2-16-105062/20 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Xxxxoma seadusliku esindaja Xxxx kaudu esitanud 12.05.2016.a hagi Xxxxvastu alammääras elatise nõudes alates hagi esitamisest ja alammääras tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.11.2015.a kuni 11.05.2016.a eest. Kostja vaidles hagile vastu, kuna on hagejale elatist tasunud: alates detsembrist 2015.a tasus kostja elatist 150 eurot kuus ja alates septembrist 2016.a 200 eurot kuus. Kostja vahetas töökohta, tema sissetulek vähenes ja peale maksete tegemist jääb talle igas kuus kätte 400 eurot. Kostja on käesoleval ajal võimeline tasuma elatist 200 eurot kuus ja palub hagi selles ulatuses rahuldada. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Xxxxhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja Xxxxon hageja Xxxxisa ning on kohustatud teda üleval pidama. Kostja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et ajavahemikus detsember 2015.a kuni august 2016.a on ta tasunud igas kuus elatist 150 eurot ning alates septembrist 2016.a 200 eurot. 2015.a oli elatise alammäär 190 eurot, 2016.a 215 eurot ja 2017.a on 235 eurot. Seega on kostja tasunud elatist PkS § 101 lg lõikes 1 sätestatud määrast vähem. Käesoleval juhul ei esine aluseid, mis võimaldaksid elatist välja mõista suuruses alla alammäära. Kostja on noor ja tööjõuline, hageja on kostja ainuke ülalpeetav. Seega tuleb hageja nn jooksva elatise nõue rahuldada koguulatuses. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab alammääras tagasiulatuva elatise tasumist enne hagi esitamist s.o perioodi 01.11.2015.a kuni 11.05.2016.a eest. Kohus tuvastas, et kostja on tasus elatist ajavahemikus detsember 2015.a kuni august 2016.a on igas kuus 150 eurot ning alates septembrist 2016.a igas kuus 200 eurot. 2015.a oli elatise alammäär 190 eurot ja 2016.a 215 eurot ning seega on kostja tasunud elatist vähem PkS § 101 lõikes 1 sätestatud määrast. Hageja seaduslik esindaja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks tagasiulatuva elatise perioodil nõudnud kostjalt hageja kasuks alammääras elatise tasumist. 150 eurot elatist on