lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-7455/11

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 31.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-17-7455/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2017
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1769
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-7455/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

31. august 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-7455

Tsiviilasi

K.K.’i ja J.K.’i hagi I.K.’i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2115 eurot + 2115 eurot Hageja 1: K.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja 2: J.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja S.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja: I.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Andrus Post, e-post: [email protected]

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada K.K.’i hagi I.K.’i vastu osaliselt.
2.Välja mõista I.K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis summas 40 (nelikümmend) eurot alates 01. septembrist 2017 igakuiselt alaealise lapse K.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
3.Välja mõista I.K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse K.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 12. mai 2016 kuni 31. august 2017 eest summas 625,80 eurot (kuussada kakskümmend viis eurot ja 80 senti).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
4.
Rahuldada J.K.’i hagi I.K.’i vastu osaliselt.
5.Välja mõista I.K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis summas 40 (nelikümmend) eurot alates 01. septembrist 2017 igakuiselt alaealise lapse J.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx .
6.Välja mõista I.K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse J.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt

Tsiviilasi nr 2-17-7455 perioodi 12. mai 2016 kuni 31. august 2017 eest summas 625,80 eurot (kuussada kakskümmend viis eurot ja 80 senti).

7.Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tasuda S.K.’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS SEB Pank selgitusega „K.K.i ja J.K.i elatis“. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda - alus TsMS § 163 lg

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt hagejad K.K. ja J.K. oma seadusliku esindaja S.K.’i kaudu taotlevad I.K.’ilt elatise väljamõistmist alaealiste laste K.K.’i ja J.K.’i ülalpidamiseks laste täisealiseks saamiseni Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates 12.05.2016. a. Hagile lisatud sünni tõendite kohaselt on kostja I.K. hagejate K.K.’i ja J.K.’i isa. Kostja I.K. avaldab kohtule, et laste ema S.K. on temale 2014. a kirjalikult kinnitanud, et ei soovi temaga vara jagamist ega lastele elatis, seega on neil olemas vastavasisuline kokkulepe, mille kostja kohtule esitab. Kostja on kohtule teatanud, et tema puhul on tegemist keskmise puudega pensionäriga, kelle sissetulekuteks on vaid pension 329,83 eurot kuus ja puudetoetus 12,79 eurot kuus. Ta tarvitab pidevalt ravimeid ja käesoleva aasta oktoobrikuus on tulemas põlveliigese operatsioon. Igakuulised regulaarsed kulutused on ca 316,40 eurot. Nendele lisanduvad veel ootamatud kulutused, mis on seotud kostja tervisliku seisundiga, näiteks arstide visiiditasud ja haiglakulutused. Allesjääv raha igakuuliselt on ca 26-30 eurot, mida kostja saaks tasuda elatiseks. Kostja taotleb oma elatise tasumise kohustuse vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Tulenevalt oma raskest tervislikust seisundist ja varalisest olukorrast, palub kostja määrata igakuulise elatise tasumise summaks mitte üle 25 - 30.- euro lapse kohta, ehk kokku 50 - 60 eurot. Samas palub ta ka kohtul arvestada, et igakuulised kulutused ravimitele võivad koheselt suureneda peale põlveoperatsiooni. Ta palub kohtul kaaluda ka võimalust teda elatise tasumisest üldse vabastada. Tagasiulatuvat elatist ühe aasta eest palub ta mitte välja mõista, kuna ta ei suuda oma tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra tõttu seda tasuda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et

Tsiviilasi nr 2-17-7455 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016. a 215 eurot, 2017. a 235 eurot). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist kostjalt pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 12.05.2016. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid PKS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. I.K. on avaldanud kohtule, et 2014. a-st on S.K. kinnitanud, et ta ei soovi lastele elatist, mida I.K. loeb kokkuleppeks elatise mittetasumiseks. Kohus selgitab, et PKS § 109 kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. I.K. on seisukohal, et ta on võimeline tasuma elatist summas 25 – 30 eurot kuus lapse kohta ja palub kohtul kaaluda ka võimalust ta elatise tasumisest üldse vabastada. I.K. avaldab, et tagasiulatuvalt ei ole ta võimeline elatist tasuma. Kohus on seisukohal, et alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ei ole kostjat võimalik vabastada. PKS § 102 lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on alus PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra. I.K. on keskmise puudega pensionär. Sotsiaalkindlustusameti 05.08.201 otsuse nr 1247942 alusel on I.K.il tuvastatud keskmine puue, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi hügieenitoimingutel, liikumisel, juhendamist; puue põhjustab hoolduse ja transpordialaseid lisakulusid. I.K.i sissetulekuteks on pension 329,83 eurot kuus ja puudetoetus 12,79 eurot kuus, seega kokku 342,62 eurot. Arvestades I.K.i tervisliku seisundit (ravimite vajadust, kõrvalabi vajadust , lisakulude vajadust) ja tema pensioniealisust ei ole temal töötamisega lisasissetulekute teenimine võimalik. I.K.il muu vara peale elukohaks oleva korteriomandi puudub, arvelduskontol säästud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et PKS § 102 lg 2 kohaselt on olemas mõjuv põhjus vähendada I.K.i poolt K.K.ile ja J.K.ile makstavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus mõistab I.K.ilt välja elatise summas 40 eurot alates 01.09.2017 igakuiselt alaealise lapse K.K.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ja summas 40 eurot alates 01.09.2017 igakuiselt alaealise lapse J.K.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus leiab arvestades kostja pensioni suurust , et nimetatud suuruses elatist on kostja võimeline tasuma.

