Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

2-17-8464 Vandeadvokaat Leino Biin on 01.09.2017 esitatud menetlusdokumendis analüüsinud taotluse põhjendusi ja mõistab vajadust hankida käesoleval ajal 3-liikmelisele ja peagi sündiva lapse tõttu 4-liikmelisele perele suurem eluase. Samas avaldaja teise põhjendusega korteriomandi võõrandamiseks ehk turuväärtuse vähenemisega, tõusva kinnisvara turu tingimustes, lapse esindaja ei nõustu. Lapse esindajal ei ole vastuväiteid avalduses taotletud nõusolekule korteriomandi väljaüürimiseks turutingimustel ja üürist laekuva rahasumma kasutamiseks uue suurema eluaseme üürimiseks ja Xxxxülalpidamiseks. Esindaja leiab, et selline tehing ei kahjustaks lapse huve. Lapsel säiliks tema omand ning pere, sh. lapse elutingimused eelduslikult paraneksid. Lapse esindaja ei nõustu lapse vanemate sooviga saada nõusolek Xxxxkorteriomandi võõrandamiseks või selle koormamiseks hüpoteegiga avaldaja poolt võetava laenu tagamiseks ning lastele uue eluaseme soetamiseks. Esindaja on seisukohal, et avaldusest ei nähtu ja vestlusest lapse vanematega ei selgunud, millist eluaset nad soovivad soetada, millisel viisil eluaseme soetamist finantseerida, kui suure laenukohustuse tagamiseks hüpoteeki seada ehk teisti öeldes, soovitakse nõusolekut tehinguteks lapse varaga, mille isegi kõige üldisemad tingimused ei ole teada ja mille vastavust lapse huvidele ei ole võimalik hinnata. Avaldusest nähtuvalt on pere sissetulekuks lapse töötu isa Xxxxtöötutoetus ja avaldaja sissetulek. Kas ja millistel tingimustel ja kellelt on sellises olukorras võimalik saada laenu uue eluaseme soetamiseks, mida omakorda soovitakse hüpoteegiga tagada, avaldusest ei nähtu. Sellises olukorras ei ole võimalik hinnata riske, mis kaasnevad lapse omandi võõrandamisega või hüpoteegiga koormamisega. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et soovitavad tehingud vastaksid lapse huvidele. Lapse esindaja ei saa hinnata liialt kaalutletuks Xxxxväiteid selle kohta, et esmalt on vajalik saada kohtult nõusolek lapse korteriomandi võõrandamiseks või hüpoteegiga koormamiseks ja alles seejärel saab asuda konkreetseid tehinguid kavandama. Lapse esindaja ei välista võimalust, et juhul kui soovitavate tehingute tingimused konkretiseeruvad viisil, kus tehingute tingimuste vastavust lapse huvidele on võimalik hinnata, nõusolek hüpoteegi seadmiseks või korteriomandi võõrandamiseks tuleks anda. Konkreetsel juhul, teadmata soovitavate tehingute olemust isegi mitte kõige üldisemal kujul, lapse esindaja nõusoleku andmist korteriomandi võõrandamiseks või hüpoteegiga koormamiseks, toetada ei saa. Nõmme Linnaosa Valitsuse arvamus Nõmme Linnaosa Valitsuse arvates Xxxx30.05.2017 avaldus ja 06.07.2017 avaldusele täiendused on selged, kuid ei ole piisavalt põhjendatud. Seega Xxxxavaldus tuleb osaliselt rahuldada, arvestades ratsionaalselt alaealise lapse Xxxxhuve. Korteriomandi üürile andmine on põhjendatud, eriti siis, kui xxxx perekond kasutab elamiseks lapse vanavanematele kuuluvat elamispinda asukohaga Harjumaa, Tallinn, Nõmme linnaosa, Xxxx. Nõmme Linnaosa Valitsus on seisukohal, et lapse nimele uue korteriomandi soetamine täielikult või osaliselt korteriomandi aadressiga Xxxx, Tallinn (registriosa nr xxxx) võõrandamisest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, ei ole alaealise lapse huvides ning võib hoopis lapse huvisid kahjustada, kui vanemad ei suuda laenukohustusi täita. Nõmme Linnaosa Valitsus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud avaldaja taotlus Xxxxkohtu nõusoleku andmiseks vaid Xxxxnimel talle kuuluva korteriomandi üürile andmiseks ning üürist saadud summa kasutamiseks lapse igapäevaseks ülalpidamiseks. Ülejäänud tehingute osas jätta avaldaja taotlus rahuldamata. Kohtu seisukoht

2-17-8464

Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 lg 1 kohaselt, eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 188 lg 1 p 9 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 132 lg 1 kohaselt, lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. PKS § 132 lg 2 kohaselt, kui lapse varalt saadavat kasu ei vajata vara korrapärase valitsemise kulude katteks ega lapse ülalpidamiseks, võivad vanemad seda kasutada enda ja lapse alaealiste vallaliste õdede ja vendade ülalpidamiseks, kui puuduvad muud asjakohased vahendid nimetatud isikute ülalpidamiskulude katmiseks. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et avaldus on põhjendatud rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et Xxxxkuuluva kinnisasja aadressiga Xxxx(registriosa nr xxxx) kasutusse, so üürile andmine, on põhjendatud, arvestades, et Xxxxperekond seal ei ela. Kohus nõustub sellega, et ei ole mõistlik ja lapse huve arvestades, kasulik tasuda tühjana seisva eluruumi igakuiseid kommunaalkulusid. Üüritulu tuleb paigutada lapse arvelduskontole ning üürist laekuvat rahasummat on põhjendatud kasutada eelkõige uue suurema eluaseme üürimiseks ja Xxxxülalpidamiseks. Kohus nõustub lapsele määratud esindajaga, et selline tehing ei kahjustaks lapse huve, kuna lapsel säiliks tema omand ning pere, sh. lapse elutingimused eelduslikult paraneksid. Kohus nõustub linnaosavalitsuste ja lapsele määratud esindaja seisukohaga, et Xxxxkuuluva kinnisasja (registriosa nr xxxx) võõrandamine, kinnisasja koormamine teise isiku kohustuse tagamiseks ja lapsele uue korteriomandi soetamine täielikult või osaliselt korteriomandi (kinnistusregistriosa nr xxxx) võõrandamisest laekuvate rahaliste vahenditega, ei ole käesoleval ajal piisavalt põhjendatud. Avaldaja põhjendab avalduses taotletut korteriomandi väiksusega ehk vajadusega hankida perele suurem elamispind, kas selle üürimise või omandamise teel ning olemasoleva korteriomandi turuväärtuse vähenemisega tulevikus. Menetlusdokumentidest nähtuvalt on pere sissetulekuks lapse isa töötutoetus ja ema sissetulek ning peagi on perekond 4-liikmeline, mis tähendab ka suuremaid väljaminekuid. Juhul kui Xxxxvanemad ei suuda täita laenukohustusi, kahjustab see Xxxxhuvisid ning halvendab Xxxxvaralist seisu. Lapse esindaja teabe kohaselt on vanemad seisukohal, et esmalt on vajalik

2-17-8464 saada kohtult nõusolek lapse korteriomandi võõrandamiseks või hüpoteegiga koormamiseks ja alles seejärel saab asuda konkreetseid tehinguid kavandama. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus hinnata lapse nimel tehtud tehingute vastavust lapse parimatele huvidele, mistõttu on vajalik hinnata riske, mis kaasnevad lapse omandi võõrandamisega või hüpoteegiga koormamisega. Kohus nõustub lapse esindajaga, et avaldusest ei nähtu, millist eluaset vanemad soovivad soetada, millisel viisil eluaseme soetamist finantseerida, kui suure laenukohustuse tagamiseks hüpoteeki seada, so soovitakse nõusolekut tehinguteks lapse varaga, mille isegi kõige üldisemad tingimused ei ole teada ja mille vastavust lapse huvidele ei ole võimalik hinnata. Seega tuleb kohtule esitatavas taotluses esitada põhistatud andmed tehingute kohta, milleks kohtult nõusolekut soovitakse. Menetlusdokumentidest nähtuvalt lapse vanematel selles osas konkreetseid andmeid ei ole. Juhul kui soovitavate tehingute tingimused konkretiseeruvad viisil, kus tehingute tingimuste vastavust lapse huvidele on võimalik hinnata, on vanematel võimalik esitada kohtule põhistatud taotlus lapse nimel tehingute tegemise nõusoleku saamiseks. Kohus nõustub sellega, et perel on põhjendatud vajadus suurema elamispinna järele, kuid ei ole veendunud, et lähitulevikus lapsele kuuluva korteriomandi turuväärtus väheneb. Kinnisvaraportaali City24 andmetel ja visuaalsel vaatlusel on Xxxxmaja renoveeritud ning asub parkide läheduses. City24 andmetel, majas tegutseb aktiivne korteriühistu, majas on teostatud remonditööd, trepikodades turvauksed, uued liftid, soojustatud maja fassaad, vahetatud rõdude piirded, katus on uus. Seega on vähetõenäoline, et lapse vara väärtus väheneb oluliselt sel ajal, kui vanemad kaaluvad ja valmistavad põhjalikult ette soovitud tehinguid. Samuti ei ole kinnisvaraportaalide (1Partner Kinnisvara, City24, Ober-Haus Kinnisvara) ülevaadetes prognoositud Tallinnas Mustamäel asuva kinnisvara hinna kiiret ja olulist langust lähiajal. PKS § 96 ja § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama oma vanematelt. Kohus on seisukohal, et lapse isikliku vara kogu perekonna hüvanguks kasutamise kavandamisel tuleb hinnata ka lapse panust lapse ülalpidamisse lapse kinnisasja üürile andmisest saadava tulu võimalikul kasutamisel, samuti arvestada võimaliku tulevikus omandatava kinnisasja omandisuhteid ning tagada lapse vara säilimine võimalikult suures ulatuses asjana või rahana. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus avalduse osaliselt ja annab nõusoleku Xxxxkuuluva kinnisasja (registriosa nr xxxx) kasutusse andmiseks. Ülejäänud osas jätab kohus avalduse rahuldamata. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.