Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on võimalik menetluse pooltel apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatamisest .

ASJAOLUD

19.septembril 2016 esitas Tõlliste Vallavalitsus kohtule avalduse vanema hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks N.B. ́elt ja M.P. ́ilt, lastele eestkostja määramiseks ja elatise väljamõistmiseks eestkostja kasuks laste ülalpidamiseks, kuna lapsevanemad ei saa laste kasvatamise ja hooldamisega nõuetekohaselt hakkama. Maakohus võttis avalduse menetlusse 21.09.2016. Lapsed viibivad lastekodus Kurepesa ehk siis asenduskodus ja lapsevanemad lapsi materiaalselt ei toeta.. Kuigi laste emal N.B.el on probleem alkoholi liigtarvitamisega,on ta oma laste käekäiku kogu aeg jälginud ja neid lastekodus vaatamas käinud. Laste isa M.P. ei ole oma laste vastu huvi tundnud. Ta ei ole asenduskodus oma lapsi külastanud alates veebruarist 2016 ning ta ei ole valmis võtma vastutust kahe väikese lapse iseseisvalt kasvatamiseks. Mõlema vanema hooldusõigus on peatatud ning piiratud kuni aluste äralangemiseni 23.oktoobri 2015 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega 2-15-9167. Lastevanemad ei ole andnud siiani vahendeid laste ülalpidamiseks. Mõlemalt vanemalt nõuab vald oma esialgses avalduses kohtule elatist lastele, mis on suuruses mõlemale lapsele 1⁄2 miinimumpalgast. Õiguslikult tugineb vald oma nõuetes Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2,124 lg 1,134 lg 1, 135,171 lg 1,96,97,100 lg 2,101 lg 1. Kohtuistungid toimusid 09.jaanuar 2017 ,01.märts 2017,14.06 2017. Elatise küsimust arutati 14.06.2017 kohtuistungil. N.B. selgitas istungil, et toetused ja muud rahad laekuvad Ene Varblase arvele, kuna tema arve on arestitud. Lapsevanemad lubavad esitada pangaarvete väljavõtted oma sissetulekute kohta. M.P. selgitab, et ta maksab elatist veel ühele lapsele, kes elab Lätis ja Läti kohus mõistis elatise välja. Ta ütleb, et temalt võetakse maha 150 eurot iga kuu. N.B. esitab töötamist tõendava tõendi MTÜ

Valga Abikeskusest ja M.P. väljavõtte enda passist, millest on näha, et isikul on kolm last koos nende lastega, kellele elatist nõutakse. Kohus nõudis 25.mail 2017 ja 19.juunil 2017 välja täiendavaid tõendeid ning need esitatakse kohtule: Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste 19.06.2017 vastusest kohtule selgub, et M.P. ́ilt peetakse igakuiselt kinni tema tööandja vahendusel kokku 125 eurot kahes elatise võlgnevuse täiteasjas(tlk 103), tõendis M.P. ́i töötasude kohta kajastub makstud töötasu perioodil 2016 september kuni 2017 juuni (tlk 105),Sotsiaalkindlustusamet on andnud tõendi N.B.e pensioni ja toetuste kohta(tlk 106),Valga Linnavalitsus on andnud tõendi N.B.ele makstavate toimetulekutoetuste tabeli näol perioodil juunist 2016 kuni juunini 2017 (tlk 107),tõend Töötukassa poolt kajastab N.B.ele tasutavate kaitstud töö stipendiumide ja sõidutoetusi tabeli näol perioodil detsember 2016 kuni mai 2017(tlk 108). Tõlliste Vallavalitsus esitab 29.06.2017 kohtule oma lõpliku kirjaliku seisukoha elatise küsimuses (tlk 111) Tema taotluseks jääb nõuda N.B.elt välja elatis kummalegi lapsele paarkümmend eurot kuus. Kuna M.P.i kuutöötasu on väga kõikuv, siis temalt soovib avaldaja välja mõista elatise protsendina töötasust.

KOHTULAHENDI PÕHJENDUSED

Lapse vara ohustamiseks loetakse PKS § 136 lg 1 kohaselt seda, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Antud juhul kumbki lapsevanem ei täida laste ülalpidamiskohustust . PKS § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. N.B. ja M.P. on Ź.ja Ź. P. ́i esimese astme ülenejad sugulased ja PKS § 97 p.1 kohaselt tuleb nendel anda oma alaealistele lastele ülalpidamist, kuna nad on õigustatud seda saama. PKS 100 käsitleb ülalpidamise andmise viisi. Selle seadusesätte lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lõige 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Laste vanemad ei ela lastega koos, lapsed on paigutatud lastekodusse. Elatise suurust alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101. Selle seadusesätte lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lõige 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 102 järele peab kohus elatise väljamõistmisel arvesse võtma kohustatud isiku varalist seisundit .Seadusesätte lg 1 järele isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõige 2 järele vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on nõudnud teavet elatise maksmiseks kohustatud isikutelt ,nende tööandjatelt ja nendele toetuste maksjatelt. Kohus on teabe saanud. Seega kohtul on asja lahendamiseks vajalik teave olemas. (PKS § 104). Tõlliste Vallavalitsus soovib, et laste ema N.B. maksaks oma lastele, kes on aseduskodu teenusel, igakuiselt paarkümmend eurot ja M.P. maksaks elatisena protsendi oma töötasust, kuna töötasu on temal väga muutuva suurusega(tlk 105- tõend töötasude kohta). Kohus nõustub avaldajaga, et elatise suuruseks oleks laste emal N.B.el paarkümmend eurot, sest tema sissetulekud on praegu tuginedes esitatud tõenditele- Sotsiaalkindlustusameti tõendi N.B.e pensioni ja toetuste kohta(tlk 106),Valga Linnavalitsuse tõend N.B.ele makstavate toimetulekutoetuste tabeli näol perioodil juunist 2016 kuni juunini 2017 (tlk 107),tõend Töötukassa poolt N.B.ele tasutavate kaitstud töö stipendiumide ja sõidutoetuste kohta perioodil detsember 2016 kuni mai 2017(tlk 108) sellised , et suuremates summades elatist ei saa N.B. maksta kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102). Hetkel on N.B.e sissetulek koos mitmesuguste toetustega keskmiselt 400 euro piires. Sissetulek võib suureneda kui isik on võimeline konkureerima vabal tööturul. Praegu ta seda veel ei ole, vaid ta töötab MTÜ Valga Abikeskuse ja Eesti Töötukassa vahel sõlmitud hankelepingu alusel kaitstud tööl saades igakuiselt töötasu brutosummas 117,5 eurot kuus(tlk 121 – 123 - tööleping) Kohus leiab, et kummalegi lapsele 25.- eurot kuus makstes suudab isik temale jäävate vahenditega toime tulla ning tulevikus enda elu alkoholisõltuvusest vabanenuna enda ja oma laste majanduslikku kindlustatust silmas pidades paremale järjele tõsta. Juhul kui N.B.e suhtes langevad ära tema hooldusõiguse peatamise põhjused ja ta tuleb juba laste kasvatamisega ise toime, langeb ära ka põhjus temalt elatise väljamõistmiseks ning elatise väljamõistmine lõpetatakse. M.P. ́il tuleb maksta elatisena kummalegi lapsele ,so Ź. ja Ź. P.le 15 protsendi oma töötasust, kuna töötasu on temal väga muutuva suurusega(tlk 105- tõend töötasude kohta )ning seda ei saa välja mõista kindla summana . PKS § 102 lg 2 annab võimaluse selle välja mõista ka muutuva suurusena. M.P. maksab ka kohtutäitur Jaanika Pajuste vahendusel (tlk. 103- kohtutäituri kiri) oma pojale A.P.le (sünd.,vt. M.P. passi väljavõte tlk. 99) )elatist ning elatise võlga. Seega ei ole Ź. ja Ź.tema ainukesed ülalpeetavad, vaid ülalpeetavaks on veel üks M.P.i laps- A. P.. Kohus juhib M.P. ́i tähelepanu asjaolule, et kõik tema lapsed peavad olema võrdselt kindlustatud. Juhul kui tema laps A. saab rohkem elatist kui tema lapsed Ź. ja Ź., on M.P. ́il

õigus pöörduda Läti Vabariigi kohtu poolt temalt A.le väljamõistetud summa vähendamiseks selle välja mõistnud kohtu poole. Käesolevalt on kohtule teada (tuginedes tsiviilasja 2-1454494 materjalidele), et A.le on välja mõistetud 30 % M.P.i töötasust, mis ei ole proportsionaalne lastele Ź. ja Ź.le välja mõistetud töötasu protsendiga. Samas ei saa kohus M.P.ilt välja mõista ka kõrgemat protsenti tema töötasust lastele Ź. ja Ź.le, kuna sellisel juhul kohus ei tugineks PKS § 102-le ning oleks kahjustatud M.P.i enda ülalpidamine. Elatis on välja mõistetud 29.06.2017 ,st ajast mil Tõlliste vallavalitsus saatis kohtule enda lõpliku seisukoha elatise väljamõistmiseks ning seisukohad elatise suuruse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.