Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

nr 2, üldpinnaga 118,60 ruutmeetrit (registriosa nr xxxx) koos sisustusega, väärtusega 344 900 eurot, jäävad Xxxxainuomandisse. Samuti kohustada Xxxx ́d andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandite (registriosa nr xxxx ja xxxx) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxxx.

• •

poolte omavahelistes suhetes Xxxx, Xxxxja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 14.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused; 50 % poolte panga- ja väärtpaberikontodel olevatest rahalistest vahenditest.

Lisaks nõuab hageja lähtudes PKS § 34 lg-st 3, et kostja hüvitaks ühisvarasse vara vähendamise summas 79 000 eurot. Põhinõude puhul oleks hageja kogunõue kostja vastu on seega 161 025,5 eurot. Hageja poolt esitatud alternatiivse nõude puhul jääks hageja lahusvaraks OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 1 342 eurot ja 50 % poolte panga- ning väärtpaberikontodel olevatest rahalistest vahenditest, kokku vara väärtuses 1 342 eurot (arvesse ei ole võetud poolte panga- ja väärtpaberikontodel olevaid rahalisi vahendeid). Kostja lahusvaraks jääks OÜ Xxxx osad nimiväärtusega kokku 5 112 eurot, sõiduk Mercedes-Benz A 160, väärtusega 3 000 eurot, sõiduk KYMCO Vitality 50 väärtusega 300 eurot, Xxxxja Xxxxlaenulepingutest tulenevad nõuded OÜ Xxxx vastu väärtusega 0 eurot ning 50 % poolte panganing väärtpaberikontodel olevatest rahalistest vahenditest, kokku vara väärtuses 8 412 eurot (arvesse ei ole võetud poolte panga- ja väärtpaberikontodel olevaid rahalisi vahendeid). Poolte võrdsust arvestades peaks kummagi poole lahusvaraks jääma vara väärtuses 4 877 eurot (8 412 +1 342/2). Kuivõrd hageja poolt alternatiivnõudena taotletud viisil ühisvara jagamisel jääb hageja ainuomandisse vara väärtuses 1 342 eurot ja kostja ainuomandisse vara väärtuses 8 412 eurot, on hagejal kostja vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 3 535 eurot. Samuti peaks kostja PKS § 34 lg 3 alusel hüvitama ühisvarasse 79 000 eurot ühisvara vähendamise eest tasutava hüvitisena, millest pool, s.o 39 500 eurot peaks jääma hageja lahusvaraks. Alternatiivse nõude puhul oleks hageja kogunõue kostja vastu seega 43 035 eurot (3 535+39 500). Hageja palus jätta kõik menetluskulud Xxxxkanda. Hageja lõpliku seisukoha (kd IV, tl 67-71) järgi on poolte ühisvara koosseis ja väärtus alljärgnev: • xxxx korteriomandid väärtusega vastavalt eksperthinnangule 344 900 eurot; • Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 14.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad laenukohustused jäägiga 214 019 eurot; • OÜ Xxxx osad väärtusega 0 eurot; • OÜ Xxxx osad väärtusega 1 342 eurot; • sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk , ehitusaasta 1998, tehasetähis XXXX väärtusega 3 000 eurot; • sõiduk KYMCO Vitality 50, registreerimismärk xxxx, ehitusaasta 2005, tehasetähis XXXX väärtusega 300 eurot; • Xxxxja Xxxx laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ Xxxx vastu väärtusega 0 eurot; • Xxxx panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega 8 896,65 eurot; • Xxxx panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid väärtusega -2 228,25 eurot; • Hüvitis ühisvara väärtuse vähendamise eest summas 71 212 eurot. Hageja palub ühisvara jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jäävad OÜ Xxxx osad ning hageja panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid. Kostja ainuomandisse palub hageja jätta xxxx kinnistud, OÜ Xxxx osad, sõiduk Mercedes-Benz, sõiduk KYMCO Vitality 50, nõuded OÜ Xxxx vastu ning kostja panga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid. Ühtlasi palub hageja kohtul määrata, et poolte ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 14.10.2008 sõlmitud laenulepingust

nr xxxx ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad poolte omavahelistes suhetes kostja kanda ning kostja kohustub hüvitama ühisvara väärtuse vähenemise summas 79 000 eurot. Hageja palub ühisvara jagada poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt ning arvestades kummalegi poolele jääva vara väärtust ja hüvitist ühisvara väärtuse vähenemise eest, palub hageja mõista kostjalt välja hüvitise summas 107 587,95 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI

ainsana panustanud poolte ühisvara juurdekasvu abielu kestel, siis teeb kostja ettepaneku jagada ühisvara järgmiselt:

Xxxxainuomandisse ühisvara jagamise tulemusena jääb alljärgnev vara: • xxxx kinnistu väärtusega 390 000 eurot; • Laenukohustus Nordea Bank Finland Plc ees summas 285 930 eurot; • Sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk xxxx , väärtusega 3 000 eurot. • Xxxx panga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid. • Koer Jennifer, Tiibeti mastif tõug, väärtusega 1 500 eurot. Xxxxainuomandisse ühisvara jagamise tulemusena jääb alljärgnev vara: • OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 2 556 eurot, väärtusega 2 556 eurot; • OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 1 342 eurot, väärtusega 1 342 eurot; • Xxxxja OÜ Xxxx vahel laenulepingutest tulenev nõue OÜ Xxxx vastu summas 372 551,86 eurot. • Xxxxja OÜ Xxxx vahel laenulepingutest tulenev nõue OÜ Xxxx vastu summas 59 064,95 eurot. • Xxxxpanga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid. • Korteriomand asukohaga xxxx, Tallinn, ligikaudse väärtusega 40 000 eurot. • Koer Bonaparte, Tiibeti mastif tõug, väärtusega 2 000 eurot. Xxxxpalus jätta kõik menetluskulud Xxxxkanda.

Eeltoodud ühisvara jagamise viis oleks õiglane ning arvestaks asjaoluga, et ühisvara koosneb peamiselt hageja lahusvara arvelt saadust ning hageja pidevast pere nimel tegutsemisest, et tagada perele heaolu. Xxxxpalus jätta kõik vastuhagi menetluskulud Xxxxkanda. Kostja on oma lõplikus seisukohas (kd IV, tl 50-57) märkinud, et kuivõrd kostja süülise tegevuse tulemusena on ühisvara vähenenud vähemalt 800 000 krooni ehk 51 129 eurot, tuleb nimetatud summa hagejalt ühisvarasse välja mõista PKS § 34 lg 3 alusel, millest omakorda pool ehk 25 564 eurot tuleks Xxxx ́lt poolte võrdsuse põhimõtet arvestades Xxxxkasuks välja mõista. Xxxxleiab, et ühisvara tuleks jagada viisil, et Xxxx ́le kuulub ühisvarast 77,5 % ja Xxxx ́le 22,5 % (Xxxx ja Juhtkentali 17 kinnistute müügist saadust kuulub 55 % Xxxxlahusvarasse ning 45 % poolte ühisvarasse ehk Xxxx ́l on õigus 22,5 %-le). Arvestades, et ühisvara väärtuse kasv sai võimalikuks tegelikult üksnes XxxxXxxx kinnisvaraprojektile ning Xxxxlahusvarasse kuuluvate esemete arvel, peaks poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine olema tegelikult veelgi suurem. Jagades ühisvara kostja taotletud viisil jääks Xxxx ́le: • xxxx kinnistu väärtusega 349 900 eurot; • Laenukohustus Nordea Bank Finland Plc ees summas 285 930 eurot; • Sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk xxxx , väärtusega 3 000 eurot; • Xxxxpanga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid. Xxxxainuomandisse ühisvara jagamise tulemusena jääb alljärgnev vara: • OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 1 342 eurot, väärtusega 1 342 eurot: • Xxxxpanga-, väärtpaberikontodel ja pensionifondides olevad rahalised vahendid; • Korteriomand asukohaga xxxx, Tallinn, ligikaudse väärtusega 40 000 eurot. Kuivõrd eelpool selgitatud ulatuses on Xxxxrikastunud Xxxxlahusvara arvel vähemalt 621 360 euro võrra, tuleb nimetatud osas kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale ning mõista enamsaadud ühisvara arvel Xxxx ́lt Xxxxkasuks välja hüvitis summas 310 680 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.

Kostja Xxxxpalub välja mõista Xxxx ́lt enamsaadud ühisvara arvel Xxxxkasuks hüvitise summas 310 680 eurot. Samuti tuleb Xxxx ́ilt poolte võrdsuse põhimõtet arvestades välja mõista 25 564 eurot Xxxx kasuks.

Kohus märgib, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kuna DOMUS Kinnisvara eksperthinnangu nr xxxx kohaselt on ekspertiis kinnistute turuväärtuse kindlakstegemiseks tehtud ajaliselt hiljem, s.o 07.07.2015 ja see vastab täpsemalt ajale, kui hageja omandi kaotab, tuleb kinnistute turuväärtus määrata DOMUS Kinnisvara eksperthinnangu alusel ning lugeda kinnistute turuväärtuseks 344 900 eurot (kd III, tl 80-113). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnistud turuväärtusega 344 900 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse. Hageja saab väljamõistetava hüvitise eest vajadusel soetada endale sobiva eluaseme. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kohtuotsus üksnes asendab tahteavaldust, mida hageja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kohtuotsus ei saa olla kostja ainuomandi (lahusvara) tekkimise aluseks (kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel). TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille hageja peaks andma selleks, et kostja saaks kinnistute ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne.

Eesti filiaali poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt oli laenujääk 26.06.2014 seisuga 214 019 eurot (kd I, tl 33). Laenu tagastamise kohustus summas 214 019 eurot jääb poolte omavahelises suhtes Xxxxkanda.

arvelt nõudeid rahuldada. Kostja süülise ja ilma hageja nõusoleku ning teadmiseta tehtud tehingute tulemusel on seega vähenenud nii OÜ Xxxx kui ka poolte ühisvaraks olevate nõuete väärtus 79 000 euro võrra. Xxxxon seisukohal, et kuna käesolevaks hetkeks on äriühing OÜ Xxxx kustutatud, ei saa OÜ-d Xxxx arvestada poolte ühisvara hulka, sest seda vara ei eksisteeri. Seega ei oma ka tähtsust poolte laenunõuded OÜ Xxxx vastu. 10.03.2017 toimunud eelistungil jäi Xxxxoma nõude juurde. Xxxxmärkis, et OÜ Xxxx osad on registriosast kustutatud. Kuna jagamisel on ka ühisvaras olev nõue OÜ Xxxx vastu, siis näeb äriseadustik ette võimaluse täiendavaks likvideerimiseks. Nendest osadest tulenevaid õigusi on veel võimalik tulevikus ka teostada. Seega on osadest tulenevaid õigusi võimalik jagada. 01.07.2015 määrusega on kohus määranud läbi viia finantsekspertiis OÜ Xxxx vastu laenulepingust tulenevate nõuete väärtuse kindlaksmääramiseks. Ekspertiisiakt esitati kohtule 14.11.2016 (kd III, tl 163-176). Ekspertiisiakti kohaselt oli eksperdi hinnangul Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxx vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete turuväärtus seisuga 01.07.2015 379 eurot. 27.11.2015 on OÜ Xxxx äriregistrist kustutatud. Lisaks on eksperti ekspertiisiaktis märkinud, et laenunõuete turuväärtus väärtuspäeval on seoses xxxxkorteriomandi ja sõiduauto Lexus RX 350 võõrandamisega langenud. Osalt on see tingitud põhivara müügist saadud raha tagasimaksmisele ühele laenuandjale, mis vähendas ettevõtte laenukohustuste jääki, osalt aga xxxxkorteriomandi müügist oluliselt alla kinnistu hinnangulist turuväärtust. Kinnistu müük vähendas ettevõtte netovara ja osanike laenunõuete turuväärtust hinnanguliselt 46 750 euro võrra. Xxxxon seisukohal, et riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud eksperthinnangut ei saa käesolevas tsiviilasjas tõendina arvestada, sest ekspert ise on ekspert hinnangus üheselt kinnitanud, et eksperdile teadaolev informatsioon OÜ Xxxx kohta on piiratud. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi pädevuses, millest tulenevalt arvestab kohus riiklikult tunnustatud eksperdi poolt esitatud ekspertiisiaktiga. Kohus ei nõustu Xxxxseisukohaga, et laenunõuete turuväärtus ei oma käesoleval hetkel enam mingit õiguslikku tähendust, kuivõrd OÜ Xxxx on kustutatud. Nõuded OÜ Xxxx vastu on endiselt alles ning OÜ Xxxx kustutamine seda ei mõjuta. Osa väärtus ei puutu asjasse. Kohus nõustub Xxxxseisukohaga, et isegi, kui rääkida OÜ Xxxx osade väärtusest, oleks nõue endiselt alles ja seda sõltumata OÜ Xxxx kustutamisest. Vastupidine lahendus viiks olukorrani, kus abikaasa saaks süüliselt vähendada ühisvaraks oleva ettevõtte väärtust, selle likvideerida ning selliselt pääseda võimalikest kahjunõuetest. Xxxxon palunud jätta nõuded OÜ Xxxx vastu Xxxxainuomandisse. Xxxxon vastuhagis palunud nõuded jätta Xxxxainuomandisse. Kuna Xxxxon OÜ-le Xxxx kuuluva vara (sh 20.06.2014 xxxxkorteriomandi ja 22.06.2013 sõiduauto Lexus RX 350) võõrandanud, millega on laenunõuete turuväärtust vähendanud, jätab kohus eeltoodust tulenevalt Xxxxja Xxxxlaenunõuded OÜ Xxxx vastu väärtusega 0 eurot Xxxxainuomandisse.

Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara hulka kuulub Xxxxpanga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid. 23.03.2015 on Xxxxkohtule esitanud XxxxSwedbank AS-i kontoväljavõtte (konto XXXXXXXXXXXXXXX ) perioodi 26.06.2014-27.06.2014 kohta, mille lõppsaldo seisuga 27.06.2014 on 755,45 eurot. Seisuga 26.06.2014 (abielu lõppemise aeg) oli antud kontol rahalisi vahendeid summas 854,70 eurot (kd II, tl 78), millest tulenevalt arvestab kohus eeltoodud summa ühisvara koosseisu hulka kuuluvaks. Samuti on Xxxx ́l konto Nordea Bank AB Eesti filiaalis (konto XXXXXXXXXXXXXXX ), millel seisuga 26.06.2014 oli rahalisi vahendeid summas 462,99 eurot (kd II, tl 79). Väärtpaberikontol (konto xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS) oli Xxxx ́l seisuga 26.06.2014 rahalisi vahendeid summas 7 579,95 eurot (kd II, tl 80). Toronto Eesti Ühispanga poolt 13.04.2015 väljastatud tõendi kohaselt on Xxxxkonto saldo alates 31. augustist 2011 olnud 0 dollarit (kd II, tl 89). Kokku oli Xxxx ́l seisuga 26.06.2014 panga- ja väärtpaberikontodel olevaid rahalisi vahendeid summas 8 897,64 eurot (854,70 + 462,99 + 7 579,95). Kohus jätab Xxxxarvelduskontodel ja väärtpaberikontol seisuga 26.06.2014 olnud rahalised vahendid 8 897,64 eurot Xxxxainuomandisse.

08.01.2008 on korteriomanikuna sisse kantud Xxxx(kd III, tl 123-124). Laenulepingu punktist 6 nähtub aga, et laenulepingu tagatisena on kantud Xxxx korteriomandile hüpoteek. 14.10.2008 on pooled sõlminud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu number xxxx, millega refinantseeriti eluasemelaenu number xxxx ja AS Hansapank laenu (laenuleping, nr xxxx xxxx ostmiseks). Ka kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kuni 16.10.2008 koormas Xxxx korteriomandit hüpoteek Nordea Bank Finland Plc kasuks. Seega on Xxxx korteriomand ostetud laenulepingust saadud raha eest ning tegemist ei ole kinkelepinguga. Hiljem on Xxxx koormanud hüpoteek kustutatud, sest 21.12.2007 laenuleping liideti laenulepinguga nr xxxx (kd II, 10, 11, 12-17), mida tagab xxxx kinnistut ning mida on tagasimaksnud ainuisikuliselt Xxxx. Xxxxkuritarvitas temale antud volitusi ning vormistas Xxxx korteriomandi müügi kinkena. Eeltooduga on üheselt tõendatud, et Xxxx korter on soetatud poolte ühisvarasse ning korteriomandi soetamiseks võetud laenu summas 35 000 eurot on tagasimaksnud ainuisikuliselt Xxxx. Xxxxja tema ema vahel sõlmitud Xxxx korteriomandi kinkeleping on tühine tehing, sest tegelikult sõlmisid pooled müügilepingu ning korteriomandi ostmiseks võtsid pooled pangast laenu, mida on tasunud Xxxx. Seega tuleb ka Xxxx korteriomand arvata kostja ja hageja ühisvara koosseisu. Kohus märgib, et Xxxxon antud korteriomandi osas esitanud vastuolulisi seisukohti. 27.08.2014 menetlusdokumendis on Xxxxselgitanud, et Xxxx korter soetati 03.10.2003 kostja lahusvaraks oleva raha eest ning korter pidi tegelikkuses soetatama poolte ühisvarasse, kuid korteri omanikuna kanti üllatuslikuna sisse hageja ema. 2008 soovis kostja, et korter oleks siiski poolte ühisvaras ning palus hagejal korraldada vastav muudatus. 05.08.2015 menetlusdokumendis on Xxxxolnud seisukohal, et 2008 on pooled ostnud kõnealuse korteri hageja emalt 21.12.2007 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu raha eest. Xxxxon seisukohal, et nimetatud korteriomand poolte ühisvara hulka ei kuulu. xxxx korter on kingitud hagejale tema ema poolt, mistõttu on PKS § 27 lg 2 p 2 alusel tegemist hageja lahusvaraga. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, mille kohaselt on korter soetatud kostja poolt hagejale antud raha eest ning tegelikkuses pidi korter soetatama poolte ühisvarasse. Korteri kinkimine hagejale ei toimunud samuti mitte seetõttu, et kostja soovis, et korter oleks siiski ühisvara, kuid hageja äärmiselt kavala ja ettenägeliku inimesena lasi kinkelepingu vormistada enda nimele, et korter jääks tema lahusvaraks. Kõnealune korter kuulus hageja emale, kes kinkis selle seejärel oma tütrele ning nimetatud asjaolud on kogu aeg olnud teada ka kostjale. Xxxxon täiendavalt selgitanud, et 21.12.2007 sõlmitud laenulepingu tegelikuks eesmärgiks oli finantseerida xxxx elamu ehituse lõpetamist (kd III, tl 135-138, 139-142, 143-146, 147-150, 151153). 09.02.2008 sai kostja 40-aastaseks ning soovis korraldada suure juubelipeo ca 100 inimesele xxxx elamus. Selleks ajaks pidi maja ehitus kindlasti valmis saama. Ehituse lõpetamiseks vajasid pooled aga lisaraha. Kuivõrd xxxx kinnistu tagatisel täiendavat laenu juurde võtta võimalik ei olnud, oli hageja ema nõus kinkima hagejale temale kuulunud Xxxx korteriomandi, et pooltel oleks võimalik selle tagatisel pangast laenu võtta. Kuivõrd laenu oli kõige soodsam vormistada eluasemelaenuna, siis märgiti sellisena ka laenu sihtotstarve. Faktiliselt korteriomandi ostmist aga ei toimunud ning saadud laenuraha kasutati xxxx elamu ehituse ja sisustamise lõpetamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Xxxx korteriomand omandatud 08.01.2008 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga. Kostja poolt esitatud tõendid kinnitavad küll fakti, et Xxxx korteriomandi tagatisel on pooled võtnud laenu, kuid arvestades sõlmitud kinkelepingut, milles muu hulgas on osalenud ka Nordea Pank Finland Plc hüpoteegipidajana, ei tõenda kostja poolt esitatu korteriomandi omandamist saadud laenu raha eest. 1995 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on kinke teel omandatud vara abikaasa lahusvaraks. 10.04.2017 toimunud kohtuistungil on kohus tunnistajatena üle kuulanud Xxxx ja Xxxx .

Xxxxon seisukohal, et tunnistaja Xxxx ütlused on ebausaldusväärsed. Xxxxei ole täitnud omapoolset tõendamiskoormist, tõendamaks sularaha summas 180 000 olemasolu Xxxx . Xxxx antud ütlustest nähtuvalt töötas ta koristaja ning ettekandja ametikohal. Lisaks ei ole usutav tunnistaja väide, et tunnistaja ei mäleta oma töötasu suurust, millest ta igakuiselt kokku hoidis. Samuti ei ole eluliselt usutav, et rahvusvahelise haardega ettevõtte Xxxx tasub oma töötajatele palka sularahas, nagu väidab tunnistaja. Usutav ei ole ka asjaolu, et koristajana, ettekandjana ning õmblejana töötav isik suudab koguda ja kokku hoida sularaha, millest on võimalik soetada korter kesklinnas. Samuti ei ole usutav tunnistaja äärmiselt agaralt antud kinnitus, et mitte ühtegi dokumentaalset tõendit tema sissetulekutest ei ole olemas. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele viitab tunnistaja poolt 2008 omandatud korter, mille kohta ütles tunnistaja, et tal avanes võimalus liisida veel üks korter Tallinnas. Tegelikkuses nähtub kinnistusraamatust (kd IV, tl 66), et eelviidatud korter asukohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, Xxxx , kuulus enne tunnistaja poolt omandamist tunnistaja pojale Xxxx (äriühingu Osaühing Xxxx (registrikood xxxx ) kaudu) ning hiljem 2015. aastal võõrandas tunnistaja nimetatud korteriomandi tagasi oma pojale. Seega, nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest, kasutasid nii hageja kui tunnistaja tütar ning Xxxx kui tunnistaja poeg tunnistajat variisikuna kinnisvara omandamisel, mistõttu ei ole kuidagi usutavad tunnistaja väited xxxx korteri omandamise kohta oma raha eest. Xxxxleiab, et tulenevalt äärmiselt lähedastest suhetest hageja ja tunnistaja vahel, ei saa olla tunnistaja ütlused sellise kaalu ja tõendamisväärtusega, mis kinnitaksid nn sularaha summas 180 000 kogumist korjanduskarpi koristaja teenistuse kõrvalt. Xxxxei nõustu Xxxxseisukohaga, et Xxxx ütlused on ebausaldusväärsed. Xxxxon seisukohal, et Xxxx ütluste usaldusväärsuses puudub igasugune alus kahelda. Xxxx ei näe midagi eluliselt ebausutavat või ulmelist selles, et korter on ostetud tunnistaja säästude eest. Tunnistaja on kohtule selgitanud, et töötas alates 1984. aastast Soome ja Rootsi laevadel erinevatel ametikohtadel alates koristajast kuni baaritöötajani ning palk koos jootrahaga oli hea. Tunnistaja selgitas, et tema kulud olid väikesed ning lisaks on ta tegelenud ka õmblemisega nii endale kui teistele, hoides selliselt raha kokku ja teenides ka juurde. Raha kogunemise osas on jutt siiski enam kui 20 aasta pikkusest perioodist, millise aja jooksul ei ole kokkuhoidliku elustiili korral tegemist mingite ulmeliste säästudega, nagu üritab väita kostja. Tunnistaja ei osanud küll tõesti täpselt nimetada oma igakuise sissetuleku suurust, kuid arvestades, et tunnistaja töötas laeval juba alates 1984. aastast, vahetas selle aja jooksul mitmel korral ettevõtte siseselt töökohta ning liikus edasi ja vahetus ka riigikord, siis on igati mõistetav, et täna 2017 on tunnistajal keeruline mäletada täpselt, millist palka ta sai aastal 1984, millist 1986 jne. Seda tunnistaja ülekuulamisel ka selgitas. Midagi imelikku ei ole ka selles, et palka on töötatud aastate jooksul makstud nii sularahas kui ka ülekandega. Töötatud aastate hulka jäävad ju ka erinevad riigikorrad ning teadaolevalt Nõukogude Liidu perioodil ainult sularahas palga maksmine käiski. Viide, et tunnistaja on töötanud koristajana ning ei ole eluliselt usutav, et koristaja suudab osta endale kesklinna korteri, on asjakohatu. Tunnistaja selgitas, et ta alustas koristajast, kuid liikus sealt kohe edasi. Samas on üldteada asjaolu, et ka lihtöölised Soomes teenivad märkimisväärselt kõrgemat palka kui lihttöölised Eestis ning eriti suured olid need käärid kahtlemata ajal, mil Eesti ei olnud veel saanud iseseisvaks. Viited Delfi 2008 artiklile ei oma siin mistahes asjakohasust, kuivõrd puudutab perioodi, mil tunnistaja laeval enam ei töötanud. Lisaks ei nõustu XxxxXxxxseisukohaga justkui hageja peaks veel lisaks Xxxx ütlustele asuma tõendama Xxxx korteri ostuks vajaliku raha olemasolu dokumentaalsete tõenditega. Hageja on seisukohal, et Xxxx ütluste ning notariaalsete lepingutega on üheselt tõendatud, et xxxx ostis Xxxx , kes selle hiljem hagejale kinkis ning seega on tegemist hageja lahusvaraga. Xxxxon ka seisukohal, et käesolevas asjas ei oma iseenesest mistahes tähtsust, kelle rahaliste vahendite eest Xxxx antud korteriomandi 03.10.2003 ostis. Käesoleval juhul on Xxxx ütlustega küll tõendatud, et rahalised vahendid pärinesid temalt endalt, aga isegi kui rahalised vahendid oleksid pärinenud kostjalt või kostjalt ja hagejalt nagu väidab kostja, siis ei saaks korteriomandit endiselt lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks. Sõltuvalt asjaoludest võiks kõne alla tulla nõue Xxxx vastu, aga mitte midagi enamat.

Korteriomandi on hageja endiselt omandanud kinke teel (seda kinnitab notariaalne leping) ja raha päritolu seda kuidagi ei muudaks. Xxxxon seisukohal, et tunnistaja Xxxx on oma ütlustega veenvalt tõendanud, et osundatud sularaha summas 180 000 krooni andis tema üle kahes osas Xxxx ́le, kuna see oli vanemate soov. Samuti kinnitas Xxxx , et eelnimetatud summade eest soetati vaidlusalune korteriomand. Xxxxon märkinud, et taotledes Xxxx tunnistajana ülekuulamist kinnitas kostja, et kostja sai 2003 alguses oma vanematelt rahalised vahendid Xxxx korteri ostuks, kostja andis raha hagejale, et hageja soetaks antud vahenditega korteri Xxxx tänaval ning Xxxx nägi seda kõike vahetult pealt. Xxxx tunnistajana midagi sellist ei kinnitanud. Xxxxleiab, et viited Xxxx tunnistajana antud ütlustele on asjakohatud. Kohus leiab, et tunnistaja Xxxx ütlused on eluliselt usutavad ja kooskõlas notariaalsetes lepingutes nähtuvaga. Xxxx on istungil veenvalt selgitanud kõiki tehingu asjaolusid, sh temal tehinguks raha olemasolu. Tunnistaja Xxxx kinnitas, et tema pole vahetult näinud, et Xxxxandis Xxxx ́le raha Xxxx tänava korteri omandamiseks. Xxxx kinnitas ainult, et tema on kostjale raha üle andnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas Xxxxsaadud raha kasutas. Seega kuulub kohtu hinnangul xxxx, Tallinn korteriomand Xxxxlahusvara hulka, kuna tegemist on kinke teel omandatud varaga.

22.06.2013 on kostja OÜ Xxxx esindajana võõrandanud Xxxx OÜ-le Xxxx kuulunud sõiduauto Lexus RX 350 (reg nr xxxx ) summaga 7 000 eurot. Xxxx on samuti kostja pikaaegne sõber (kd I, tl 50). Vaatamata auto näilisele võõrandamisele jätkas kostja auto kasutamist kuni 2013. detsembrini. Sarnaselt korteri võõrandamisele on ka nimetatud tehingu osas vormistatud OÜ Xxxx kassa sissetuleku order summas 7 000 eurot kuupäevaga 22.06.2013. Sama kuupäevaga ning samas summas on vormistatud OÜ Xxxx kaasa väljamineku order, mille kohaselt on nimetatud summa makstud välja Xxxx ́le. Makse alusena on märgitud laenu tagasimakse (kd I, tl 52). Xxxxrõhutab, et ühekski nimetatud tehinguks XxxxXxxxkui OÜ Xxxx osaniku ja juhatuse liikme nõusolekut küsinud ei ole. Kõik tehingud on tehtud ilma hageja teadmata ning ilmselge eesmärgiga muuta OÜ Xxxx näiliselt varatuks vähendades seeläbi poolte vahel jagamisele mineva ühisvara väärtust. Arvestades tehingute asjaolusid (sh osapooli ning tehingute väärtust) on need ilmselgelt suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Vara vahetas küll registrijärgset omanikku, kuid jäi jätkuvalt kostja kontrolli alla. Mistahes raha vara võõrandamise eest ettevõte tegelikkuses kunagi saanud ei ole. Eelnevat kinnitab ka kostja 07.03.2014 e-kiri, milles kostja informeerib, et pooled on saavutanud kokkuleppe vara jagamisel selliselt, et hagejale jääb muu hulgas ka Kalevi tn korter (kd I, tl 60). Kostja poolt pakutud tingimustel kokkulepet siiski ei saavutatud, kuivõrd kostja jätkuvalt keeldus hagejale õiglase hüvitise tasumisest. Xxxxpeab vajalikuks rõhutada, et jättes kõrvale tehingute näilikkuse küsimuse, on nii kinnistu kui ka sõiduauto võõrandamine igal juhul toimunud äärmiselt kahjulikel tingimustel ning oluliselt alla turuhinna. Kinnistu võõrandati lepingu kohaselt 18 250 euro eest. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt teostatud eksperthinnangu nr xxxx kohaselt oli kinnistu väärtus seisuga 03.10.2013 65 000 eurot (kd I, tl 6180). Arvestades kinnisvara hindade tõusu, võib kinnistu turuhind tänasel päeval ulatuda aga kuni 69 000 euroni. Seega on kinnistu võõrandatud kordades alla turuhinna. Nimetatud asjaolu tunnistab ka kostja ise. 10.09.2013 on kostja koostanud tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt Xxxxtasaarvestab OÜ-ga Xxxx laenusuhtest tuleneva nõude 37 750 euro ulatuses OÜ Xxxx nõudega Xxxxvastu tulenevalt Xxxx , Tallinn asuva kinnisasja võõrandamisest alla arvatava turuhinna (kd I, tl 57). Sõiduauto võõrandati lepingu kohaselt 7 000 euro eest. Auto tegelik turuhind oli aga ca 14 000 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub ka analoogiliste autode müügipakkumistest portaalis auto24.ee (kd I, tl 82). Xxxx rõhutab, et auto müük toimus ca aasta tagasi ning müügiaegne hinnatase oli tänasest seega veelgi kõrgem. Kindlasti ei olnud auto turuväärtus aga 7 000 eurot, nagu üritab väita kostja. Enne kostja poolt ülalnimetatud tehingute tegemist oli ettevõttel seega vara väärtuses vähemalt 79 000 eurot. Kostja tegevuse tulemusena on ettevõte aga muudetud varatuks. Xxxxon seisukohal, et Xxxxväited nagu oleks kostja põhjustanud ühisvara vähenemise on alusetud, sest kõik tehingud, mis kostja OÜ Xxxx varaga tegi, lähtuvad OÜ Xxxx huvidest. Hageja ei ole kuidagi tõendanud, et kostja poolt xxxxkorteri võõrandamine Xxxx oleks olnud kahjulik OÜ-le Xxxx. Oluline on, et korterit polnud vajalik omada äriühingu majandustegevuseks ja seda ei kasutatud ka äriühingule tulu teenimiseks. Korteri pidamine tekitas OÜ-le Xxxx täiendavaid põhjendamatuid kulutusi, sest korterit kasutas hageja ema Xxxx , kes ei tasunud üüri ning kõik kulud sh kommunaalkulud, tasus hageja xxxxeest OÜ Xxxx arvelt (kd I, tl 141-147).

Sõiduauto Lexus RX 350 müügihind 7 000 eurot vastas turuväärtusele. Sõiduauto Lexus ei olnud vajalik OÜ Xxxx majandustegevuseks ja oli põhjendamatu olukorras, kus äriühingul olid ülisuured võlakohustused ja majandustegevus ei andnud mingit tulu võlakahustuste katmiseks. Xxxxrõhutab, et OÜ Xxxx juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust, mistõttu oli kostjal täielik õigus teha tehinguid ilma hageja nõusolekuta. Hageja on hagis heitnud ette kostjale kui juhatuse liikmele kahjuliku tehingu tegemist. Taoline etteheide näitab, et äriühingul võib olla nõue juhatuse liikme vastu, mille saab maksma panna õiguskaitsevahendi kasutamisega. Juhatuse liikme tegevus äriühingu juhtimisel ei ole lahendatav perekonnaseaduse alusel. Juhul, kui äriühingul on väidetav nõue juhatuse liikme vastu seoses kahju tekitamisega, ei vähenda see äriühingu osaniku osa väärtust, sest bilansis on kajastatud vara väärtuse asemel sama väärtusega nõue. Seoses asjaoluga, et hageja OÜ Xxxx juhatuse liikmena väitis aasta tagasi, et tehingud võivad olla tehtud alla turuväärtuse, on kostja võimaliku osa, mis väidetavalt jäi alla turuväärtuse, osaliselt tasaarvestanud enda nõudega OÜ Xxxx vastu (kd I, tl 148). Seega ei ole kostja tehingud OÜ Xxxx varaga olnud kuidagi kahjulikud ega vähendanud ühisvara väärtust, sest selle arvel on vähenenud OÜ Xxxx laenukohustus kostja ees. Xxxxvastuväidete osas on Xxxxmärkinud, et kuigi hageja ema Xxxx elas kuni viimase ajani tõepoolest Xxxx korteris, siis oli ka see korraldatud mitte kostjale kahju tekitamise eesmärgil vaid poolte ühisel kokkuleppel. Xxxx korter soetati perspektiiviga, et saaks hiljem osta ja välja ehitada korteri pealse katusealuse. Sellise võimaluse loomiseks palusid hageja ja kostja, et tavapärase üürniku asemel elaks korteris hageja ema Xxxx , kes hoiaks majaelanikega häid suhteid. Üüri asemel pidi hageja ema käima abiks xxxx kinnistu majapidamistöödes, mida hageja ema vastavalt kokkuleppele ka tegi. OÜ Xxxx on tasunud Xxxx kommunaalteenuste arveid üksnes ajal, mil Xxxx OÜ-s Xxxx töötas ning sai kommunaalteenuste võrra vähem töötasu. Muul ajal on kommunaalteenuse eest tasunud Xxxx isiklikult. PKS § 34 lg 3 kohaselt kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud ekspertiisiakti (punkt 3) kohaselt ulatunuks osanike laenunõuete summaarne jääk väärtuspäeva seisuga 110 194 euroni ning nende laenunõuete turuväärtus 71 212 euroni, kui Xxxxei oleks 20.06.2013 võõrandanud OÜ-le Xxxx kuulunud korteriomandit asukohaga xxxx(registriosa nr xxxx ) ning 22.06.2013 OÜ-le Xxxx kuulunud sõiduautot Lexus RX 350 (reg nr xxxx ) (arvestades nimetatud vara turuväärtust ning eeldades, et muid kohustusi OÜ-l Xxxx ei ole). Xxxxon seisukohal, et poolte ühisvaras olid OÜ Xxxx osad, eksperthinnang ei anna aga hinnangut OÜ Xxxx osade ega osade väärtuse ehk ühisvara väärtuse kohta. See, mis on ühisvaras oleva äriühingu vara ja selle väärtus, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohus selgitab, et finantsekspertiisi ei tellitud äriühingu osa väärtuse hindamiseks, vaid ühisvarasse kuuluva laenunõude OÜ Xxxx vastu turuväärtuse kindlaks tegemiseks. Xxxxon eksperthinnangu puhul märkinud, et eksperthinnang põhineb Xxxxpoolt eksperdile intervjuu käigus avaldatul ja Xxxx korteri turuväärtuse hindamisel on võetud aluseks 03.10.2013 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hinnang, mis on aga tehtud enne seda, kui Xxxxja Xxxx korteri elamiskõlbmatuks muutsid. Kohus leiab, et tegemist on paljasõnalise ja tõendamata väitega.