Tsiviilasi nr 2-17-7455 PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises, seetõttu nõuavadki hagejad kostjalt elatise võlgnevust perioodi eest 12.05.2016 - 11.05.2017. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kohus leiab, et kuna kostja pole elatist 1 aasta enne hagi esitamist üldse tasunud, kuid on saanud sissetulekuna pensioni , siis tuleb elatis välja mõista ka tagasiulatuva perioodi eest. Kohus leiab, et PKS § 102 lg 2 alusel tuleb vähendada ka tagasiulatuvat elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra. Maksu ja Tolliameti 29.08.2017.a. teatise kohaselt oli kostja pensioni suurus maist 2016- märts 2017.a. 313.87 eurot kuus ja alates aprillist 2017.a. 329.83 eurot kuus. Kohus mõistab I.K.’ilt alaealise lapse K.K.’i kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 12.05.2016 – 31.08.2017 eest kokku summas 625,80 eurot. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik K.K.ile on järgmine: 12.-31.05.2016.a 40 eurot : 31 päeva x 20 päeva = 25,80 eurot, 01.06.2016 - 31.08.2017.a 40 eurot x 15 kuud = 600 eurot; 25,80 + 600 = 625.80 eurot. Kohus mõistab I.K.’ilt alaealise lapse J.K.’i kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 12.05.2016 – 31.08.2017 eest kokku summas 625,80 eurot. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik J.K.ile on järgmine: 12.-31.05.2016.a 40 eurot : 31 päeva x 20 päeva = 25,80 eurot, 01.06.2016 - 31.08.2017.a 40 eurot x 15 kuud = 600 eurot; 25,80 + 600 = 625,80 eurot. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt siis vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Jõustumine lisalehel

KOHTUOTSUS JÕUSTUS osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 23.01.2018 järgmises sõnastuses:

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsus osas, millega kostjalt mõisteti hagejate kasuks välja elatis ajavahemiku alates 12.05.2016 kuni 11.05.2017 eest, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagejate nõuded elatise saamiseks nimetatud ajavahemiku eest rahuldamata. Elatise

Tsiviilasi nr 2-17-7455

väljamõistmise osas ajavahemikku alates 12.05.2017 kuni 31.08.2017 eest jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Lugeda Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 3.1 Rahuldada K.K.’i hagi I.K.’i vastu osaliselt. 3.2 Välja mõista I.K.ilt alaealise lapse K.K.i ülalpidamiseks ajavahemiku alates 12.05.2017 kuni 31.08.2017 eest tasumata elatis 145 eurot 80 senti. K.K.i nõue elatise väljamõistmiseks ajavahemiku alates 12.05.2016 kuni 11.05.2017 eest jätta rahuldamata. 3.3 Välja mõista I.K.ilt elatis 40 eurot alates 01.09.2017 igakuiselt alaealise lapse K.K.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 3.4 Rahuldada J.K.’i hagi I.K.i vastu osaliselt. 3.5 Välja mõista I.K.ilt alaealise lapse J.K.i ülalpidamiseks ajavahemiku alates 12.05.2017 kuni 31.08.2017 eest tasumata elatis 145 eurot 80 senti. J.K.i nõue elatise väljamõistmiseks ajavahemiku alates 12.05.2016 kuni 11.05.2017 eest jätta rahuldamata. 3.6 Välja mõista I.K.ilt elatis 40 eurot alates 12.05.2017 igakuiselt alaealise lapse J.K.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 3.7 Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tasuda S.K.i XXXXXXXXXXX AS SEB Pank selgitusega „K.K.i ja J.K.i elatis“.

arveldusarvele

nr

4.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja