A. K. hagi Swedbank AS vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx Esindaja: Toomas Laanemaa – OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Estonia pst 9, Tallinn 10143 E-post: [email protected] Kostja: AS Swedbank – registrikood 10060701, asukoht Liivalai 8 Tallinn 15040, e-post: [email protected] Esindaja: Kaarel Teras, e-post: [email protected]
esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. K. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt AS-lt Swedbank A. K. kasuks välja menetluskulud summas 6078 (kuus tuhat seitsekümmend kaheksa) eurot ja 99 senti.
3.Alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal AS-l Swedbank
tasuda
hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.
viivist
Edasikaebamise kord ja kohtumääruse jõustumine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 178 lg 2, 660 lg 1, 661 lg 1 ja 2 ning 466 lg 3 alusel
Määruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud
1.Tartu Maakohtu 02.06.2014.a otsusega rahuldas kohus A. K. hagi AS Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises. Nimetatud kohtuotsus jõustus 21.02.2015.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Kohtuotsusega jäeti menetluskulud kostja kanda, menetluskulude rahalist suurust lahendiga kindlaks ei määratud. Hageja on 19.03.2015.a. esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja, milles on näidatud kulude koosseis (II kd, tl 152-153, lisad tl 155-168). Taotluse kohaselt kandis hageja menetluskulusid kokku summas 10 818,30 eurot, sealhulgas riigilõiv 252,45 eurot (3950 Eesti krooni) ja õigusabikulud 10 565,85 eurot (koos käibemaksuga).
2.Menetluskulude nimekirja kohaselt teostas hageja lepinguline esindaja järgmised toimingud (kulud esitatud eurodes ja koos käibemaksuga):
14.apellatsiooni, lisade, kostja täiendava seisukohaga tutvumine ning sellele vastamine, kokkuvõtte koostamine, kliendiga suhtlemine - 468 eurot, koondtasu. Kohus on edastanud hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega kostjale ning kostja on 13.04.2015.a esitanud sellele oma vastuväited (II kd, tl 174-176). Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, kostja vastuväidetega ning tsiviilasja toimikuga, leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS §-de 174 lg 4 ja 177 lg 1 p 2 sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud kinnituse andnud (tl 152, II kd).
4.Hageja taotleb kostjalt menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 252,45 eurot (3950 Eesti krooni). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on hagi tagamise taotluse esitamisel tasunud riigilõivu 450 Eesti krooni (I kd, tl 75) ning hagiavalduse esitamisel 2000 Eesti krooni (I kd, tl 86). Lisaks on R. - L. K. tasunud hageja eest riigilõivu summas 95,87 eurot (I kd, tl 85). Kuna alates 01.01.2011.a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR), mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega kuulub riigilõiv kostjalt väljamõistmisele summas 252,45 eurot. Kostja on vastuväites nimetatud kuluga nõustunud.
5.Hageja lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt.
3 (8)
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Esiteks võtab kohus seisukoha hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuse osas. Hagejat esindas menetluses advokaat Toomas Laanemaa tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks 23 eurot, kokku 138 eurot. Kohus, arvestades asjaoluga, et õigusabiteenuse tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 tehtud kohtumääruse punkt 14, leiab, et tunnihind 115 eurot, millele lisandub käibemaks 23 eurot, kokku 138 eurot, on käesoleval juhul, arvestades tsiviilasja sisu- selle keerukust ja töömahukust, põhjendatud. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja iga toimingu peale kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta, arvestades hageja esindaja menetlustoimingute hindamisel kohtupraktikas väljakujunenud seisukohta, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.
6.Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks kulu esialgse materjalidega tutvumise ja kliendiga kohtumise aja eest - 4h 38min, tasu 639,12 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasja nr 3-2-1-63-10 lahendi p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on hüvitatavad kahjuna VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14). Kuivõrd hageja on eraldi taotlenud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega seonduvate kulude väljamõistmist, jätab kohus 639,12 eurot materjalidega tutvumise ja kliendiga kohtumise eest kostjalt välja mõistmata.
