Xxxx avaldus Xxxx vastu Xxxx suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamise ning ainuhooldusõiguse määramiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Liina Karlson (Themis Õigusbüroo Lõuna OÜ, e-post [email protected]) Puudutatud isik I Xxxx(isikukood xxxx, elukoht elukoht xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isik II Xxxx(isikukood xxxx), määratud koras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (e-post: [email protected]) Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, (e-post: [email protected])
12.septembril 2017
esindajad
Ärakuulamine toimus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Lõpetada Xxxxja Xxxxühine isiku- ja varahooldusõigus lapse Xxxxsuhtes.
3.Anda Xxxxainuhooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) üle Xxxx. Xxxx saab kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxx ainuke seaduslik esindaja.
5.Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
2-17-3283
1.Xxxxesitas 1. märtsil 2017 kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamise ja avaldajale lapse hooldusõiguse täieliku üleandmise nõudes. Avalduse kohaselt lahkus Xxxx(lapse isa) Xxxxtagasi, kui laps oli 1 aasta ja 4 kuune (septembris 2015). Lapsel ja isal puudub side. Kuna isa ei ela Eestis ning tal puudub Eestis elamiseks elamisluba, on lapsel kontakt isaga minimaalne, pea olematu. Alates lahkuminemisest ei ole lapse isa lapse kasvatamises osalenud. Samuti ei pea isa last ülal. Kuna isa elukoht on Mehhikos, ei ole isal võimalik tegeleda lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega igapäevaselt, välistatud on ema ja isa poolt lapse kasvatamine ühiselt. Isaga kontakti puudumine takistab lapse heaolu ja tulevikku puudutavate küsimuste lahendamist. Kuna isa käitumine on ettearvamatu ja ta ei täida oma vanema kohustusi, on ema sunnitud esitama isa vastu avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale.
2.Harju Maakohus võttis 21. märtsil 2017 avalduse menetlusse ning määras lastele esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
3.Puudutatud isik Xxxxei ilmunud ärakuulamisele, kuid on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha. Lapse isa ei nõustu hooldusõiguse üleandmisega avaldajale, kuivõrd ta soovib osaleda oma tütre elus.
4.Xxxx määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi toetab esitatud avaldust. Avalduse rahuldamine võimaldab viia õigusliku olukorra vastavusse tegeliku olukorraga, kus avaldaja sisuliselt teostab ainuhooldusõigust. Ka välistab see võimaluse, et laps viiakse Eestist lapse isa poolt omavoliliselt ära või ei ole avaldajal võimalik koos lapsega reisida välismaal teise vanema nõusoleku puudumise tõttu. Lapse isa lapsega ei suhtle ega tema kasvatamises ei osale, mistõttu ei ole temal võimalik ühist hooldusõigust teostada lapse parimaid huve silmas pidades. Laps on oma isast võõrdunud. Lapse isa on oma käitumisega näidanud, et ta ei tunne lapse vastu huvi ega soovi ühist hooldusõigust teostada. Lapse isa elab kaugel Mehhikos, mistõttu on temaga ühenduse leidmine raskendatud. See aga ei võimalda vanematel ühise hooldusõiguse teostamises üksmeelt saavutada
5.Eeskosteasutuse Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamusest nähtub, et lapse huvides on elada stabiilses ja turvalises elukeskkonnas ja saada igakülgselt hoolitsetud. Avaldaja on vastutanud lapse ülalpidamise eest ning korraldanud lapse igapäevase hoolitsuse ja kasvatuse alates septembrist 2015 kui Xxxxsõitis Xxxxkuni praeguse ajani. Lapse isal ei ole Eestis kehtivat elamisluba, tal ei ole kindlat elukohta ega ametlikku sissetulekut. Samuti ei osale ta lapse ülalpidamises, ega ole seda teinud regulaarselt ka varem. Hooldusõiguse teostamise üleandmine lapse emale on vajalik, et oleks võimalik jätkuvalt korraldada takistusteta lapse igapäevaelu ja teha tulevikus otsuseid lapse haridustee planeerimiseks, meditsiiniküsimuste otsustamiseks, reisimiseks. Esitatud avalduse rahuldamine on kantud lapse huvidest ja heaolust.
