Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
22. august 2017
Tsiviilasja number
2-16-16306
Tsiviilasi
Xxxxvs Xxxxabielulahutuse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistungi aeg 20.12.2016, 17.08.2017
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx; e-post: xxxx ) Hageja lepinguline esindaja: Arina Liskmann (Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski, e-post: [email protected] ) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht rahvastikuregistris Xxxx; tegelik elukoht teadmata; e-post: xxxx ; xxxx ) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas (Advokaadibüroo Reitsakas, e-post: [email protected] )
Rahuldada hagi ja lahutada Xxxx ja Xxxx abielu, milline on sõlmitud 09.juunil 2006 Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 865. Menetluskulud
2-16-16306 kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik Xxxx esitas 29.10.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 09.06.2006 Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr 865. Kohus võttis hagi menetlusse 01.11.2016 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hageja kuulati ära kohtuistungil 20.12.2016. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palus abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud, pooled olid viimati koos 2016 juunis ja hageja ei soovi leppida. Kohus esitas 01.02.2017 taotluse Hispaania pädevale kohtule kuulata kostja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Hispaania pädev kohus teatas 08.03.2017 Harju Maakohtule, et kostja viibimiskoht on Hispaania kohtule teadmata. Hagimaterjalid ja kohtukutse 17.08.2017 kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 26.06.2017). Kostja ei ilmunud kohtuistungile, samuti ei teavitanud ilmumata jätmise põhjustest. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib
2-16-16306 käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja on lepingulise esindaja kaudu esitanud 28.11.2016 hagile vastuse, mille kohaselt on kostja nõus abielu lahutusega ning avaldab, et abielusuhted lõppesid 2016 juulis. TsMS § 217 lg 6 kohaselt, esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kostja ei ole teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest kohtusse ilmumisel. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. 20.12.2016 taotles kohtuistungil kohalolev hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesolevas menetluses esitatud teabe alusel saab kohus järeldada, et poolte abielusuhted lõppesid 2016 juulis. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 148 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetlusdokumentide tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tasunud tõlkekulude ettemaksu 80 eurot, millest on kohus Tõlkebüroole Mill tasunud hispaania keele tõlke eest 47,52 eurot. Kohus tagastab hagejale 32,48 eurot arvelduskontole nr
/allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.