7.Hageja esindaja on koostanud ja esitanud hagiavalduse ning menetlusabi saamise taotluse, analüüsinud materjale ning suhelnud kliendiga - ajakulu 14h 50min, tasu 2047,73 eurot. Kohus, arvestades nii kliendiga esialgse nõupidamise ja materjalidega tutvumise tarvilikkust, hagiavalduse sisu kui ka mahtu (I kd, tl 1-7 kahepoolselt) ning hagiavalduse lisade (I kd, tl 11-69) komplekteerimise või kogumise ajakulu, peab 14h 50min eelnimetatud toimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Tulenevalt eeltoodust kuulub nimetatud toimingute eest kostja poolt hagejale hüvitamisele kokku 2046,54 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 14,83 tundi).
8.Järgnevalt on hageja esindaja tutvunud kostja seisukohaga, sellele vastanud, teinud arvutusi ning suhelnud kliendiga - ajakulu 8h 42min, tasu 1200 eurot. Kostja seisukoht on kuuel leheküljel (I kd, tl 92-97), selle lisad moodustavad 35 lehekülge (I kd, tl 98-133). Hageja vastus on samuti kuuel leheküljel (I kd, tl 136-138 kahepoolselt). Vastusele on lisatud 4 (8)
maksegraafiku ja kontoväljavõtete väljatrükid internetipangast (I kd, tl 140-146), mille komplekteerimine ei ole keerukas ega ajamahukas toiming. Arvestades kostja seisukoha ning sellele esitatud vastuse mahtu ja sisu, peab kohus nimetatud toimingute tegemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku maksimaalselt 7,5 h, sealjuures kostja seisukohtadega tutvumise ja nende analüüsimise (arvutuste tegemise) mõistlikuks ajakuluks saab pidada 1 h, kliendiga nõupidamise ja hageja vastuse lisade komplekteerimise ajakuluks 0,5 h ning kostja seisukohtadele vastuse koostamise ajakuluks 6 h. Seega on põhjendatud kulu nimetatud menetlustoimingu tegemisel 1035 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 7,5 tundi), mis tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista.
9.Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu väljamõistmist kostjalt järgmiste esindaja toimingute eest: istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine ning kliendiga suhtlemine – tasu 720 eurot (koondtasu advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 alusel). Tunnitasumäära alusel (138 eurot koos käibemaksuga) saab välja arvutada, et esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute tegemisel on olnud 5,22 h. Arvestades, et arve õigusabi osutamise eest summas 720 eurot on esitatud 15.05.2012.a (II kd, tl 158), on tegemist kuluga, mis hageja esindajal on tekkinud seoses 25.05.2012.a toimunud eelistungiga. Toimiku materjalidest nähtub, et nimetatud eelistung kestis 50 minutit (eelistungi protokoll - I kd, tl 167). Kohtu hinnangul saab 25.05.2012.a eelistungiks ettevalmistumise ja eelistungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu olla 2 h. Seega tuleb nimetatud toimingute tegemise eest kostjalt menetluskuluna välja mõista 276 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 2 tundi).
10.Hageja esindaja on tutvunud kohtumäärustega, arutanud kompromissi ja vahetanud vastaspoolega e-kirju - ajakulu 2 h, tasu 276 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd arve nimetatud toimingute eest on esitatud 10.09.2012.a, saavad kõnealusteks määrusteks olla 03.07.2012.a kohtumäärus hagile vastamise tähtaja pikendamise (I kd, tl 170-171) ja 09.07.2012.a kohtumäärus kompromissi sõlmimiseks tähtaja andmise kohta (I kd, tl 177). Nimetatud menetlusdokumendid ei ole mahukad, sisult keerukad ega vaja põhjalikku õiguslikku analüüsi. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtumäärustega tutvumisel 0,5 h. Arvestades kompromissi arutamise ja kirjavahetuse pidamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks samuti 0,5 h, on eelnimetatud toimingute teostamise ajakulu kokku 1 h, mistõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada 138 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 1 tund).
11.Järgnevalt nõuab hageja järgmiste esindaja toimingutega seotud õigusabikulude hüvitamist: täiendavate menetlusdokumentidega tutvumine, analüüs, kompromissi arutamine ja kliendiga suhtlemine - ajakulu 6h 58min, tasu 960 eurot. Arve 960 euro tasumiseks on koostatud 08.08.2013.a (II kd, tl 160). Toimiku materjalidest ei nähtu, et pärast 09.07.2012.a kohtumäärust kompromissi sõlmimiseks tähtaja andmise kohta (I kd, tl 177) oleks kuni 08.08.2013.a koostatud ühtegi menetlusdokumenti, seega ei pea kohus põhjendatuks täiendavate menetlusdokumentidega tutvumise ja analüüsimise eest lepingulise esindaja tasu välja mõista. Kuivõrd 26.11.2012.a on hageja esindaja edastanud kohtule kirja kompromissiläbirääkimiste nurjumise ja menetluse jätkamise kohta, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks toiminguks kompromissi arutamise ja kliendiga suhtlemise ning arvestab eelnimetatud toimingute mõistlikuks ajakuluks maksimaalselt 1 h. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele seega summa 138 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 1 tund). 5 (8)
12.Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse täienduse, tutvunud kostja taotlusega ja suhelnud kohtuga - ajakulu 1h 40min, tasu 230 eurot. Arve 230 euro tasumiseks on esitatud 16.09.2013.a (II kd, tl 161). Nii 04.09.2013.a esitatud hagiavalduse täiendus (I kd, tl 189190) kui ka 05.09.2013.a esitatud kostja taotlus 10.09.2013.a määratud kohtuistungi edasilükkamiseks (I kd, tl 192) on sisuliselt üheleheküljelised dokumendid, mis pole sisult keerukad ega vaja koostamiseks või tutvumiseks põhjalikku õiguslikku analüüsi. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse täienduse koostamisel ja kostja taotlusega tutvumisel 1 h. Kuna toimikumaterjalidest ei nähtu, et hageja esindaja oleks vahemikus eelmise arve esitamisest 08.08.2013. kuni 16.09.2013.a arve esitamiseni kohtuga täiendavalt suhelnud, ei pea kohus põhjendatuks kõnealuse toimingu eest tasu välja mõista. Kostjal tuleb hagejale hüvitada lepingulise esindaja kulud hagiavalduse täienduse koostamisel ja kostja taotlusega tutvumisel 138 euro ulatuses (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 1 tund).
13.Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu väljamõistmist kostjalt järgmiste esindaja toimingute eest: istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine ning kliendiga suhtlemine – tasu 720 eurot (koondtasu AdvS§ 61 alusel). Tunnitasumäära alusel (138 eurot koos käibemaksuga) saab välja arvutada, et esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute tegemisel on olnud 5,22 h. Arve 720 euro tasumiseks on esitatud 18.10.2013.a (II kd, tl 162). Kõnealuses tsiviilasjas toimus pärast 25.05.2012.a eelistungit järgmine istung alles 11.11.2013.a, seega on arve esitatud enne istungi toimumist. Kuivõrd esialgselt 10.09.2013.a planeeritud kohtuistung lükati kostja 05.09.2013.a esitatud taotluse alusel edasi, peab kohus põhjendatuks, et hageja esindaja oli juba jõudnud teha planeeritavaks kohtuistungiks ettevalmistusi. Ka ei ole hageja eraldi lisanud menetluskulude nimekirja 11.11.2013.a toimunud eelistungiga seoses tekkinud lepingulise esindaja kulusid, kuigi hageja esindaja sellel istungil osales (eelistungi protokoll - II kd, tl 24-25). Protokolli kohaselt kestis 11.11.2013.a eelistung 1 h. Kohus peab nimetatud eelistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 h. Seega tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista 276 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 2 tundi).
14.Hageja taotleb järgmiste esindaja toimingutega seotud õigusabikulude hüvitamist: täiendavate menetlusdokumentidega tutvumine, vastuse koostamine ja kliendiga suhtlemine - tasu 720 eurot (koondtasu AdvS§ 61 alusel). Tunnitasumäära alusel (138 eurot koos käibemaksuga) saab välja arvutada, et esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute tegemisel on olnud 5,22 h. Arve 720 euro tasumiseks on esitatud 12.11.2013.a (II kd, tl 163). Toimiku materjalidest nähtub, et 28.10.2013.a on kohus kohtumäärusega lahendanud hageja taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks (II kd, tl 3-4) ning 08.11.2013.a on kostja esitanud laenukaartide väljavõtted (II kd, tl 12-22). Rohkem ei ole vahemikus eelmise arve esitamisest 18.10.2013.a kuni 12.11.2013.a arve esitamiseni koostatud ühtegi menetlusdokumenti, ka ei ole hageja esindaja sel perioodil esitanud ühtegi koostatud vastust. Kuivõrd 28.10.2013.a kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus, ei vajanud see põhjalikku analüüsi. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus põhjendatuks kohtumäärusega tutvumise ja vastuse koostamise eest lepingulise esindaja tasu välja mõista. Kohus peab menetlusdokumentidega (kostja esitatud laenukaartide väljavõtetega) tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 h, seega tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista 138 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 1 tund).