Lisaks on Xxxxseisukohal, et isegi kui nõustuda hageja ja eksperdi käsitlusega, ei saaks nn hüvitisnõue hageja vastu ka hüpoteetiliselt olla suurem kui 23 375 eurot (46 750 : 2). Xxxxei nõustu Xxxxseisukohaga, et eksperthinnangu kohaselt saaks nõue olla summas 23 375 eurot. Kohus märgib, et ekspertiisiakti punktis 4 viidatud 46 750 eurot, mille Xxxxon jaganud pooleks, puudutab üksnes kinnistu müügi arvelt ettevõtte netovara ja laenunõuete turuväärtuse vähenemist, mitte aga kõikidest kostja kahjulikest tehingutest tingitud turuväärtuse vähenemist. Xxxxon esitanud eksperdile küsimuse, milline oleks Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxx vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete turuväärtus ekspertiisi teostamise hetke seisuga, kui Xxxxei oleks 20.06.2013 võõrandanud OÜ-le Xxxx kuulunud korteriomandit asukohaga xxxx(registriosa nr xxxx ) ning 22.06.2013 OÜ-le Xxxx kuulunud sõiduautot Lexus RX 350 (reg nr xxxx ), arvestades nimetatud vara turuväärtust ning eeldades, et muid kohustusi OÜ-l Xxxx ei ole? Vastus sellele küsimusele on antud eksperthinnangu punktis 3. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiakti punkt 3 kinnitab, et juhul kui Xxxxei oleks hageja poolt osundatud tehinguid teinud, oleks jagatavate laenunõuete turuväärtus ulatunud 71 212 euroni. Antud summa näol on tegemist kahjuga, mille Xxxxpeab eksperthinnangu alusel ühisvarasse hüvitama, kuivõrd nimetatud summa ulatuses on Xxxxilma Xxxxnõusolekuta tehtud tehingutega süüliselt vähendanud poolte ühisvara väärtust.

26.04.2017 menetlusdokumendis on Xxxxtäpsustanud, et Xxxxlahusvaraks olnud Xxxx kinnistu väärtus oli vähemalt 17 500 000 krooni (kd I, tl 154). Nimetatud tehingusumma tegi kokku 1 118 453 eurot (17 500 000 krooni), millest 5/9 (lahusvara osa) moodustub summas 621 360 eurot. Seega on kostja oma lahusvara arvel tehtud panus ühisvarasse vähemalt väärtuses 621 360 eurot. Tegelikkuses oli Xxxxpanus veelgi suurem. Isegi kui kohus ei loe käesolevas menetluses piisavalt tõendatuks, et ülejäänud 4/9 Xxxx elamust on samuti soetatud lahusvara arvel, tuleb silmas pidada, et kogu ulatusliku väärtusega Xxxx kinnisvara projekt ning projektist saadava tulu laekumine pere eelarvesse sai üksnes ja ainult võimalikuks tänu Xxxxlahusvaraga seotud tehingutele ning Xxxxtegevusele enne abielu sõlmimist. Xxxxäärmiselt luksuslik eluviis, kallite reiside, hobide, sõidukite (sh 1 000 000 maksev sõiduauto Lexus), glamuursete pidude nautimine sai Xxxx ́le osaks üksnes ja ainult tänu sellele, et Xxxx ́l õnnestus vahetult enne kinnisvarabuumi ja majanduskriisi lõppu realiseerida talle lahusvarana kuulunud kesklinna kinnistu asukohaga Xxxx . Menetluses kogutud tõendite alusel saab kahtlusteta asuda seisukohale, et Xxxxise ei ole kunagi omapoolsete rahaliste panuste kaudu ühisvara väärtust suurendanud, küll aga pikki aastaid nautinud glamuurset elu, mis sai võimalikuks Xxxxlahusvara realiseerimise tulemusena. Asjaolu, et Xxxxon Xxxx kinnistusse panustanud oma lahusvara on tõendatud ka Xxxx 10.04.2017 kohtuistungil antud ütlustega, kus Xxxx otsesõnu kinnitas, et Kaunase puiestee korteri müügist saadud 230 000 krooni kasutati osaliselt s.o. summas 50 000 krooni XxxxXxxx kinnistu korterite kui vallasasjade omandamiseks. Xxxxei nõustu Xxxxväitega, et poolte ühisvara on olulises osas tekkinud kostja lahusvara arvelt, mis annab kostjale aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest ja ammugi mitte aluse nõuda hagejalt kostja kasuks 310 680 euro suuruse hüvitise väljamõistmist, millisele seisukohale kostja sisuliselt on jõudnud. Xxxxnõustub sellega, et 5 mõttelist osa Xxxx kinnistust omandas Xxxxkinkelepingutega enne abielu sõlmimist hagejaga ning 4 osa müügilepingutega vahetult pärast abielu sõlmimist, aga mitte sellega, et Xxxxvalmistas need tehingud ette ja omas vajalikke rahalisi vahendeid enne abielu sõlmimist oma lahusvara arvelt. Poolte abielu sõlmiti 24.07.1997. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmisid Xxxxja Xxxx28.10.1997 AS-iga Eesti Hoiupank laenulepingu Tallinnas, Xxxx asuva elamu ostmiseks (kd II, tl 18-24). Laenusumma suuruseks oli 37 500 saksa marka, s.o umbes 300 400 krooni ja 19 200 eurot. Nimetatud laenu arvelt tasuti ka 29.10.1997 sõlmitud Xxxx mõttelise osade müügilepingute alusel xxxx summas 150 000 krooni ja xxxx summas 50 000 krooni (kd I, tl 132, 139). Xxxxon täiendavalt selgitanud, et kuivõrd Xxxx kinnistu oli soetamisel kehvas seisus, asuti seda poolte ühisvara arvelt renoveerima. Kinnistu läbis täieliku uuenduskuuri, mille raames muudeti endine kortermaja elumajaks. Lisaks ostis OÜ Xxxx , kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on Xxxxvend Xxxx ära kõrvalkinnistu aadressil Xxxx , mis hiljem koos pooltele kuuluva Xxxx kinnistuga ühiselt müüdi. Xxxxrõhutab, et kinnistu omandas oma müügiaegse väärtuse eelkõige teostatud renoveerimistööde tulemusel, mis kõik toimusid poolte ühisvara arvelt. Samuti tõstis müügihinda kahe kinnistu ühiselt müümine. Kostja poolt enne abielu kinkena saadud mõtteliste osade turuväärtus on kinnistu müügiaegse väärtusega võrreldes pea olematu. Xxxxväited, mis rõhutavad läbivalt kostja panust ning kahandavad hageja panust, samuti, mis süüdistavad hagejat pidevas glamuurse elu nautimises, on Xxxxhinnangul asjakohatud, pahatahtlikud ja hagejat alusetult laimavad. Mõlemad pooled on abielu ajal panustanud pereellu ja ühisvara omandamisse. Xxxxei ole abielus nautinud mistahes glamuuri nagu väidab kostja vaid tegelenud sissetuleku teenimise ning pere ja laste eest hoolitsemisega. Väide, et Xxxx ́l puudus igasugune panus Xxxx elamu omandamisse, on väär ja vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Xxxxkinnitab, et temal puudub igasugune ülevaade, milleks täpselt XxxxXxxx kinnistu müügist saadud vahendeid

