Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
08. september 2017 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-1637
Tsiviilasi
T.P.’i hagi M.P.’i vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja: M.P.,isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
elukoht elukoht
Rahuldada T.P.’i hagi. Lahutada T.P.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M.P.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xxxxxxxxxxx. a Xxxxxxxxxxx, mille kohta on koostatud abieluakt nr 5. Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. 06.09.2017
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Sisulised asjaolud 01.02.2017 esitas T.P. kohtule hagiavalduse M.P.’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxxx, mille kohta on koostatud abieluakt nr 5 Xxxxxxxxxxx. Pooltel on kolm ühist alaealist last. Pooled elavad lastega ühises korteris. Poolte suhted halvenesid 2015. aasta alguses, seejärel käidi teraapias. 2015. a juunis oli selge, et pooltevahelisest abielust ei tule midagi välja. 2015. a juunis soovis kostja, et
Tsiviilasi nr 2-17-1637 kumbki hakkaks ise majapidamise kulutusi omaette kandma. Pärast seda on kostja küll panustanud laste ülalpidamisse, kuid muid ühiseid kulusid on pooled omavahel jaganud. Kostja käitub ebastabiilselt, halvustab hagejat laste kuuldes. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonnas, kuid sellest on kostja keeldunud ning teatanud hagejale, et tema abielu lahutamiseks nõusolekut ei anna, põhjendades seda sellega, et mõõnad tuleb üle elada. Hageja leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja leiab, et abielu ei ole enam võimalik päästa. 27.02.2017 Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja lahutust ei soovinud ja pidas võimalikuks leppimist. Kohus 03.03.2017 määrusega peatas menetluse neljaks kuuks, et andis pooltele aja leppimiseks, kuna pooled elavad ühisel aadressil, pooltel on 3 alaealist last, hagejal ja kostjal ei ole uut suhet ja kostja soovib aega leppimiseks. 27.07.2017 Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil hageja soovis jätkuvalt abielu lahutada, leides, et nii erinevate maailmavaadetega inimestel nagu hageja ja kostja on väga raske ühes liidus eksisteerida. Kostja leidis kohtuistungil, et neil on küll maailmavaatelised erinevused, kuid leppimine on veel võimalik. Kohus poolte nõusolekul andis pooltele veel kaks kuud aega leppimiseks. 06.09.2017 Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil jäi hageja oma avalduse juurde abielu lahutada, kuna suhted poolte vahel ei ole paranenud. Kostja abielu lahutada ei soovinud, kuid kuna kohus on andnud juba kahel korral aja leppimiseks, jätab kostja kohtu otsustada, kas abielu lahutada. Pooled kinnitavad, et jäävad elama ühisele pinnale ja kasvatavad lapsi koos edasi. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Kohus on kahel korral andnud pooltele aja leppimiseks, kuid leppimist ei ole toimunud. Poolte abielulised suhted on lõppenud hageja väitel 2015.a. suvel. Hageja on peale kohtu poolt leppimiseks antud aega 2 korral jätkuvalt seisukohal, et abielu tuleb lahutada, kostja abielu lahutada ei soovi, kuid jätab kohtu otsustada, kas abielu lahutada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus täiendavate abinõude tarvitusele võtuks abielu taastamiseks olukorras, kus kohus on pooltele kahel korral andnud võimaluse leppimiseks, kuid see ei ole tulemusi andnud. Kohtul on alust eeldada, et pooled kooselu ei taasta. Pooltel on kolm alaealist last, keda hageja ja kostja kasvatavad edasi koos, kuna jäävad edasi ühisele pinnale elama. Pooled abiellumisel perekonnanime ei muutnud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.