euro üleandmist pankrotivarasse.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal puuduvad Võru Hoiu-Laenuühistu ees rahalised kohustused. Kostja on tagastanud kogu laenusumma vastavalt laenulepingule nr 13 ja maksnud lepingust tulenevat intressi. Kostja pidas Võru Hoiu-Laenuühistu
tegevuse ajal ettevõtte sularahakassat. Ettevõtte arvelduskontolt võetud rahasummad on paigutatud ettevõtte kassasse. Ettevõtte kassast on samad rahad liikunud edasi Võru Hoiu-Laenuühistu klientidele ehk laenuvõtjate kätte, mida kinnitavad perioodil 21.02.2008. a kuni 13.01.2009. a väljastatud kassa väljamineku orderid. Kostja valduses hagis viidatud summasid ei ole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28.11.2014. a otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis Taavi Saavolt välja Võru Hoiu-Laenuühistu pankrotivarasse kokku 131 536,28 eurot, millest tagastamata laen 48 004,04 eurot, intress 2850,81 eurot, käsundi täitmiseks enam saadu 80 681,43 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
3.1.Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud laenuleping. Kostja esitas 18.04.2008. a kohtule laenulepingu nr 13 koopia. Kuigi laenuandjana on lepingus märgitud Teet Tali ning laenusaajaks Taavi Saavo, on lepingule alla kirjutanud üks ja sama isik, kelleks on Taavi Saavo. Kohus jättis TsMS § 277 lg-st 4 juhindudes nimetatud laenulepingu arvestamata. Samas luges kohus tõendatuks, et hageja ja kostja vahel on suulisest laenulepingust tulenevad suhted. Nimetatud asjaolu tõendavad Võru Hoiu-Laenuühistu arveldusarve väljavõtted ja see, et kostja ei ole vaidlustanud laenulepingu olemasolu ning on asunud laenu tagasi maksma. Kostja väidete kohaselt on ta kogu laenu tagasi maksnud. Kohus ei lugenud kostja esitatud väiteid ja kassa sissetuleku ordereid usaldusväärseks eelkõige põhjusel, et need väidetavad summad ei kajastu hageja konto väljavõttel. Usaldust ei tekita ka asjaolu, et kostja, olles laenu tagasimaksmisel teinud ülekandeid hageja kontole, asus oma väidete kohaselt äkki makseid tegema sularahas, olles ise ka raha vastuvõtjaks. Kostja, eeldades laenulepingu nr 13 kehtivust, pidi laenu tagastamisel lähtuma lepingu punktist 1.4.2, mille järgi tagastab laenusaaja laenu maksete tegemisega laenuandja pangakontole või muul laenuandja poolt eelnevalt teatatud viisil. Asjaolu, et laenuandja oleks kostjale teatanud muu laenu tagastamise viisi, ei ole kostja tõendanud. Kostja väidete usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et kostja väidete kohaselt ei ole tagasi makstud laenusumma kooskõlas sõlmitud kirjaliku lepinguga. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et kostja on hagejale tagasi maksnud 3 956,13 eurot ja tagastamata on laenusumma 48 004,04 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hageja laenulepingu erakorralisele ülesütlemisele ja viivisenõudele. Kohus luges tulenevalt TsMS § 231 lg-st 4 laenulepingu erakorralise ülesütlemise kostja poolt omaks võetuks. Kuna kostja ei ole intressimäärale vastuväiteid esitanud, leidis kohus, et kostja on intressi arvutusviisi ja suuruse omaks võtnud. Kohus mõistis kostjalt välja intressi summas 2 850,81 eurot.
3.2.Kohus luges hagiavaldusele lisatud dokumentide alusel tõendatuks, et kostja on võtnud Võru Hoiu-Laenuühistu arvelt ning Arkotex OÜ-lt vastu laenulepingu täitmisena sularaha kogusummas 80 681,443 eurot. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma väidet sularahas antud laenude osas. OÜ-le Raaman Ehitus, OÜ-le Multipartner Grupp, OÜ-le Lionstep antud laenud ei ole tõendatud seetõttu, et kassa väljamineku orderitest ei nähtu andmeid raha vastuvõtja kohta, puuduvad andmed nende osaühingute tegevuse osas ja osaühingud ei ole võlgnevust ka mingil moel tunnistanud. Registriandmete väljavõttest nähtuvalt on OÜ Multipartner Grupp registreeritud alates 19.09.2008, seega ei saanud 12.05.2008 äriühingule laenu anda. OÜ Ecomandis ei ole äriregistrisse kantud ja kassa väljamineku orderil ei ole märgitud andmeid raha vastuvõtja kohta. Võru Rahandusühistu, OÜ Dominic Konsultatsioonid, OÜ Agens Grupp ja OÜ Cash Invest on kostja Taavi Saavo enda poolt juhitavad äriühingud, mille sisulise majandusliku tegutsemise kohta andmed puuduvad, kassa väljamineku orderitest nähtuvalt on raha andnud ja vastu võtnud kostja Taavi Saavo. Kohus nõustus hageja väitega, et kostjal, olles hageja juhatuse liige, oli õigus enne Võru Hoiu-Laenuühistu pankroti väljakuulutamist vallata ja käsutada ühistu arveldusarvelt võetud rahalisi vahendeid ning sularaha, kuid samas oli tal ka kohustus säilitada või kasutada seda üksnes ühistu huvides. Kohus leidis, et tegu on juhatuse liikme üldise hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisega.
VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab kostja ühistu pankrotivarasse andma välja selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täimiseks ei kasutanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja enda väiteid usaldusväärselt tõendanud, menetluse käigus esitatud kassa sissetulekut ja väljaminekut tõendavad orderid ei ole usaldusväärselt vormistatud, mistõttu on põhjendatud kahelda nende tehingute tegelikus toimumises. Seega ei ole kostja tõendanud, et Võru Hoiu-Laenuühistu rahalised vahendid ei ole tema valduses. Eeltoodu alusel mõistis kohus kostjalt välja käsundi täitmiseks enam saadu 80 681,43 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Taavi Saavo (apellant) esitas 12.12.2014. a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on apellant täitnud temaga sõlmitud laenulepingu. Kohtu väited ei ole piisavad, et lugeda laen mittetagastatuks. Asjaolu, et laenu ei tagastata laenuandja pangakontole, ei anna võimalust öelda, et laenu ei tagastatud. Sularahas arveldamine on lubatud ja selles osas ei saa etteheiteid teha. Kohtu viited laenulepingu punktile 1.4.2. on asjakohatud, kuna apellant on nii laenuandja esindaja kui ka laenusaaja ehk laenu tagastaja. Kohtu tõlgenduse kohaselt oleks apellant pidanud esitama iseendale eelneva teate sularahas laenu tagastamise kohta, mis on apellandi arvamusel nonsenss; 2) ei valda apellant Võru Hoiu-Laenuühistu raha. Sellest, et laenuvõtja ei tunnista võlgnevust, ei saa teha järeldust, et raha ei oleks laenuvõtjani liikunud. Kohtu väide, et apellant ei ole usaldusväärselt tõendanud oma väidet sularahas antud laenude osas, ei ole piisavalt põhjendatud. Apellant ei näe muud efektiivsemat võimalust sularaha ülemineku kinnitamiseks kui order ja allkirjad raha ülemineku kohta.
5.Võru Hoiu-Laenuühistu pankrotihaldur Küllike Mitt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on äriregistrisse kantud Võru Hoiu-Laenuühistu juhatuse liikmetel ühine esindusõigus – ühistut võib kõigis õigustoimingutes esindada ainult kaks juhatuse liiget koos. Seega ei oleks kehtivate laenulepingute sõlmimiseks piisanud ainuüksi Teet Tali või ainuüksi Taavi Saavo allkirjast; 2) kanti apellandile 51 960,17 eurot üle juba 17.04.2008. a, mis on varem kui kostja poolt väidetavalt sõlmitud kirjalik laenuleping; 3) on eluliselt väheusutav, et kui apellant ei olnud suuteline esitama pankrotimenetluses nõutud andmeid ja dokumentatsiooni pankrotimenetluse ajal, siis käesolevas tsiviilasjas on tal olnud võimalik Austraaliast edastada Võru Hoiu-Laenuühistu kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderite originaalid, mis kajastavad õigesti Võru Hoiu-Laenuühistu sularahatehinguid; 4) oli Võru Hoiu-Laenuühistu kassa faktiliselt tühi vaatamata sellele, et apellant oli väidetavalt laenu sularahas tagasi maksnud; 5) ei ole apellandi esitatud tõendid sularahas antud laenude kohta usaldusväärsed, sest väidetavad laenud on antud kirjalike lepinguteta, teise poole allkirjadeta, tagatisteta, ilmselgelt maksejõuetutele apellandiga seotud äriühingutele või lausa olematutele äriühingutele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. novembri 2014. a otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta 131 536,28 euro väljamõistmisele kohaldatud materiaalõiguse normi osas. Maakohus on jätnud kohaldamata TÜS § 3 lg 1 ja ÄS § 159 lg 1 p-i 4. Ringkonnakohus märgib, et tehingu tühisust peab kohus hindama omal algatusel. TÜS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse ühistule äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 159 lg 1 p-i 4 kohaselt ei või osaühing anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. ÄS § 159 lg 4 kohaselt onkõnesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut rikkuv tehing tühine. Asjas ei ole vaidlust, et laenulepingu nr 13 sõlmimisel 18.04.2008. a, oli Taavi Saavo Võru HoiuLaenuühistu juhatuse liige. Kuna 18.04.2008. a laenulepinguga anti laenu Võru Hoiu-Laenuühistu juhatuse liikmele, mis ÄS § 159 lg 1 p-i 4 järgi on keelatud, siis on see tehing seadusega vastuolus ja TsÜS § 87 järgi tühine algusest peale. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Eeltoodust tuleneb, et Võru Hoiu-Laenuühistu ja Taavi Saavo vahel 18.04.2008. a sõlmitud laenuleping nr 13 on tühine ning tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada TsÜS § 84 lg 1 alusel vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1027 kohaselt peab isik 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega peavad VÕS § 1028 kohaselt olema täidetud järgmised eeldused: 1) võlgnik peab olema rikastunud võlausaldaja arvel; 2) rikastumine peab olema toimunud võlausaldaja soorituse kaudu ja 3) võlausaldaja soorituseks peab puuduma õiguslik alus, mis avaldub selles, et kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.
7.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et käesolevas asjas on tõendatud see, et kostja on tagastanud hagejale 61 900 krooni (s.o 3956,13 eurot), mis on tõendatud tulundusühistu kontoväljavõttega, kuid 751 100 krooni (s.o 48 004,04 eurot) tagastamine hagejale ei ole tõendatud. Apellandi seisukoha kohaselt on apellant laenulepingu nr 13 alusel saadu täies ulatuses tagastanud, mille kinnituseks on apellant esitanud kassa sissetuleku orderid ja nende originaalid (27.04.2008. a order nr 8042701 summas 219 100 krooni, 18.05.2008. a order nr 93 summas 8130 krooni, 18.06.2008. a order nr 110 summas 8130 krooni, 18.07.2008. a order nr 126 summas 8130 krooni, 23.08.2008. a order nr 8082316 summas 8130 krooni ja 18.09.2008. a order nr 8091801 summas 554 260 krooni) ning raamatupidamisprogrammi väljavõtte. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja märkinud, et kostja ei ole käesoleva ajani esitanud pankrotihaldurile Võru Hoiu-Laenuühistu raamatupidamisarvestust ja selle aluseks olevat dokumentatsiooni, kuigi kostjal on PankrS §-dest 85 ja 87 tulenevalt teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna pankrotihaldurile ei ole üle antud pankrotimenetluse raames tulundusühistu raamatupidamisarvestust, millest nähtuks, millal, millistes summades ja kellele on tulundusühistu laenu andnud ning millal, millistes summades, millisel viisil ja kelle poolt on välja laenatud summad tagastatud, siis ei saa üheleheküljelist raamatupidamisprogrammi väljavõtet ja kassaordereid, mille on allkirjastanud Taavi Saavo ise, pidada usaldusväärseteks tõenditeks laenu sularahas tagastamise kohta. Kassa sissetulekuorderi olemasolu ei tähenda automaatselt seda, et raha on ka reaalselt tagastatud. Ringkonnakohtu hinnangul
ei ole kostja tõendanud, et ta on sularahas 48 004,04 eurot hagejale tagastanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud selliseid asjaolusid ja väiteid, mis annaksid aluse jõuda vastupidisele seisukohale. Õige on hageja väide selles, et kassa sissetulekuorderite usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et esitatud orderitel on erinev kujundus ja erinev numeratsioon ning et orderid on allkirjastanud Taavi Saavo ise (st Taavi Saavo oli ise raha vastuvõtjaks). Kostja on esitanud väite, et ta pidas tulundusühistu tegevuse jooksul ettevõtte sularahakassat, kuid oma väidet ei ole kostja tõendanud. Pooled ei ole asjas esitanud kassaraamatut ega muud dokumentatsiooni kassa pidamise kohta. Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-i 1.4.2. kohaselt pidi laenusaaja tasuma lepingust tulenevad maksed laenusaaja pangakontole või muul laenuandja poolt eelnevalt teatatud viisil. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja väidete usaldusväärsust raha tagastamise kohta vähendab ka see, et kuigi lepingu kohaselt pidi laenusaaja tagastama maksed laenusaaja pangakontole, mida laenusaaja kolme makse puhul ka tegi, siis enamuse summast tagastas laenusaaja laenuandjale sularahas vaatamata lepingus sätestatule.
7.2.Ringkonnakohus leiab, et kostja on rikastunud hageja arvel 751 100 krooni, s.o 48 004,04 euro võrra hageja soorituse, s.o raha ülekandmise kaudu. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel 18.04.2008. a sõlmitud laenuleping nr 13 oli tühine, siis puudus sooritusel õiguslik alus, s.o kohustust ei tekkinud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis välistaks saadu tagasinõudmise ning kostja ei ole sellele ka tuginenud. VÕS § 1028 lg 1 järgi on kostja kohustatud hagejale tagastama tühise tehingu järgi saadu, s.o 48 004,04 eurot. VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi on alusetu soorituse saaja alates ajast, kui ta saab teada või peab teadma asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha väljamõistmiseks VÕS 52. ptk sätete alusel, kohustatud maksma soorituse tegijale saadud raha eest intressi seaduses sätestatud suuruses. Kostja ei ole hageja seadusjärgsele intressinõudele vastuväiteid esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 2850,81 eurot.
8.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtu otsus on hageja teise nõude, s.o 80 681,43 euro väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud, miks ei ole maakohtu arvates apellant usaldusväärselt tõendanud oma väidet sularahas antud laenude osas. Maakohus tuvastas, et apellandi poolt esitatud kassa väljamineku orderitest ei nähtu andmeid raha vastuvõtja kohta, samuti ei ole äriühingud oma võlgnevust mingil moel tunnistanud. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kassa sissetulekut ja väljaminekut tõendavad orderid ei ole usaldusväärselt vormistatud. Ringkonnakohus lisab, et kuna kostja ei ole Võru Hoiu-Laenuühistu pankrotihaldurile esitanud raamatupidamise arvestust ja selle algdokumente, samuti kassa sissetuleku ja väljamineku ordereid, siis on põhjendatud kahelda sularahas tehtud tehingute tegelikus toimumises, sh selles, et kostja on hagejale tagastanud 80 681,43 eurot ning andnud erinevatele äriühingutele sularahas laenu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et esitatud tõenditega ei ole kostja tõendanud, et Võru HoiuLaenuühistu rahalised vahendid summas 80 681,43 eurot ei ole tema valduses.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, siis puudub alus muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.