kasutas. Ühisvarasse neid vahendeid kostja poolt väidetud ulatuses investeeritud ei ole ning vastupidist pole kostja tõendanud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et pooled tänaseni jagavad üsna suurt laenukohustust (jääk 214 019 eurot). Juhul kui ühisvarasse oleks panustatud enam kui miljon eurot nagu väidab kostja, jääb pidev laenude võtmise vajadus täielikult arusaamatuks. Xxxxviitab, et isegi kui võtta aluseks Xxxxväide, et xxxx elamu renoveerimiseks kasutas kostja Xxxx kinnistu müügist saadud rahast 7 miljonit krooni, s.o 447 381,50 eurot, mis on täielikult tõendamata ja eluliselt ebausutav arvestades kinnistu tänast väärtust ja millega hageja kindlasti ei nõustu, olekski xxxx elamusse panustatud osa, mis Xxxx kinnistu müügist vastuvaidlematult kuulub poolte ühisvara hulka (497 093 eurot), aga mitte osa, mida kostja väidab kuuluvat endale lahusvarana. Lisaks on Xxxx kogu kooselu vältel nii oma töö kui ka sissetulekuga panustanud pere eest. Samuti ei nõustu Xxxx sellega, et tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et Xxxx kinnistute ostmiseks on 50 000 krooni ulatuses kasutatud kostja lahusvara. Xxxx on seisukohal, et Xxxx ütluste puhul tekivad tõsised kahtlused ühtluste usaldusväärsuses. Tegemist on Xxxx vennaga, kes on ilmselgelt kinnitanud kohtus seda, mida kostja on tal palunud kinnitada. Isegi kui pidada Xxxx ütlusi usaldusväärseks, ei saa nendega kuidagi tõendada seda, mida kostja üritab väita, et nendega tõendada saab. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Xxxx kinnistu on erastatud ja seejärel kinnistatud poolte abielu ajal. Kinnistusraamatu kanne on tehtud 29.11.2001 (kd IV, tl 59). Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale abikaasade ühisomand (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-1404, p 12). Kohus leiab, et Xxxx kinnistu väärtust ei saa antud juhul tõendada 05.07.2006 ostumüügilepinguga, kuna nimetatud lepingust taganeti (kd IV, tl 64-65). Seega õiguslikke tagajärgi kostja poolt viidatud müügilepingul ei olnud. Lisaks on Xxxxtõendanud, et Xxxx kinnistu soetamiseks võtsid pooled abielu ajal ühiselt laenu. Tunnistaja Xxxx on üksnes kinnitanud, et 1996 on Xxxxvanemate korteri müügist mingit raha saanud, kuid ütlustest ei selgu, kelle poolt, millal ja millises summas raha üle anti. Isegi kui Xxxx ütlustega oleks võimalik tõendada, et Xxxxon vanematelt mingit raha saanud, siis ei saa Xxxx ütlustega tõendada seda, milleks Xxxxraha kasutas. Lisaks toimus Xxxx kinnistu mõtteliste osade omandamine kinkelepingu alusel (kinge on tasuta tehing) ning laenulepingu arvelt tasuti 29.10.1997 sõlmitud Xxxx mõttelise osade müügilepingute alusel Xxxx 150 000 krooni ja Xxxx 50 000 krooni. Kohus on seisukohal, et isegi kui Xxxxpoolt enne abielu soetatud Xxxx kinnistu osad võiksid anda aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale poolte võrdsusest, saaks see toimuda juhul, kui tõendatud oleks, et Xxxxon oma lahusvaraks olnud vara panustanud poolte ühisvarasse. 1995 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Käesoleval hetkel jääb arusaamatuks, milline hetkel eksisteeriv ja jagatav ühisvara on omandatud Xxxxlahusvara arvelt. Isegi kui osa Xxxx kinnistu müügist saadav tulu oleks käsitletav Xxxxlahusvarana, ei ole Xxxxtõendanud, et ta on selle vara kunagi ühisvarasse panustanud. Xxxx kinnistu müügist saadud raha kasutamise osas või vähemalt raha kasutamise osas ulatuses, mis ületab osa, mis kuulus poolte ühisvara hulka, Xxxxtõendeid esitanud ei ole. Xxxxon väitnud, et tehingu väärtus oli kokku 1 118 453 eurot. Seega kuulus sellest summast 621 360 eurot Xxxxlahusvara hulka ning 497 093 eurot kuulus poolte ühisvara hulka. Selleks, et Xxxx ́l võiksid tekkida nõuded kalduda kõrvale poolte ühisvara võrdsusest, pidi Xxxxtõendama, et poolte ühisvarasse on panustatud nii ühisvara osa 497 093 eurot kui lisaks veel ka väidetav Xxxxlahusvara 621 360 eurot. Kostja eelpool toodud asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus märgib, et ühisvarana saab jagada siiski pooltel olemasolevat vara. 1995 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel on teoreetiliselt võimalik kalduda kõrvale ühisvara jagamisel poolte võrdsusest (eeldusel, et pool, kes sellele alusele tugineb, oma väiteid tõendab), kuid nimetatud sätte alusel ei saa tekkida olukorda, kus üks abikaasa peab tasuma teisele abikaasale hüvitisi vara eest, mida ei eksisteeri. Sellist konstruktsiooni seadus ei võimalda.

Samuti ei nõustu kohus Xxxxseisukohaga, et Xxxxenda väidetav ühisvara hulka panustamine on endiselt tõendamata. Ühisvara jagamise menetluses ei peagi pooled tõendama ühisvarasse panustamist. Nii hetkel kehtiva kui ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseaduse kohaselt eeldatakse, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed (PKS § 37 lg 3, 1995 PKS § 19 lg 1). Juhul kui üks pooltest asub seisukohale, et ühisvara tuleb jagada teisiti, peab just see pool oma väiteid tõendama, mitte aga vastupidi. Käesoleval juhul on Xxxxläbivalt väitnud, et Xxxxpole ühisvarasse panustanud, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud Xxxxväide, et Xxxxlahusvara arvel tehtud panus ühisvarasse on vähemalt summas 621 360 eurot. Kohus jätab rahuldamata Xxxxnõude mõista Xxxx ́lt välja enamsaadud ühisvara arvel Xxxxkasuks välja hüvitis summas 310 680 eurot.

ka hagejale ja Xxxx OÜ-le, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on hageja vend. Õnneks oli võimalik sõlmitud tehingust väljuda ning reaalset kahju pooled ei kannatanud. Kohus märgib, et PKS § 34 lg 3 hakkas kehtima 01.07.2010. Xxxxpoolt osundatud kahjulik tehing toimus 15.07.2006. Nimetatud tehingule tuleb seega kohaldada eelmist perekonnaseadust, mis kehtiva perekonnaseaduse § 34 lg-s 3 sätestatud nõude esitamist ei võimalda. Lisaks ei puutu käesolevasse tsiviilasjasse, kas ja missugustel tingimustel on sõlmitud kokkuleppeid Xxxx .

Seega tuleks ühisvara jagada viisil, et Xxxx ́le kuulub ühisvarast 77,5 % ja Xxxx ́le 22,5 % (Xxxx ja xxxx kinnistute müügist saadust kuulub 55 % Xxxxlahusvarasse ning 45 % poolte ühisvarasse ehk Xxxx ́l on õigus 22,5 %-le). Lähtudes eeltoodust on Xxxx ́l õigus ühisvarale 22,5 % ulatuses. Xxxxon seisukohal, et Xxxxviitab, et 04.10.2006 kandis Xxxx talle 900 000 krooni. Nimetatud väite tõenduseks on esitatud äärmiselt kehva kvaliteediga ning teadmata päritoluga lisa. Nimetatud lisast on näha, et ülekande selgitusse on Xxxx märkinud „laen“. Samuti on näha, et 23.11.2006 on Xxxxkogu laenu oma vennale tagasi maksnud. Arvestades käesoleva menetluse eset jääb hagejale nimetatud asjaolu esiletoomise ja tõendamise vajadus arusaamatuks. Kohus nõustub Xxxxseisukohaga, et Xxxxja tema venna vahelised laenusuhted, mis on tänaseks lõppenud, ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust. Laenuna antud ning ka tagasi makstud raha ei saa kuidagi olla Xxxxlahusvaraks, mille arvelt saaks olla toimunud ühisvara väärtuse suurenemine. Arvestades ülekande selgitust ning ka tagasimakse fakti, siis kinkega, millele kostja oma varasemates menetlusdokumentides viidanud on, kindlasti tegemist olla ei saa. Teiseks on Xxxxmärkinud, et Xxxxon oma ema Xxxx käest saanud ajavahemikul 01.06.200529.04.2009 kokku raha summas 110 000 krooni, millest Xxxxon emale tagas kandnud 60 000 krooni selgitusega „suured tänud abi eest“. Xxxx ́le jääb ka nimetatud asjaolu esiletoomise ja tõendamise vajadus arusaamatuks. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et Xxxxja tema ema on teinud poolte abielu ajal vastastikuseid ülekandeid, ei mõjuta lahendit Xxxxja Xxxxühisvara jagamise menetluses. Lisaks on Xxxxseisukohal, et täiesti asjakohatud on Xxxxviited Xxxx ́le üle kantud summadele. Pooled olid abielus ning mõistagi toimus abielu ajal ka vastastikuseid pangaülekandeid ühisvara arvelt. Kohus nõustub Xxxx ́ga, et selliste ülekannete olemasolu ega suurus ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Täiendavalt soovib Xxxxrõhutada, et tegemist ei olnud kostjapoolse toetusega hagejale vaid abikaasade poolse ühise raha kasutamisega. Hageja ei pea vajalikuks asuda tõendama kogu kostja poolt esile toodud raha kasutamisega soetud asjaolusid, kuid viitab siiski sellele, et Xxxxpoolt 22.11.2006 hageja kontole kantud 1 000 000 krooni kasutati poolte ühisvaraks oleva ettevõtte OÜ Xxxx nimele sõiduauto Lexus RX 350 (reg nr xxxx ) soetamiseks (kd II, tl 25-28). Tegemist on sama sõidukiga, mille kostja 22.06.2013 näiliku tehingu alusel oma sõbrale võõrandas. Samuti leiab kohus, et asjasse puutumatud on ka Xxxxväited kodutehnika, mööbli ja remondiesemete soetamise kohta. Millist vaidluse all olevat asjaolu soovib kostja nimetatud väidetega tõendada, kostja seisukohtadest ei selgu. Xxxxleiab, et täielikult tõendamata on Xxxxväide, et kostja on xxxx korteriomandit restaureerinud oma lahusvara arvelt. Lisatud fotod väidetavat lahusvara kasutamist renoveerimistöödes kuidagi ei kinnita. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei tule ühisvara jagada viisil, mille kohaselt Xxxx ́le kuulub ühisvarast 77,5 % ja Xxxx ́le 22,5 %. Poolte ühisvara tuleb jagada võrdsuse põhimõttest lähtudes. Xxxxon seisukohal, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tõendatud ei ole Xxxx korteriomandi soetamine Xxxxvanematelt antud raha eest, tuleb osundatud Xxxxlahusvarasse kuuluv ning Xxxxvanematelt saadud summa 180 000 krooni ehk 11 504 euro ulatuses abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, kuivõrd tegemist on Xxxxlahusvara arvel ühisvara väärtuse suurendamisega.

Xxxxei nõustu kostja eelpool toodud seisukohaga. Hageja juhib siinkohal tähelepanu, et Xxxx ütlustest selgub, et raha sai XxxxXxxx ́lt, mitte vanematelt. Xxxxväited on selliselt äärmiselt vastuolulised ning ilmestavad seda, et Xxxxpole ka ise suutnud lõpuni ära otsustada, kellelt ja mida ta väidetavalt sai. Xxxx ́l puudub täpne ülevaade, kas ja milliseid rahasummasid on Xxxxoma vanematelt või vennalt saanud, kuid ühisvara huvides Xxxxneid rahasummasid igal juhul kasutanud ei ole. Vastavaid tõendeid Xxxxesitanud ei ole. Kohus leiab, et isegi kui Xxxxsai oma vanematelt või vennalt raha, siis ainuüksi raha saamine ei anna alust kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Selleks, et võiks tekkida alus kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest, peab pool esmalt ära tõendama lahusvara olemasolu ning seejärel ka lahusvara panustamise ühisvarasse. Käesoleval juhul Xxxxseda tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei tule käesoleval juhul poolte ühisvara jagamisel abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, kuna tegemist ei ole Xxxxlahusvara arvel ühisvara väärtuse suurendamisega.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt tuleb Xxxx ́l tasuda riigituludesse alates kohtuotsuse jõustumisest asja läbivaatamise kulud kokku summas 30 eurot (1 %). TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb Xxxx ́l tasuda riigituludesse alates kohtuotsuse jõustumisest asja läbivaatamise kulud kokku summas 2 970 eurot (99 %), mille tasumisest Xxxxoli menetlusabi korras vabastatud. TsMS § 179 lg 5 ja 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda kohustatud isikul riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.