lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-12332/7

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 11.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-17-12332/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-17-12332

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

11.september 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu A. F. hagi N. F. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx), lepinguline esindaja Ingridt Allemann (e-post [email protected]) Kostja: N. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx, xxxxx xxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat L. Tamar (epost: [email protected])

Kohtuistung

07.09.2017; osalesid A F.a, N. F. ja adv Tamar

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. F. hagi N. F. vastu abielu lahutamiseks.
2.Lahutada A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja N. F.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses (abieluakt nr x).
3.Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-12332

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

18.08.2017 A. F. esitas oa lepingulise esindaja kaudu Pärnu Maakohtule hagiavalduse N. F. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja tutvusid xxxx.a jaanuaris, xx xx xxxx sündis nende kooselust esimene laps – poeg S.. Hageja ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses. Pärast abiellumist elati algul xxxxxx, kuid aasta pärast koliti elama kostja vanematekoju xxxxx linnas. Xx xx xxxx sündis perre tütar V.. Peatselt pärast abiellumist hakkasid kostja käitumises ilmnema agressiivsus, armukadedus, vägivaldsus jne. Üks vägivallajuhtumitest on fikseeritud EMO-s. Samal ajal süvenesid üha enam ka kostja alkoholiprobleemid ning hasartmängusõltuvus, mistõttu on poolte abielu kulgenud tegelikult juba pikki aastaid läbi tülide ja riidude. Lisaks hageja sai 2014.a teada, et kostja on võtnud tema isikutunnistust kasutades internetipanga vahendusel kiirlaene ja jätnud need tähtaegselt tasumata.2017.a juunikuu alguseks oli pere kodune olukord muutunud sedavõrd väljakannatamatuks, et hageja oli sunnitud enda ja oa laste turvalisuse huvides kostja juurest lahkuma. Alates xx xx xxxx pooled faktiliselt enam koos ei ela. Hageja kolis enda vanematekoju xxxxxxxxxx ning kostja jäi elama xxxxxxxx. Pärast seda on kostja püüdnud lastega kontakti otsida, kuid lapsed kostjaga suhelda ei taha. Praeguseks on lapsed soostunud suhtlema kostjapoolse vanaema ja vanaisaga. Kostja ei panusta laste ülalpidamisse, hageja on laste nimel esitanud xxxx Maakohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja leiab, et abielu taastamine ja kooselu jätkamine enam võimalik ei ole ning hageja täiendavat aega leppimiseks ei soovi. Kostja on korduvalt kuritarvitanud hageja usaldust ja olnud tema suhtes vägivaldne, seetõttu ei soovi hageja kostjaga enam kooselu jätkata. Abielu jätkamine ei ole ka laste huvides, sest kostja käitumine on jätnud oma jälje, eriti pojale, kes on pidanud ka psühholoogilist abi kasutama. Hageja on juba varem üritanud kostjat veenda abielu lahutamises vastastikkusel kokkuleppel. Esialgu õnnestuski viia ühine abielulahutuse avaldus Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda, kuid kahjuks selgus, et kostja lahutusega tegelikkuses nõus ei ole ning ei kavatse määratud kuupäevaks lahutust vormistama minna. Seetõttu hageja otsustas perekonnaseisuasutusele esitatud lahutusavalduse annulleerida ja esitas lahutamiseks hagiavalduse kohtule. Hageja palub abielu lahutada, menetluskulud jätta poolte endi kanda.

KOHTUISTUNG

Kohus võimaldas kostjal hagile vastata suuliselt kohtuistungil. 07.09.2017 istungil kostja vaidles hagiavaldusel vastu ja taotles määrata leppimisaega kuud. Kostja sõnul ei vasta tõele hagiavalduse väited kostja vägivaldsuse ja armukadeduse kohta. Kostja käib alkoholismiravil. Kostja leidis, et poolte vahel on ajutine tüli, kostja soovib leppida ja peab võimalikuks abielu taastada. Kostja kinnitas, et pooled elavad alates xx xx xxxx eraldi linnades ning ei ole omavahel suhelnud, kuid lapsed olid suvel xxxxxx isa juures. Hageja jäi abielulahutuse nõude juurde. Hageja leiab, et abielu kostjaga on pöördumatult lõppenud, hageja abielulist kooselu taastada ei soovi, ei ole nõus kostjaga perenõustamisele minema ega kostjaga leppima. Hageja selgitas, et tal on ka uus suhe, ta ei soovi seda lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab

Tsiviilasi nr 2-17-12332 tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

3.Hageja leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, hageja kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Kostja vaidles lahutusele vastu ja avaldas soovi leppida. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt elavad abikaasad praeguseks ligi kolm kuud erinevates linnades ning neil omavahel suhtlus puudub, hageja väiteil on tal uus suhe. Sellistel asjaoludel lahutuse edasilükkamine ja leppimisaja andmine mingit tulemust ei annaks, sest kohus ei saa kohustada hagejat vastu tahtmist kostjaga leppima. Hageja on lisaks välja toonud, et kooselu ajal on hageja juba mitmel korral andestanud kostjale enda petmisi, andnud kostjale uusi võimalusi ja temaga leppinud. Kuna praegu hageja peab leppimist võimatuks ega soovi seda, hageja kategooriliselt välistab kostjaga abieluliste suhete taastamise ning ei ole nõus isegi kostjaga suhtlema, siis puuduvad kohtul mõistlikud võimalused poolte lepitamiseks. Samuti ei ole kohus veendunud kostja leppimisesoovi siiruses – kostja on ka ise algul nõustunud abielu lahutama ja pooled on andnud maavalitsuse perekonnaseisuosakonda ühise lahutusavalduse. Kohus on hageja ja kostja selgituste põhjal veendunud, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
4.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega mõista kulusid pooltelt välja.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja