Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-17-2000 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AA esitas 07.02.2017 Pärnu Maakohtusse hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks 535 eurot kuus. 20.02.2017 hageja esitas täpsustatud hagiavalduse, taotledes mõista kostjalt välja elatis summas 500 eurot alates hagi esitamisest 07.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis alates 01.08.2016 kuni 07.02.2017 summas 1336,98 eurot. 10.05.2017 eelistungil hageja täpsustas hageja kulude suurust ja taotles alates hagi esitamisest elatist summas 330 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on xx xx xxxx sündinud poeg AA, kes elab hageja seadusliku esindaja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole mingilgi viisil osalenud lapse kasvatamisel. Arvesse võttes kostja tahtmatust vabatahtlikult lapse kasvatamiseks elatist maksta, esitab hageja seaduslik esindaja elatise nõude tagasiulatuvalt alates 01.08.2016 summas kokku 1336,98 eurot. Tagasiulatuvat elatist arvestab hageja elatise minimaalmäära alusel järgmiselt: 01.08.2016 kuni 31.01.2017, s.o 6 kuud x 215,00 (minimaalne elatise summa 2016 a) = 1290,00 eurot ning 2017.a veebruarikuu 6 kalendripäeva eest summas 46,98 eurot (minimaalne elatise summas 235,00 : 30 kalendripäevaga = 7, 83 eurot x 6 kalendripäevaga, so 46,98 eurot). Tagasiulatuva elatise summa arvutamisel ei ole arvestatud sellel perioodil kostja poolt tasutud elatist ega kulusid. Korraldaval eelistungil täpsustatud hageja kulude summa on kokku 660 eurot ühes kuus: eluruumikulu/üür 245 eurot (sisaldab kommunaalkulusid), lasteaiatasu 70 eurot, lapse kooliminekul transpordikulu 100 eurot, toit 100 eurot, riided 30 eurot, jalatsid 30 eurot, ravimid/tervishoid 20 eurot kuus, koolitarbed 20 eurot kuus, hügieenitarbed 30 eurot kuus, muud igakuised hädavajalikud ja tavapärased kulud 20 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest elatise 330 eurot kuus ning 01.08.2016 – 06.02.2017 elatise summas 1336,98 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni tuleb jätta täies määras rahuldamata, alates hagi esitamisest igakuise elatise väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuiselt elatis mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool alampalgast, s.o 235 eurot kalendrikuus. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselulised suhted purunesid 2014. aastal, mil hageja, AA, oli x-aastane. Lahkuminekujärgselt kostja jättis hageja parimates huvides hageja seadusliku esindaja ainukasutusse kostjale kuulunud korteri aadressil xxx xxxx, xxx xxxxxx, xxx xx-xx. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku, et lapse parimates huvides võtab kostja ainuisikuliselt kõik kostjale kuuluva korteriomandi kommunaal- ja sidekulud enda kanda, mis katab igakülgselt hageja igakuised eluvajadused valdavas enamuses. Lisaks kandis kostja igakuiselt hageja seaduslikule esindajale ka lapsele elatist keskmiselt 221,60 eurot kuus ning tasus ka lapse lasteaiakohustuse eest ainuisikuliselt. Kuivõrd korter, mis hageja seadusliku esindaja ja hageja kasutusse jäi, asus xxxxx linnast veidi eemal ning hageja seaduslik esindaja selgitas kostjale, et ta vajab lapsega linna liikumiseks sõiduvahendit, soetas kõigele lisaks kostja hageja seaduslikule esindajale ka sõiduauto xxxxxxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxxxx ,ca 11 000 väärtuses, et hagejal oleks transpordivahend, millega lapse igapäevaseid vajadusi rahuldada. Kostja andis mitmeid aastaid oma lapsele, s.o hagejale, elatist tunduvalt kõrgemas 2 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-2000 määras kui teda selleks seadus kohustas, kostja sisuliselt maksis kinni ka hageja seadusliku esindaja enda elamiskulud. Kostja on soetanud lapsele mänguasju ja riideid, sh 2016. aasta talveriided. Hageja seadusliku esindaja väited lapse kostja poolt mitteülalpidamisest ning tema elus mitteosalemisest ei vasta tegelikkusele. Kostjal on hagejaga väga lähedane hingeline side, laps veedab palju aega ka isaga, tal on kostja majas oma tuba ning kõik võimalused ja mugavused täisväärtuslikuks perekonnakeskseks eluks ja õnnelikuks lapsepõlveks. Juunis 2016 lepiti kokku, et kostja jätkab maksmist hageja lasteaiakohustuse eest, lapse ja tema ema alaliseks elukohaks oleva korteri ülalpidamiskulude eest ning ostab lapsele ka kõik vajalikud riided ja muud tarbed ning sellega on kostja oma elatise tasumise kohustuse hageja ees täitnud, sh perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrast enamas ulatuses. See kokkulepe kehtis ja vanemaid sellisel moel ka rahuldas. 2016. aasta lõpus sai aga kostjale teatavaks, et hageja ei soovi enam talle kuuluvas korteris lapsega alaliselt elada, mistõttu ta palus hageja seaduslikul esindajale võtmed tagastada. Hageja seaduslik esindaja seda ka tegi 2017. aasta jaanuaris ning sellest ajast alates elab viimane uues üürikorteris. Kuivõrd kostja ei saanud hagejale enam ülalpidamist anda vahetult tema eluvajaduste katmise teel, hakkas kostja maksma hagejale igakuist nõuetekohast elatist ning tasus ka lasteaiamaksu nagu kostja seda juba pikki aastaid teinud oli. Kostja on seisukohal, et kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oli kehtiv kokkulepe selle kohta, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb lapsele ülalpidamist andma, kokkulepe oli igakülgselt last toetav ning tema huvides. Hageja seaduslik esindaja ei väljendanud kunagi rahulolematust sellisel viisil lapsele ülalpidamise andmise vastu, kuivõrd kostja tegi seda nii reaalse rahalise panusena elatise maksmise näol kui ka kandis ainuisikuliselt nii hageja eluaseme, transpordi kui ka lasteaiakohustusega kaasnevad kulud. Lisanduvalt ostis kostja ka ise samal ajal hagejale tarbeesemeid, riideid ja mänguasju, ent kostja ei ole alles hoidnud tšekke. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata. On ilmne, et hageja ei ole mingit kahju kannatanud ega sellest tulenevalt ka kostjale tagasiulatuvalt võlgnevust tekkinud. Kostja hinnangul on nõue tema vastu esitatud pahatahtlikult ning eriti tänamatult, sest hageja seaduslik esindaja kasutas ka ise kõiki hüvesid, mida kostja lapsele võimaldas, ent mida ta poleks pidanud võimaldama hageja seaduslikule esindajale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et ka lapse nimel elatist saama õigustatud vanem peab elatise nõude realiseerimiseks tegema seda järjepidevalt ning lapse õigus silmas pidades. Hageja nõue on tulnud kostjale täieliku üllatusena ning on mõistetav, et hageja ei saanudki perioodist 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni kostja vastu vastavat nõuet esitada, kuivõrd hageja oli sisuliselt kostja ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja unustab ära, et ta peaks enese eluasemevajadused katma ka siis, kui hageja temaga koos ei elaks ning hageja kasutab neist üksnes teatavat kasutuseelist, s.t et tema eluasemekulu kuulub proportsionaalsele jagamisele. Ka hageja seaduslikul esindajal endal on PKS § 105 lg 2 kohaselt kohustus last võrdväärselt ülal pidada, ent kostjale teadaolevalt ei ole ega saa see olla hageja seadusliku esindaja väljendatud rahalises suuruses võimalikki. Kostja vaidleb hageja kuludele vastu ka sisuliselt. - Kostja hinnangul perioodil 10.01.2017 – 31.03.2017 moodustasid hageja igakuised eluasemekulud maksimaalselt 175 eurot (s.o 250 eurot üür + maksimaalselt 100 eurot kommunaalkulusid, mille sees on nii elekter kui ka vesi ja muud kommunaalteenustega kaasnevad kuluartiklid nagu prügi, üldelekter, haldustasud jmt). - Perioodil 01.04.2017 kuni tänase päevani on hageja esindaja esitatud andmed hageja eluasemekulu kohta kohut eksitavalt ning fiktiivse tõendi alusel. Korter ei kuulu lepingus märgitud üürileandjale. Korterit kasutab tõenäoliselt ka üürileandja ise, äärmisel juhul saaks arvestada lapsele langevaks proportsiooniks kolmandiku, s.o 163,33 eurot. - Transpordikuludest peab kostja põhjendatuks 40 eurot, mis võib kuluda selleks, et last lasteaeda ja tagasi transportida. Kõik muu on lapse elukohale lähedal ega tekita vajaduspõhist küttekulu. Lapse xxxxx kooli viimine ei ole põhjendatud, kostja on teinud hageja seaduslikule esindajale 3 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-2000 ettepaneku panna laps xxxxxxxx xxxxxxxx, kostja on valmis katma need