Perekonnaõigus › Abielulahutus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31. august 2017 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-7261

Tsiviilasi

V.D.’i hagi J.D.D.’i vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot V.D., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Hageja Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja J.D.D., sünd. xxxxxxxxxxx, Eesti rahvastikuregistris isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Rahuldada V.D.’i hagi. Lahutada V.D.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja J.D.D.’i (sünd. xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuses xxxxxxxxxxx, abielukanne xxxxxxxxxxx. Taastada abielu lahutamisel V.D.’i abielueelne perekonnanimi „L.“. Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. 30.08.2017

Kohtuistungi toimumise aeg Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

Tsiviilasi nr 2-17-7261 09.05.2017 esitas V.D. kohtule hagiavalduse J.D.D.’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xxxxxxxxxxx. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Abielulised suhted lõppesid mitu aastat tagasi. Püüdsid suhet taastada, aga see ei õnnestunud ja pooled elavad ammu lahus. J.D.D. elab Xxxxxxxxxxx ja on Xxxxxxxxxxx kodanik. 23.08.2017 esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles ta kinnitas, et abielulised suhted on lõppenud, ta elab Xxxxxxxxxxx ning abielulahutuse nõudele tal vastuväiteid ei ole. 30.08.2017 kohtuistungil hageja jäi esitatud avalduse juurde. Hageja nõustus asja lahendamisega ilma kostja osavõtuta. Hageja kinnitas, et abilelulised suhted on lõppenud 2014. a lõpust, hageja elab Eestis ja kostja elab Xxxxxxxxxxx. Hagejale teadaolevalt soovib ka kostja abielu lahutada. Hageja sõnul leppimine ei ole võimalik ja ta soovib peale lahutust taastada abielueelne perekonnanimi „L.“. Kostjal on kutse käes ja ta on esitanud taotluse asja lahendamiseks ilma tema osavõtuta, kuna ta elab Xxxxxxxxxxx ja tal ei ole võimalik Eestisse kohtuistungile tulla. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud kostja kirjaliku seisukohaga, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud lahus enam kui 2 aastat ning perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma registreeritud elukohta Eestis (PKS § 64). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus hageja elab Eestis ja kostja elab Xxxxxxxxxxx ning 2014. aasta lõpust on poolte abielulised suhted lõppenud. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Seega rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielueelse perekonnanime taastamist ja vastavalt Nimeseaduse § 11 tuleb taastada hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda.