Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht
27. september 2017.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasi
K. K. hagiavaldus M. K. vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja number
2-17-12943
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. K (isikukood xxx; elukoht:xxx) Hageja seaduslik esindaja: K. I. (isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post:) Kostja: M. K. (isikukood xxx; elukoht:xxx, ; e-post:) Kirjalik menetlus
kokkulepetest ja täitedokumentidest tulenev elatise võlgnevus K.K.i ees 805 eurot ning M.K. tasub elatise võlgnevuse 35 euro suuruste võrdsete osamaksetena hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks Kompromissi punktis 1.4 kokkulepitud pangakontole, millest esimene osamakse toimub hiljemalt 30.09.2017 ning viimane osamakse 31.07.2019 (23 osamakset).
K.K. esitas 31.08.2017.a seadusliku esindaja kaudu hagi M.K.i vastu elatise suurendamise nõudes. 21.09.2017.a esitasid pooled kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks.
Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1-2 on hagejatel õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused või varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-169-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud (s.h õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus menetluskulud nende endi kanda.
TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, siis ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.