kulud. - Hügieenitarvete kulu 30 eurot kuus ei pea kostja põhjendatuks, hageja on koolieelikust laps, kelle põhjendatud kulu hügieenitarvetele igakuiselt on maksimaalselt 15 eurot kuus. - Muud kulud ei ole põhjendatud, nn igaks juhuks kulusid ei saa arvestada lapse igakuiste vajaduspõhiste kulude hulka, vaid need peavad olema konkreetselt ja üheselt kindlaks määratavad kulud. Eeltoodust tulenevalt hageja tegelikud igakuised püsikulud ei ületa miinimumi (470 eurot) kalendrikuus ning hageja seadusliku esindaja miinimumist suuremas määras elatise nõue on selgelt põhjendamatu. - Tagasiulatuva elatise osas on kostja seisukohal, et ta andis oma lapsele elatist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele vahetult, võimaldades lapsele elamispinna ning makstes selle eest ainuisikuliselt, sh ka hageja seadusliku esindaja osa eest, koos kommunaalide ja sideteenusega. Lisanduvalt ostis tagasiulatuval perioodil kostja hagejale riideid ning laps veetis täiendavalt mitmeid nädalaid isaga isa eluasemes, sh valdava osa detsembrist 2016. Kostja on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja tagasiulatuv kahjunõue PKS § 108 mõistes ei ole materiaalõiguslikult põhjendatud, kuivõrd hageja ei arvesta oma nõudes absoluutselt, et hageja andis lapsele ülalpidamist vahetult ning lapse vajaduspõhised kulud olid sel perioodil madalamad kui täna, sest eluasemega seonduvad kulud (üür või laen) puudusid. Hageja seaduslik esindaja ei ole ka tõendanud, et laps reaalselt kahju kannatanud oleks. Kostja on seisukohal, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on ainetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. - Lisaks saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt riigilt perehüvitiste seaduse (PHS) alusel lapsetoetust, mis aitab samuti osaliselt lapse vajadusi katta ning mida tuleb arvestada lapse vajaduste katmisel mõlema vanema kohustusliku panuse hulka (Riigikohtu 22.03.2017 lahend nr 3-2-1-174-16 p 13). - kostja tasub juba täna (alates 01.2017) hagejale igakuist elatist summas 235 eurot, mis on kostja hinnangul lapse igakuised vajadusi arvestades talle piisav ja tema vajadusi rahuldav, kostja ei ole kunagi oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes rikkunud ning ei ole ka tõenäoline, et ta seda kunagi tegemaks hakkaks, mistõttu alust elatise nõude rahuldamiseks ei ole. Alternatiivselt, kui kohus leiab vastupidist, palub kostja kohtul mõista välja hageja igakuiste kulude katteks elatist mitte rohkem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast, s.o 235 eurot kalendrikuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-17-2000 Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Tsiviilasi nr 2-17-2000 Kostja taotleb, et kohus 01.04.2017 üürilepingut (tl 117-119) tõendina ei arvestaks, kostja arvates on leping fiktiivne. Kostja tõi välja ja tõendas registriosa väljavõttega (lk 152-153), et Pärnus, aadressil xxxx xx xx/x asuva korteri korteriomanikuks on K.S., mitte hageja seadusliku esindaja poolt sõlmitud üürilepingus üürileandjaks märgitud J.L.. Kostjal on lapselt kuulud põhjal kahtlus, et ka üürileandja elab samas korteris ning tasub kõik selle korteriga seotud kohtused. Kostja leiab, et äärmisel juhul tuleb korteri kulutused jagada kolmega ning lapsele langevaks proportsiooniks saaks arvestada 163,33 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja väited üürilepingu fiktiivsuse kohta on paljasõnalised. Üürilepingu sõlmimist ei välista see, et üürileandja ei ole korteri omanik. Kostja üksnes väidab, et lapse sõnul „nende juures magab öösiti ka onu J.“, hageja väidetel elavad nad lapsega korteris kahekesi. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga ning kohtul ei ole võimalik väidete tõele vastavust kontrollida (kohus välistab lapse tunnistajana ülekuulamise). Ükski kostja esile toodud asjaolu ei tõenda, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud üürilepingust ei tulene hageja seaduslikule esindajale rahalisi kohustusi. CC on esitanud maksekorralduse aprillikuu üüritasu maksmise kohta. Tõendeid kogumis hinnates kohus loeb üürilepingu sõlmimise tõendatuks ning arvestab 01.04.2017 üürilepingut tõendina.

Tsiviilasi nr 2-17-2000 ja sidekulusid xxxx, xxx xx xx -xx korteris tõendavad kostja esitatud elektriarved ja sidekulu arved (arvete summad jagatuna kahe inimese peale). Seega hageja kommunaalkulud (v.a küttekulu) ühes kuus on maksimaalselt 63,50 eurot. Eeldades, et hageja ema teeb sama suuri kulusid, sisaldab kokkulepitud üüritasu kommunaalkulusid kokku ümardatult 130 euro ulatuses. Kohtul puuduvad andmed, hindamaks korteri küttekulude suurust. Eeltoodust tulenevalt üüri- ja küttekulu summaks moodustab 360 eurot (ehk 53 m2 suuruses korteris 6,79 eurot ruutmeetri kohta). Lähtudes eeldusest, et korter on hageja ja tema ema kaaskasutuses, hindab kohus hageja poolt ema üüritud korteris elades saadava kasutuseelise väärtuseks kolmandiku üüri- ja küttekulu summast, s.o 120 eurot kuus. Arvestades sellele lisaks tarbitavate teenuste väärtusest lapsele langeva mõistliku osa 63,50 eurot, on lapse eluaseme mõistlikud kulud kokku ümardatult 180 eurot kuus.

Tsiviilasi nr 2-17-2000 (visiiditasud, vitamiinid, vajadusel käsimüügiravimid jms) 20 eurot kuus on põhjendatud. Hageja on esitatud tõendite (lk 129) kohaselt on hagejale ostetud laste vitamiine.

Tsiviilasi nr 2-17-2000 detsember 2016) summas 155,22 eurot (tl 59), Telia Eesti koduste teenuste arved summas 76,09 eurot (tl 60-76). See teeb kostja poolt kantud igakuiseks keskmiseks korteriga seotud kuluks 133,19 eurot. Lisaks on kostja tasunud perioodil august kuni detsember 2016 hageja lasteaia tasud kokku summas 401,40 eurot (tl 79-80), mis teeb igakuiseks summaks keskmiselt 80,28 eurot, ning ostnud hagejale riideid (tl 82-84). Kohus leiab, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja täitis perioodil august – detsember 2016 ülalpidamise kohustust tasudes hageja ja hageja seadusliku esindaja eluasemekulud, hageja lasteaia tasu ning ostes hagejale muud eluks vajalikku. Hageja kinnitusel ei ole ta tagasiulatuva elatise taotlemisel arvestanud kostja poolt tasutud kulusid. Hageja seaduslik esindaja ei soovinud ka tõendada, et tagasiulatuvalt nõutaval perioodil olid lapse kulud miinimumist suuremad, vaid leidis, et ei pea miinimumelatise nõudmise puhul lapse tegelikke kulusid tõendama. Kohus leiab, et kuna hageja väidab, et kostja on mingeid hageja kulusid sellel perioodil tasunud ning hageja soovib lisaks saada minimaalmääras elatist, tulnuks hagejal tõendada, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses täitnud. Hageja seda teinud ei ole. Alates 10.01.2017 ei elanud hageja koos seadusliku esindajaga enam kostjale kuuluvas korteris. Perioodil 10.01.2017 kuni 06.02.2017 on kostja on täitnud oma elatise tasumise kohustuse, tasudes hagejale elatist 235 eurot kuus, mida on kinnitanud hageja lepinguline esindaja kohtuistungil (tl 108). Seega on kostja 2017.a jaanuarist kuni hagi esitamiseni tasunud elatist ulatuses, milles hageja elatist tagasiulatuvalt nõuab. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata AAi nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest. Kuigi kohus ei tuvastanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumist hagi esitamisele eelnenud perioodil, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ja mõista elatis välja alates hagi esitamisest, kuna vanemate vahel on kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse osas vaidlus tekkinud.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.