Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tagajärjed olid hagejale ette nähtavad ning hoolika käitumisega ära hoitavad. Õnnetuse toimumise ajal olid ilmastikuolud soodsad – ei esinenud sademeid ega udu. Kostja on esitanud EMHI ametlikud andmed selle kohta, et nähtavus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel hea. Selge ja sademeteta ilm on tuvastatav ka hagiavalduse lisaks olevatelt fotodelt avarii sündmuskohast. Samuti on fotodelt nähtav loojuv päike, mistõttu ei saanud väljas olla ka pime, vaid üksnes hämar. Kui asuda seisukohale, et Maanteeamet on käesolevas olukorras rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ § 5 p-de 1 ja 2, millede kohaselt peab teemaa olema puhastatud ja liiklust ohustavad esemed sealt kõrvaldatud, siis ei olekski tee remontimine võimalik, kuivõrd on tavapärane, et tee remontimise käigus võivad teel olla erinevad takistused. Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud m.h majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ §-ist 40 tulenevat kruusavalli tähistamise nõuet, kuivõrd kruusavall asetses liikluseks suletud teel, mistõttu vahetult enne kruusavalli kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“ asetamine ei olnud nõutav. Nimelt oli teetööde teostaja umbes 80 meetrit enne kruusavalli paigaldanud kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“, millega oli liiklus aegsasti juhitud sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule. Antud juhul on tegemist küll riigimaanteega, mille omanik on Maanteeamet ning TeeS § 25 lg 2 kohaselt korraldab Maanteeamet teehoidu riigimaanteedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks, kuid Maanteeameti seisukohal sätestab vastavast normist erandi TeeS § 25 lg 6. Viimati nimetatud normi kohaselt tagab teetööde ajal liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse teetöö tegija. Antud juhul toimusid vastaval riigimaanteel teetööd ning teetööde tegijaks oli AS XXX. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, kuna leiab, et hagi on põhjendamatu. Kolmanda isiku seisukohad 29.11.2012 esitas AS XXX taotluse kaasata end menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. 03.12.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele koos taotlusega kaasata menetlusse kolmanda isikuna AS XXX. Kohus rahuldas AS-i XXX ja kostja taotlused ning kaasas 25.01.2013 kohtumäärusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna AS-i XXX. AS XXX esitas menetluses omapoolsed seisukohad, mille kohaselt peab hageja esitatud nõuet põhjendamatuks ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ega XXX ei ole rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust. XXX ei ole rikkunud kruusavalli tähistamise kohustust. Kui lugeda, et XXX on siiski rikkunud kruusavalli tähistamise kohustust, esinevad kostja vastutust välistavad asjaolud. Sõidukiiruse piiramisel 30 km/h või alla selle osutatakse automaatselt ohtlikule alale, kus juht peab olema eriti tähelepanelik. Samuti tuleb rõhutada, et lubatud sõidukiiruse piiramisel 30 km/h või alla selle peab juht arvestama sellega, et seal võivad puududa hoiatusmärgid või teemärgised ning nende puudumine ei ole õigusvastane (vastutust välistav asjaolu). Eeltoodust järeldub, et kruusavalli väidetav tähistamata jätmine ei ole 30 km/h mõjualas õigusvastane. Seetõttu ei ole hagejal võimalik kostjale ega XXX-ile ette heita kruusavalli tähistamata jätmist ega nõuda kruusavalli tähistamata jätmisest põhjustatud kahju hüvitamist. Kui kohus eeltoodust hoolimata leiab, et kostja vastutab hagejale kahju hüvitamise eest, tuleb vähendada hagejale väljamõistetava kahju ulatust 0% talle tekkinud kahjust, kuna kahju on hagejale tekkinud vaid tema enda õigusvastase või raskelt hooletu tegevuse tulemusel. Kostja ei vastuta kahju tekkimise eest hagejale, kuna hageja sõitis otsa kruusavallile liiklemiseks suletud teelõigul. Kostja ja XXX täitsid kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. AS XXX palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära tunnistajad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 2 alusel arvestamata tõendiga I kd tl 123-124. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sattus hageja 28.06.2012 orienteeruvalt kell 23:10 sõiduautoga Audi A6 (reg.märk XXX) Piibe maanteel, Pikkjärve-Tabivere teetöö piirkonnas 32km enne Tartut avariisse. Avarii põhjustas teel asunud ca 60cm kõrgune tähistamata kruusavall, millele hageja otsa sõitis. Hageja on seisukohal, et teelõik, kus avarii toimus, ei olnud teeseaduses (TeeS) sätestatud nõuetele vastavas seisundis, takistust ja ümbersõitu tähistavad liiklusmärgid puudusid, selle tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 2500 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1)

2) 3)

4) 5) 6)

28.06.2012 orienteeruvalt kell 23:10 sattus hageja oma sõiduautoga Audi A6 (reg.märk XXX, I kd tl 80) Piibe maanteel, Pikkjärve-Tabivere teetöö piirkonnas avariisse (II kd tl 14); sündmus on politseis registreeritud juhtumina nr 2602,12,0068867 (I kd tl 4); sündmuskohal käinud politseipatrull tegi fotod sündmuskohast (I kd tl 5-8), ühtlasi informeeris politseinik sündmusest telefoni teel tee valdajat, kes avarii toimumise järgselt ka kohapeale tuli (II kd tl 14); tegemist on riigimaanteega nr 39, mille omanik on kostja; maanteel teostas teetöid AS XXX (I kd tl 41); hageja on pöördunud kahju hüvitamise nõudega kostja ja kolmanda isiku poole ka kohtuväliselt (I kd tl 11, 27-28).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgnevates asjaoludes: 1) kas vaidlusalune teelõik oli liikluseks suletud ja nõuetekohaselt tähistatud liiklusmärkidega; 2) kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest; 3) kas esineb õiguslik alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju ees vastavalt TeeS-le, kuna kostja ei täitnud liikluseks avatud teelõigu ohutuse ja nõuetekohast liiklusmärkide paigaldamise kohustust. Seega on hageja nõue suunatud seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kahju hüvitamise nõude esitanud alternatiivselt riskivastutuse sätete alusel. Kohus on 28.03.2013 selgituskohustuse täitmisel palunud hagejal teatada, kas ta järjestab võimalikud nõude alused või jätab kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Hageja teatas vastuseks kohtu kirjale, et ei pea vajalikuks järjestada nõude õiguslikke aluseid ning lähtuvalt iura novit curia põhimõttest palub kohtul endal valida sobiv õiguslik alus hageja nõude rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei käsitle antud tsiviilasja lahendamisel riskivastutuse sätteid, kuna hagi on

võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise õiguslikul alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja seisukohal, et tekkinud kahju eest vastutab mitte kostja, vaid teetööde teostaja AS XXX TeeS § 25 lg 6 alusel. TeeS § 25 lg 6 kohaselt tagab teetööde ajal liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse teetöö tegija. Kostja hinnangul tuleneb samasisuline kohustus teetööde tegijale ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 10 lg-st 1, mille kohaselt on teetööde tegija kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama tee omanikule selle isiku nime, aadressi, telefoni, faksi ja elektronposti andmed. Juhul kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja ohutuse eest töid tegeva ettevõtte juht ning füüsilise isiku tööde korral tema ise. Antud juhul on teetööde tegija määranud liikluskorralduse eest vastutava isiku 27.03.2012 aktis (I kd tl 41). Kohus on seisukohal, et kostja eelnimetatud viited TeeS § 25 lg-le 6 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määrus nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 10 lg-le 1 ei vabasta kostjat vastutusest hageja ees, kuna kostja vastutus antud tsiviilasjas tuleneb TeeS § 37 lg-st 6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti seadusest tulenevat kohustust ning lg 3 alusel ei ole kahju tekitamine sellisel juhul õigusvastane kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. TeeS § 1 lg 1 sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Sama seaduse § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele ning § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, mis võib olla riigi omandis. TeeS § 4 lg 1 järgi on riigimaantee avalikult kasutatav tee. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. veebruari 2005. a määruse nr 26 „Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid” kohaselt on vaidlusaluse maantee puhul tegemist tugimaanteega nr 39 TeeS § 5 lg 2 p 2 tähenduses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et tegemist on Eesti Vabariigile kuuluva maanteega. TeeS § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 10 lg 2 kohaselt kehtestab tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded majandus- ja kommunikatsiooniminister. TeeS § 25 lg 2 kohaselt korraldab Maanteeamet teehoidu riigimaanteedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 järgi peab avalikult kasutatava tee omanik korraldama tee kasutamist ja kaitset, teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis, liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid, andma teavet tee sulgemisest ja muudatustest tee kasutamiskorralduses TeeS § 31 lõikes 2 sätestatud viisil. TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning TeeS või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, s.t siis kui tee on liiklemiseks suletud või on sellel liiklemine piiratud, kuna on ohtlik liiklemiseks tulenevalt tema olukorrast.

