lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-41275/71

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-41275/71
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tee sulgemine RM 14235 Nõva tee km 1,976
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-07-07
Teade tööde lõpetamise kohta
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-04
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-16
Lepingu 1-9/20/1803-1 tehnoloogilise pausi kehtestamine
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-17
Sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-06-01
Sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-06-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TeeS § 37 lg 1, 2, 6TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1045 lg 1, 3Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 176 lg 4Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-41275/45Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.02.20142-12-41275/75Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja02.12.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-18-16346/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.02.20203-2-1-173-14Riigikohus11.03.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts TREF10080052(Kolmas isik)Transpordiamet70001490(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Reet Allikvere, Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-41275

Tsiviilasi

GV hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu 2500 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2014 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

2500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: GV (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kostja: Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490), lepinguline esindaja Kätlin Stikkermann Kolmas isik kostja poolel: AS TREF (registrikood 10080052), lepinguline esindaja advokaat Robert Sarv

Kohtuistungi toimumise aeg

04.06.2015

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2014 otsus osaliselt väljamõistmisele kuuluva kahjuhüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt kahjuhüvitisena 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) eurot GV kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 104 lg 3Vastutus süü puhul
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusena
VÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramine
4.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 90% Eesti Vabariigi ja 10% GV kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik

1.GV esitas 14.10.2012 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu hagi, milles nõudis 2500 euro suuruse kahju hüvitamist.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sattus hageja 28.06.2012 orienteeruvalt kell 23:10 sõiduautoga Xxxx xx (registreerimismärk xxx xxx) Xxxxx maanteel Xxxxxxxxxxxxxxxx teetöö piirkonnas 32 km enne Xxxxxx avariisse. Avarii põhjustas teel asunud ca 60 cm kõrgune tähistamata kruusavall (puudusid mh takistust ning ümbersõitu tähistavad liiklusmärgid). Vaatamata teelõigul kehtestatud piirkiiruse järgimisele, ei saanud hageja takistust ette näha ega kokkupõrget valliga vältida. Avarii toimumise järel kutsus hageja sündmuskohale politsei, kes fikseeris olukorra ning ei tuvastanud sõidukijuhi rikkumisi, mis võinuks tingida avarii toimumise. Politseipatrull pildistas avarii sündmuskohta, teelõiku ja kruusavalli ning kutsus kohale vastutava isiku teelõiku tähistama. Samuti asus politseipatrull kohe liiklust reguleerima, et vältida analoogsete avariide kordumist. Avarii toimumise järel küsis hageja hinnapakkumised sõiduki remonttööde tegemiseks. Kõige odavam hinnapakkumine avariiga tekitatud kahju likvideerimise remonttööde tegemiseks oli 2524 eurot 11 senti. Kuna hageja ei saanud teelõigul teetöid teinud AS-ga TREF (kolmas isik kostja poolel) kokkuleppele kahju hüvitamise osas, pöördus hageja 24.07.2012 tee omaniku Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, kostja) poole tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja esitas hageja nõudele 06.09.2012 (s.o alles 1,5 kuud pärast nõude esitamist) vastuse, millega ei tunnistanud nõuet ning leidis, et kahjunõue tuleks esitada teetöid teinud AS-le TREF. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagejale tekkis kahju, kuna ta sõitis oma sõidukiga kruusavalli liiklemiseks suletud teelõigu sõidusuunal ning ei valinud tee- ja liiklusoludele vastavat sõidukiirust. Hageja, liikudes märgi 30 km/h mõjualas ning nähes, et teel tehakse remonttöid, pidi ette nägema ja arvestama asjaoluga, et teel võib esineda remonttöödele iseloomulikke takistusi. Lähtudes eelnevast, kohaldus hageja suhtes liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1, mis kohustab juhti arvestama sõidukiiruse valikul muuhulgas teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kostja ei ole rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel" §-st 40 tulenevat kruusavalli tähistamise nõuet, kuivõrd kruusavall asetses liikluseks suletud teel, mistõttu vahetult enne kruusavalli kohustusmärgi 422

„ümberpõike suund" asetamine ei olnud nõutav. Nimelt oli teetööde tegija umbes 80 meetrit enne kruusavalli paigaldanud kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund", millega oli liiklus aegsasti juhitud sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule. Kolmanda isiku seisukoht

4.AS TREF pidas hageja esitatud nõuet põhjendamatuks ning palus jätta hagi rahuldamata. Kolmas isik leidis, et kostja ega AS TREF ei ole rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust. Kui kohus leiab, et kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest, tuleb vähendada hagejale väljamõistetavat hüvitist 0%-ni talle tekkinud kahjust, kuna kahju on hagejale tekkinud vaid tema enda õigusvastase või raskelt hooletu tegevuse tulemusel. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 20.01.2014 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus jõudis seisukohale, et kostja viited teeseaduse (TeeS) § 25 lg-le 6 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel" § 10 lg-le 1 ei vabasta kostjat vastutusest hageja ees, kuna kostja vastutus tuleneb TeeS § 37 lg-st 6. Juhul kui tee omanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p-dest 1–2 ning 4–5 tulenevat kohustust ja ei ole taganud sama seaduse § 10 lg-st 1 tulenevat ohutust teel liiklemiseks ja kui tee omanik ei ole teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning liiklejal tekib teel liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p-dest 1–2, 4–5) tuleneva kohustuse rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane. Tee omaniku vastutus ei põhine VÕS § 1043 kohaselt mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel.
6.Kohus jõudis seisukohale, et olenemata asjaolust, et teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk kiirusepiirangu 30 km/h kohta, ei ole lubatav jätta teel asetseva kruusahunniku ohtlikkuse korral liiklejate tähelepanu sellele ohule juhtimata. Tõendatud ei ole asjaolu, et teelõik oleks olnud liiklemiseks suletud või et see oleks olnud nõuetekohaselt ümbersõitu tähistavate liiklusmärkidega märgistatud. Kuigi kostja ja kolmas isik on korduvalt kohtule kinnitanud, et enne kruusavalli oli paigaldatud kohustusmärk 422 „ümberpõike suund" ning sellega oli liiklus aegsasti juhitud sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule, ei ole nimetatu tsiviilasjas tõendatud.
7.Lisaks märkis kohus, et tõendamata on TsMS § 230 lg 1 kohaselt hageja kiirusepiirangut 30 km/h ületav sõidukiirus avarii toimumise hetkel. Kuigi MP on tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et sõitis teelõigu läbi kiirusega 50 km/h ja kruusavall oli pooltuledega nähtav (I kd, tl 186), on kohus seisukohal, et hämaras liigeldes võis jääda hoiatava märgistusega tähistamata teega ühetooniline kruusahunnik liiklejale päikese loojumise oludes 30 km/h liikumiskiiruse juures märkamatuks. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist kiiruse ületamise tagajärjel tekkinud liiklusavariiga.
8.Kohus jõudis seisukohale, et kahjuhüvitist ei ole põhjendatud VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Apellatsioonkaebus
9.Kostja palus 24.03.2014 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja leidis, et isegi kui kohtu hinnangul on Maanteeamet mingisugust õigusaktist tulenevat kohustust rikkunud, tekkis hagejal kahju vaid tema enda tegevuse tulemusena. Kui kohus luges tõendatuks, et hageja ei ületanud sõidukiirust, siis tekkis hagejale kahju tema tähelepanematusest ehk juhi kohustuste rikkumisest. Kohus on jätnud ebaõigesti arvestamata ka liikleja enda hoolsuskohustuse. Lisaks on maakohus jätnud vastamata Maanteeameti ja kolmanda isiku põhjendatud küsimusele selle kohta, missugune on mõistlikult liiklejalt nõutav hoolsusstandard.
11.Tee omanikul on liiklejate ees süül põhinev deliktiline vastutus ning kuivõrd antud juhul on kahju ärahoidmiseks tehtud kõik mõistlik, ei ole tee omanik kahju tekitamises süüdi. Kohus on jätnud täielikult hindamata, millist tähtsust see asjaolu, et märgid tööpäeva lõpus üles pandi, asjas omab. Vastavast asjaolust saab järeldada, et hagejale tekkis kahju hoolimata sellest, et kostja järgis käibes vajalikku hoolsust (paigaldas tööpäeva lõpus liiklust ümbersuunava märgi) ning seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et kahju ärahoidmiseks on tehtud kõik mõistlik. Maakohus ei ole selgitanud, kas tee omanikul ja teetööde tegijal ongi (käibe)kohustus jälgida 24/7 märkide korrektset väljapanekut.
12.Maakohus on asunud seisukohale, et kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Toodud seisukoha on jätnud kohus aga täielikult motiveerimata.
13.Hagejale tekkis kahju hagejast tuleneva ohu või juhi kohustuste rikkumise tagajärjel, mille eest hageja ise vastutab. Kui hageja ei oleks juhtinud mootorsõidukit, rikkunud juhile esitatavaid nõudeid ega oleks seeläbi olnud kõrgema ohu allika valdajaks, ei oleks õnnetust toimunud. Kuivõrd hagejale tekkis kahju mootorsõiduki juhtimisele iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjel (ta ei saanud sõidukit õigel ajal pidama), kuulub kahjuhüvitis VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamisele. Hoolsa sõidustiili korral oleks hageja pidanud saama oma sõiduki enne killustikuvalli pidama. Seega ei oleks hoolika juhtimise korral hagejale üldse kahju tekkinudki ehk kahjuhüvitist tuleb vähendada null protsendini. Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-161-10 kohaselt vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sõiduki remonttööde maksumus hinnapakkumise kohaselt 2522,11 eurot, mistõttu on hageja esitanud kahjunõude 22,11 euro võrra väiksemana, kuid selline 0,88% suurune sisuliselt olematu kahjuhüvitise vähendamine ei saa olla VÕS § 140 lg 1 kohaldamist välistavaks asjaoluks. Vastused apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
16.Kolmas isik palus apellatsioonkaebuse rahuldada. Edasine menetluskäik
17.Ringkonnakohus leidis oma 16.06.2014 otsuses, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
18.Kostja esitas 16.07.2014 ringkonnakohtu 16.06.2014 otsuse peale kassatsioonkaebuse ja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses.
19.Riigikohus rahuldas 11.03.2015 otsusega asjas nr 3-2-1-173-14 kassatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2014 otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ning pidades silmas Riigikohtu poolt antud juhiseid, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
21.Hagi on õigesti esitatud kostja kui tee omaniku vastu, kuna teetöö tegija kohustus tagada teetööde ajal liikluskorraldusvahendite nõuetekohane paigaldus ja liiklusohutus ei võta tee omanikult ära temale seadusest (eelkõige TeeS § 37 lg 1 p-dest 1–5) tulenevaid kohustusi. TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud TeeS § 37 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg-s 6 on viide deliktiõiguslikule süülisele vastutusele (VÕS § 1043 jj). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
22.Kolleegium nõustub maakohtuga, et olenemata asjaolust, et teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk kiirusepiirangu 30 km/h kohta, ei ole lubatav jätta teel asetseva killustikuvalli ohtlikkuse korral liiklejate tähelepanu sellele ohule juhtimata. Tõendatud ei ole asjaolu, et teelõik oleks olnud liiklemiseks suletud või et see oleks olnud nõuetekohaselt ümbersõitu tähistavate liiklusmärkidega märgistatud. Kuigi kostja ja kolmas isik on kohtule kinnitanud, et enne kruusavalli oli paigaldatud kohustusmärk 422 „ümberpõike suund" ning sellega oli liiklus aegsasti juhitud sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule, ei ole nimetatud asjaolu tsiviilasjas tuvastamist leidnud. Kuna kolleegium nõustub kostja käitumist puudutavas osas tõenditele maakohtu poolt antud hinnanguga, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse motiive selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi korrata.
23.Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud esitatud tõendite põhjal õige järelduse, et kostja on tee omanikuna rikkunud TeeS § 37 lg 1 p-dest 1–2 ning 4–5 tulenevat kohustust ning ei ole taganud sama seaduse § 10 lg-st 1 tulenevat ohutust teel liiklemiseks. Kostja on jätnud remonditava teelõigu TeeS § 37 lg 2 järgi sulgemata ja seetõttu on hagejale tekkinud teel liigeldes kahju. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna TeeS § 37 lg 1 p-des 1–2 ning 4–5 ja lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja käitumine on olnud seaduses sätestatud kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane ning TeeS § 37 lg 1 p-des 1–2 ning 4–5 ja lg-s 2 sätestatud teeomaniku kohustuse eesmärgiks on hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3).
24.Süü puudumist ehk käibes vajaliku hoole järgimist peab kõnealuses olukorras VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendama kostja. Seda põhjusel, et hagejalt kostja süü tõendamise nõudmine ehk kostja poolt liiklusmärkide paigaldamata jätmise tõendamise nõudmine tähendaks hageja jaoks negatiivse asjaolu tõendamise koormist, mida ei saa hagejalt oodata. Kostja süü tõendamiskoormis saaks lasuda hagejal üksnes juhul, kui kaitsenormi subjektiivne külg sisaldaks süüvormina tahtlust, mida TeeS § 37 lg 1 p-de 1–2 ning 4–5 ja lg 2 kohaldamine ei nõua. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ohutust tagama pidanud liikluskorraldusvahendid olid enne õnnetust nõutavalt paigaldatud, tuleb järeldada, et kostja on TeeS § 37 lg 1 p-de 1–2 ning 4–5 ja lg 2 rikkudes jätnud

VÕS § 104 lg 3 järgi käibes vajaliku hoole järgimata ning on seetõttu hagejale süüliselt kahju tekitamise eest TeeS § 37 lg 6 alusel vastutav. Kolmanda isiku töötajatest tunnistajate PK ja MP ütlused, et liiklusmärgid paigaldati tööpäeva lõpus (Ikd, tl 186-188) ei tõenda seda, et märgid olid teel ja remonditud teelõigul liiklemine ohutu ka vahetult enne õnnetuse toimumist. Märkide puudumist on kinnitanud tunnistajana üle kuulatud pärast õnnetust sündmuskohal käinud Jõgeva politseijaoskonna välijuht AM ja õnnetuse hetkel hageja järel sõitnud juht RM (II kd, 14-16).

25.Kahju hüvitise vähendamise küsimuse osas juhindub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud asjaolust, et hageja poolt piirkiiruse 30 km/h ületamine avarii toimumise hetkel on tõendamata. Samuti hindab kolleegium usutavaks hageja väiteid, et ühetooniline killustikuvall võib olla hämaras liigeldes ka 30 km/h liikumiskiiruse juures raskesti märgatav. Seda vaatamata MP poolt tunnistajana antud ütlustele, mille kohaselt sõitis tema teelõigu läbi kiirusega 50 km/h ja kruusavall oli pooltuledega talle nähtav (I kd, tl 186). Riigikohtu poolt antud juhiste kohaselt peab VÕS § 139 rakendamisel siiski arvestama lisaks sõidukijuhtide käitumist iseloomustavatele asjaoludele ka riskist lähtuvaid asjaolusid. Riskist lähtuvaks asjaoluks tuleb pidada avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina (RKTK 11.03.2015 otsus nr 3-2-1-173-14, p 14 käesolevas tsiviilasjas). Kuna hageja sõitis remonditaval teelõigul, millel pidama saamine on asfaltkattega teel pidurdamisega võrreldes aeganõudvam, on välistatud võimalus, et hageja oleks suutnud tema poolt juhitud mootorsõiduki kahju tekkimise ohu korral koheselt peatada. Seega säilis hageja juhitud mootorsõidukist tulenev oht sõltumata kostja rikkumisest ja sellest, kas hageja killustiku valli märkaks või mitte ning sellise ohu realiseerumise riski peab hageja sõiduki valdajana nii või teisiti kandma. Teiste sõnadega – kuna hagejal ei oleks kõnealusel juhul olnud sõiduki kohene peatamine võimalik ja seeläbi kahju tekkimist vältida, ei saa väita, et kahju põhjuseks oli üksnes kostja liikluskorralduslik eksimus, mis elimineeris täielikult hageja juhitud sõiduki liikumisest lähtunud ohu. Kolleegium peab öeldu tõttu õigeks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel 10% ulatuses vähendada.
26.Maakohtu otsuse muutmise tõttu tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kolleegium jätab TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele menetluskuludest 90% kostja ja 10% hageja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud selgitusest. Riigikohtu sõnul määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. Riigikohtu arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2),

andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja