Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Xxxx`i hagi Xxxx`i vastu elatise nõudes. Pooled sõlmisid 12.09.2017 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muuhulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas TsMS § 428 lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse lõpetamise korral kompromissiga, samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kuulub see rahuldamisele vastavalt TsMS § 430 lõikele 3. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Küll aga sätestab TsMS § 459 lõige 1, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud nõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda VÕS-is nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 661 lõikele 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et välistavad käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.