Eeltoodud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tuleneb seega avalikult kasutava tee, s.h maantee omaniku kohustus tagada tee korrasolek ja selle kohustuse eesmärk on eelkõige sama seaduse § 10 lg 1 tuleneva saavutamiseks ja tagamiseks - st selleks, et teel liiklemine oleks tee seisundist tulenevalt igati ohutu liiklejaile ning, et hoida ära selle kaudu liiklejatele tekkiv kahju. Juhul, kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tulenevat kohustust ja ei ole taganud sama seaduse § 10 lg 1 tulenevat teeohutust selle liiklemiseks ja kui teeomanik ei ole teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning kui siis tekib liiklejal teel liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane. Teeomaniku vastutus on TeeS ülalmärgitud sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine VÕS § 1043 kohaselt, mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel. Vastutusest vabanemiseks võib kostja tugineda sellele, et ta on teinud endast kõik mõistliku, et kahju tekkimist ära hoida, samuti sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud VÕS § 37 lg 2 järgi. Tsiviilasjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et antud juhul oli tegemist teel liiklejale ohtliku teelõiguga. Kohus on seisukohal, et olenemata asjaolust, mille kohaselt oli teelõigule paigaldatud liiklusmärk kiirusepiiranguga 30 km/h, ei ole lubatav teel asetseva kruusahunniku ohtlikkuse korral liiklejate tähelepanu juhtimata jätmine nimetatud ohule. Tõendatud ei ole asjaolu, et tegemist oleks olnud liiklemiseks suletud teelõiguga või, et see oleks olnud nõuetekohaselt ümbersõitu tähistavate liiklusmärkidega märgistatud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, ka asjaolu, et siis, kui õnnetus juhtus, oleks olnud vaidlusaluses kohas liiklus piiratud või suletud TeeS § 37 lg 2 järgi. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärngevalt. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on seisukohal, et Maanteeamet ei ole antud juhul rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ § 5 p 1 ja 2, mille kohaselt peab teemaa olema puhastatud ja liiklust ohustavad esemed sealt kõrvaldatud, kuna sellisel juhul ei olekski tee remontimine võimalik, kuivõrd on tavapärane, et tee remontimise käigus võivad teel olla erinevad takistused. Kostja on seisukohal, et nimetatud sätete mõte on kohustada tee omanikku kõrvaldama teelt esemed, mis ei ole sinna tee omaniku nõusolekul sattunud. Samuti on kostja seisukohal, et ei ole rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ §-ist 40 tulenevat kruusavalli tähistamise nõuet, kuivõrd kruusavall asetses liikluseks suletud teel, mistõttu vahetult enne kruusavalli kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“ asetamine ei olnud nõutav (teetööde teostaja oli umbes 80 meetrit enne kruusavalli paigaldanud kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“, millega oli liiklus aegsasti juhitud sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule). Kostja on seisukohal, et sõidukiiruse piiramisel 30 km/h või alla selle osutatakse automaatselt ohtlikule alale, kus juht peab olema eriti tähelepanelik. Lubatud sõidukiiruse piiramisel 30 km/h või alla selle peab juht arvestama sellega, et seal võivad puududa hoiatusmärgid või teemärgised ning nende puudumine ei ole õigusvastane (vastutust välistav asjaolu). Kostja on seisukohal, et kruusavalli väidetav tähistamata jätmine ei ole 30 km/h mõjualas õigusvastane, kuna vaidlusalune teelõik oli liikluseks suletud, enne kruusavalli oli sõitu ümbersuunav liiklusmärk, seega ei oleks kostja tohtinud üldse liigelda nimetud teelõigul. Kostja tugineb oma vastuväites m.h majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 11 lg 1 punkti 2 kohaselt osutab märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, ohtlikule alale, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Sama määruse § 5 p 21 kohaselt hoiatab märk „teetööd“ teel tehtavast tööst ning sellest, et teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist. Lisaks märgib kostja oma vastuväites, et hageja suhtes kohaldus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 punkt 1, mis kohustab juhti

arvestama sõidukiiruse valikul muuhulgas teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud vastuväide ei ole antud juhul käsitletav õigusvastasust välistava asjaoluna. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avarii toimumispaigas viibinud politseiniku Arvi Murakase (II kd tl 14-15) ja kaasliikleja XXX(II kd tl 16) ning XXX(I kd tl 187) ja XXX(I kd tl 186) poolt antud tunnistused ümbersõitu korraldava liiklusmärgi olemasolu osas vastuolulised. Kuivõrd XXX(AS XXX töödejuht) ja XXX(AS XXX projektijuht) on kolmanda isikuga seotud isikud, jätab kohus eelnimetatud tunnistajate ütlused TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kohus on seisukohal, et politseinik Arvi Murakas ja kaasliikleja XXX on tsiviilasjas erapooletud tunnistajad, seetõttu on usutavad XXX ning Arvi Murakase poolt antud ütlused ümbersõitu korraldava liiklusmärgi puudumise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Arvi Murakas tunnistajana andnud järgmised ütlused (II kd tl 14-15): „Minu paarimees käis enne valli 100-150 m kontrollimas ja ühtegi märki valli kohta polnud/.../Paarimees käis vaatamas kraavi äärest taskulambiga kas seal on märke või siis mingeid jälgi märkidest. Ma nägin kuidas lamp liikus 100-150 meetri kaugusel/.../Kiirusepiirang oli eemal mäe otsas. Nii mõnigi auto sõitis politseiautoni välja kuna me olime autoga risti ees. Kui me ära läksime siis me ei saanud ringi pöörata kuna sõidusuund oli teisest sõidusuunast nii palju kõrgem. Pidime tagurdama, et ümber pöörata“. XXXandis tunnistajana järgmisi ütlusi (II kd tl 16):“ Teeremont oli ja piirkiiruse märgid olid, aga valli kohta märke polnud. See oli põhimõtteliselt tupik. Enne valli märki ei näinud. Kui hageja poleks vallile otsa sõitnud, siis ilmselt oleks mina sinna sõitnud. Peale sündmust sõitis kusagil 5 autot samamoodi nagu mina ja jäid minu juures seisma ja tagurdasid siis tagasi. Üks auto jäi alguses pidama kuna nägi, et mu autol ohutuled vilguvad. Siis tagurdas natukene ja keeras kohe vastassuunda et edasi sõita/.../ Sõitsin piirkiirusega, mis oli 30 km/h /.../Minu arust hoidsime terve tee samasugust kiirust. Sõitsime ühtlase tempoga. Ilmastik oli rahulik. Päike loojus ning pinnas ja vall olid ühte ja sama värvi. Kuna märgistust polnud, siis hageja ilmselt ei märganud seda valli/.../ Kõik autod, peale ühe, tagurdasid kusagil 100-200 meetrit sinnani, kus mõlemad sõiduread olid ühekõrgused, et edasi sõita/.../ Hageja auto esistange oli alt katki ja radikad olid kõverad ja külje peal võis ka mõlk olla. Ei pannud tähele, kas killustikku oli kusagile lennanud“. Kuna XXXon kohtus andnud tunnistusi vaidlusaluses tsiviilasjas, siis ei pea kohus TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 2 alusel põhjendatuks arvestada tõendina (I kd tl 78) XXXpoolt hagejale saadetud e-kirja. Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks, et vaidlusalusel teelõigul puudus liiklust sulgev ja ümbersõitu suunav liiklusmärk. Kuigi kolmas isik on kohtule esitanud tõendina liikluskorralduse joonise ja ajutised liiklusskeemid, ei ole joonistel esitatud märked ümbersõidu märgi olemasolu ja liiklemiseks suletud teelõigu kohta tõendamist leidnud (I kd tl 107, I kd tl 139-141). Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kruusahunnik ei pidanud olema majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 11 lg 1 punkti 2 kohaselt hoiatusmärgiga tähistatud, oleks sellisel juhul pidanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ §-ist 40 tulenevalt kruusavalli ette vahetult panema märgi 421 või 422 «Ümberpõike suund» ja eelnevalt märgi 161, 162 või 163 «Teekitsend». Kuigi kostja ja kolmas isik on korduvalt kohtule kinnitanud, et enne kruusavalli oli paigaldatud kohustusmärgi 422 „ümberpõike suund“ ning sellega oli liiklus aegsasti juhitud sõidurajalt, kus asetses kruusavall, vasakule, ei ole nimetatu tsiviilasjas tõendatud. Lisaks märgib kohus, et tõendamata on TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejapoolne liikluspiirangut 30 km/h ületav sõidukiirus avarii toimumise hetkel. Kohus ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt saaks antud juhul juhinduda liikumiskiiruse 30 km/h peatumisteekonna pikkusest 18 m. Kohus juhib kolmanda isiku tähelepanu, et kolmanda isiku poolt tehtud viide peatumisteekonna arvestamise arvutusalustele kehtib üksnes kuiva asfaldi ja

heade teeolude korral, märja teekatte korral pikeneb pidurdusteekond märgatavalt. Antud juhul oli tegemist kruusakattega teega, seega tegemist ei ole võrreldavate tingimustega. Lisaks märgib kohus, et olenemata asjaolust, mille kohaselt EMHI andmetel võis olla tegemist selge nähtavusega ilmastikuoluga (I kd tl 112-113) ei tähenda nimetatu, et hagejale pidi olema kruusahunnik teel nähtav (kolmanda isiku võrdlus kaevuga) ja seega avarii välditav. Kuigi XXX on tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et sõitis teelõigu läbi kiirusega 50km/h ja kruusavall oli pooltuledega nähtav (I kd tl 186) on kohus seisukohal, et hämaras liigeldes võis jääda hoiatava märgistusega tähistamata teega ühetooniline kruusahunnik liiklejale päikese loojumise oludes (II kd tl 15, 16) 30 km/h liikumiskiiruse juures märkamatuks. Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud kiiruse ületamise tagajärjel tekkinud liiklusavariiga. Lisaks märgib kohus, et teel paikneva ohtlikkusega saab liikluskiiruse piirangu 30 km/h liikleja arvestada üksnes tavapärase teeremondist tuleneva ohuolukorraga, mis ei tähenda liiklejale ootamatu (hoiatava ohumärgistuseta) 60 cm kõrguse kruusavalli paiknemist liiklusele avatud teelõigul. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et avarii toimumise ajal ja kohas oleks vaidlusaluse teelõigu sõidusuunal selle ohtlikkuse tõttu liiklus piiratud või keelatud, või et ta oleks teinud kõik endast oleneva, et juhtida liiklejate, s.h hageja tähelepanu teel paiknevale kruusahunnikule ja seega ka liiklejale võimaliku ohu ja kahju võimalikule tekkimisele. Kuna tee ei olnud liiklemiseks ohutu TeeS § 10 lg 1 järgi, siis on kostja jätnud täitmata TeeS § 37 lg 1 p 1-2 tulenevat kohustused, st ei olnud korraldanud tee kaitset ega hoidnud teed nõuetele vastavas seisundis ega olnud paigaldanud liiklejaid ohustavas olukorras tee kasutajaid hoiatavaid või liiklust ümbersuunavaid liikluskorraldusvahendid, seega on kostjapoolne seadusest tulenev kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt õigusvastane. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 3 kohaselt on antud juhul kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärgiks kannatanu kaitsmine vaidlusaluse kahju tekkimise eest. Kohtu arvates on tõendatud põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise (ülalmärgitud seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise) ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hagejale ei oleks kahju tekkinud kui teetööde teostaja ei oleks kruusavalli keset liiklusele avatud teed paigaldanud (hageja ei oleks saanud kruusahunnikule otsa sõita) või teetöö teostaja oleks vähemalt kruusavalli nõuetekohaselt tähistanud ( hageja oleks takistusest saanud aegsasti aru ja oleks saanud avariid vältida). Kuna avarii tekkis otseselt teetööde teostaja tegevusetuse tulemusena, esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Eeltoodu alusel vastutab kostja hagejale tekkinud kahju ees TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Samuti pole kohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus kahju hüvitamine oleks

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagi esitatud kostja vastu vähendatud määras (I kd tl 9-10, 91-97), seega ei ole tegemist kahju hüvitamisega selle täies ulatuses. Kohus arvestab kahjuhüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel asjaolu, et kostja seadusest tulenevaks ülesandeks on maanteel ohutu liiklemise korraldamine, tegemist oli selge seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, ohuolukord oli tekitatud hooletusest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tekkis hagejale sündmuse tagajärjel varaline kahju summas 2500 eurot seoses sõiduauto parandamisele kuluva ning võimaliku väärtuse vähenemisega. Kahju tekkimine on tõendatud politsei poolt tehtud fotodega (I kd tl 7-8) ja tunnistajate ütlustega (I kd tl 187, II kd tl 16, 15). Kahjunõude summa suurus on tõendatud hageja poolt tõenditena esitatud remondikalkulatsioonide ja spetsifikatsioonidega (I kd tl 9-10, 91-97). Tõenditest nähtuvalt oli avariist tulenevalt vajalikud sõiduauto plekitööd, esitulede remonditööd, radiaatori vahetus, värvimistööd jpm. Juhindudes VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 3 sätestatust ning tsiviilasjas esitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 2500 euro ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 2500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.