Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-17-7380

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

27.juuli 2017.a Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7380

Tsiviilasi

Xxxxnõue Xxxxvastu abielu lahutamiseks ja lahutatud abikaasa ülalpidamise nõudes 1350 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Esindajad

Kohtuistung

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ardi Rebane (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Luule Tarm (Lamm Consult, e-post [email protected]) 25.07.2017.a, osalesid hageja ja tema esindaja, kostja ja tema esindaja

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Poolte menetluskulud jätta hageja ja kostja endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavaldus Xxxxesitas 03.05.2017.a Harju Maakohtule hagi Xxxxvastu abielu lahutamise nõudes ja lahutatud abikaasa ülalpidamise nõudes. Hageja palub tema kostjalt kasuks välja mõista 150 eurot kuus kuni poolte ühise poja Xxxx3-aastaseks saamiseni 29.04.2018.a. Hageja kulud ühes kuus on keskmiselt 325.5 eurot. Hageja seletas kohtuistungil, et ta ei saa tööl käia, kuna pojal pole veel lasteaiakohta. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses ei ole hagiga nõus. Kostja arvamuse kohaselt võib hageja tööle minna. Samuti saab hageja riiklikke peretoetusi ja elatist kõigi oma kolme lapse ülalpidamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustamata asjaolud: Kohus lahutas poolte abielu samas tsiviilasjas 25.07.2017.a otsusega. Otsus on jõustunud. Laps Xxxxon sündinud xxxx.a. Laps elab koos emaga, isa tasub lapse ülalpidamiseks elatist 235 eurot kuus. Hagejal on kolm last ning hageja saab kõigi laste isadelt elatist laste ülalpidamiseks. Hageja saab alates juulist 2017.a seoses uue riikliku perehüvitiste liigiga – lasterikka pere toetus – perehüvitist 500 eurot kuus. Hageja on esitanud oma nõude Perekonnaseaduse (PkS) § 72 kohaselt, mis sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lahuselavate vanemate ülalpidamiskohustuse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni sätestab ka PkS § 111 lg 2, mis näeb ette, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Hageja väidab, et vajadus lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist saada on tekkinud seoses sellega, et lapsel pole lasteaiakohta ja hageja peab last kodus hooldama. Hageja nimetas enda kuludeks ühes kuus ligikaudu 325.5 eurot. Kohtu hinnangul on kuni 3-aastaseks saava lapse hooldamine eluline asjaolu, millega last kasvatavad vanemad tavapäraselt toime tulevad. Väikese lapse üksi kasvatamine ei tee isikust abivajajat. Poolte ühine laps on vanuses 2 aastat ja 2 kuud. Sellises vanuses lapse hooldamine ei eelda tingimata lapse kodus hooldamist, vaid on hageja valik. Hageja põhjendas lapse kodus hooldamise vajadust sellega, et hageja ja poolte ühise lapse elukoht on Xxxx vallas ja Xxxxs on raske saada lasteaiakohta alla 3-aastasele lapsele. Hagejal ei ole vahendeid, et tasuda eralasteaia eest. Kohtu arvates on hagejal tööle minnes võimalik tasuda ka eralasteaia kulusid, mille suuruseks hageja nimetas ligi 300 eurot kuus. Kohus märgib ka, et juhul, kui lapse ülalpidamiskulud suurenevad seoses sellega, et laps ei saa kohta munitsipaallasteaias ning laps vajab muud, kallimat hoidu, siis lahendatakse selline küsimus lapse ülalpidamiskulude kaudu.