6.Xxxxon 3-aastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul kohus last ära ei kuulanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
2-17-3283
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ning kohaliku omavalitsuse seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 120 lg 2 p 1 alusel esindab vanem last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus.
8.Kogutud tõenditest ilmneb, et Xxxxja Xxxxühine laps Xxxxon sündinud 14. mail 2014 (tl 7). Avaldusest nähtub, et avaldaja Xxxxon lapse hooldusõigust üksi teostanud kaks aastat, s.o ajast mil Xxxxkolis tagasi Mehhikosse. Alates sellest vanemad ühiselt enam lapse eest hoolitsenud ei ole. Samuti ei ole lapse isa täitnud oma ülalpidamiskohustust. Lapse isa viibis 2016. aasta detsembrist Eestis kuni arvatavalt maikuuni, kuid sellel ajal kohtus ta lapsega kolmel korral.
9.Ärakuulamisel jäi avaldaja kirjalikult esitatud avalduse juurde. Viimane kontakt lapsevanemate vahel oli 2017. aasta aprillis. Lapse isa ei ole avaldajale öelnud, millises riigis ta elab. Samuti ei ole lapse isa reaalselt lapse eest hoolitsenud ega ole tasunud lapse ülalpidamiseks elatist. Avaldaja palus esitatud avaldus rahuldada.
10.Xxxxselgitas kohtule e-kirja teel, et ta soovib ka edaspidi lapse eest hoolitseda ning armastab oma last väga.
11.PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.
12.Kohtu arvates ei saa Xxxxteostada oma hooldusõigust seetõttu, et ta elab Mehhikos ning igas elulises küsimuses tema poole pöördumine ei ole Xxxxjaoks otstarbekas ning ka võimalik arvestades lapse isa senist ignorantsust. Lapse isa ei ole kohtule usutavalt selgitanud, kuidas ta plaanib hooldusõigust teostada elades Mehhikos ning mis on teda siiani takistanud tundmast huvi lapse käekäigu vastu. Isa käitumine lapse suhtes on olnud kohtu hinnangul ükskõikne ning ei ole kantud huvist oma lapse eest hoolitseda. Kohus ei kahtle Xxxxsõnades, et ta oma last armastab, kuid tema käitumine ei toeta tema sõnu. Selliselt on Xxxxrikkunud lapse isikuhooldusõigust.
13.Samuti ei täida Xxxxoma lapse ülalpidamiskohustust. Usutav ei ole lapse isa selgitus eestkosteasutusele, et ta on tasunud aeg-ajalt kas 500 eurot või 600 eurot. Avaldaja selgitas
2-17-3283 ärakuulamisel, et lapse isa ei ole ülalpidamises osalenud. Kohus selgitab lapse isale, et lapse ülalpidamiseks tuleb tasuda regulaarselt ülal pidamist, ainuüksi selliselt on võimalik tagada lapsele tema eluks vajalik. Kuivõrd Xxxxei ole osa võtnud oma lapsed ülalpidamisest, on ta rikkunud ka lapse varahooldusõigust ning seetõttu ei ole põhjendatud jätta lapse isale ka tulevikku suunatud lapse varahooldusõigus.
14.Kohus märgib ka, et Xxxxei jää temalt hooldusõiguse ära võtmisel millestki ilma, kuna ta on hooldusõiguse teostamisest ise loobunud. Xxxxon omapoolse hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud. Lapse huvides on, kui tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse. Eeltoodust tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.Xxxxsaab kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxxainuke seaduslik esindaja. Xxxx kuulub Xxxxisikuhooldusõigus, s.o. õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Samuti kuulub Xxxx ka Xxxxvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara lapse huvidele vastavalt, muu hulgas last esindada.
16.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 138 lõikele 1 võib, juhul kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
17.Kohus selgitab täiendavalt, et PKS § 143 lg 1 alusel on Xxxx õigus suhelda isiklikult oma lapsega. Selleks tuleb ajaks, mil lapse isa viibib Eestis lapsevanematel kokku leppida suhtluskord, mis tagab lapse ja isa suhtlemise. Toetamaks lapse ja isa suhtlust ning arvestades vahemaad lapse ja isa elukohtade vahel, on otstarbekas suhtlemine taastada Skype’i teel. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.