6 (8)
15.Hageja esindaja on tutvunud kostja seisukohaga, teinud esitatud tabelite põhjal arvutused ja võrrelnud neid konto väljavõtetega, samuti suhelnud kliendiga - tasu 720 eurot (koondtasu AdvS§ 61 alusel). Tunnitasumäära alusel (138 eurot koos käibemaksuga) saab välja arvutada, et esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute tegemisel on olnud 5,22 h. Arve 720 euro tasumiseks on esitatud 05.03.2014.a (II kd, tl 164). Kostja on oma seisukoha hageja vastuste osas esitanud 01.04.2014.a (II kd, tl 37), seega on hageja esindaja esitanud arve kostja seisukohaga tutvumise kohta veel enne, kui kõnealune seisukoht on koostatud ja kohtule esitatud. Kuna kohus ei pea võimalikuks, et hageja esindaja tutvus dokumendiga enne selle koostamist, jätab kohus selle toimingu tegemise eest lepingulise esindaja tasu välja mõistmata. Kohus hindab kostja esitatud tabelite põhjal arvutuste tegemise ja konto väljavõtetega võrdlemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 h ning kliendiga suhtlemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 h ning mõistab menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja 207 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138,00 eurot x ajakulu 1,5 tundi).
16.Hageja esindaja on 23.04.2014.a esitanud kohtule järelepärimise, tutvunud kostja täiendava seisukohaga ning koostanud sellele vastuse - ajakulu 2h 30min, tasu 345 eurot. Arve 345 euro tasumiseks on esitatud 24.04.2014.a (II kd, tl 165). Kohtule 23.04.2014.a esitatud järelpärimine on aga lühike e-kiri (II kd, tl 56). Arvestades 21.04.2014.a esitatud kostja seisukoha (II kd, tl 53-55 koos lisaga) ja hageja poolt sellele 24.04.2014.a esitatud vastuse (II kd, tl 64-65 kahepoolselt) mahtu ja sisu, peab kohus järelpärimise esitamisel, kostja täiendava seisukohaga tutvumisel ning sellele vastuse koostamisel 2,5h esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Seega tuleb kostjal hagejale menetluskuluna hüvitada 345 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138 eurot x ajakulu 2,5 tundi). 17.Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu väljamõistmist kostjalt järgmiste esindaja toimingute eest: istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine, kokkuvõtte koostamine ning kliendiga suhtlemine – tasu 720 eurot (koondtasu AdvS§ 61 alusel). Tunnitasumäära alusel (138 eurot koos käibemaksuga) saab välja arvutada, et esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute tegemisel on olnud 5,21 h. Arve 720 euro tasumiseks on esitatud 01.05.2014.a (II kd, tl 166), s.o enne kohtuistungi toimumist. 19.05.2014.a kohtuistungi protokolli (II kd, tl 75-77) kohaselt kestis kõnealune istung 2 tundi ja 5 minutit ja hageja isiklikult istungil ei osalenud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, peab kohus istungiks ettevalmistamise ajakuluna piisavaks 1 h ja hageja jaoks istungist kokkuvõtte tegemiseks 0,5 h. Seega mõistab kohus kostjalt välja lepingulise esindaja kulud seoses 19.05.2014.a kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega summas 483 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 138,00 eurot x ajakulu 3,5 tundi).
18.Hageja esindaja on tutvunud Tartu Maakohtu otsusega, vastanud apellatsioonkaebusele ja suhelnud kliendiga - ajakulu 5h 48min, tasu 800 eurot. Arve 800 euro tasumiseks on esitatud 28.07.2014.a (II kd, tl 167). Kohus peab Tartu Maakohtu 02.06.2014.a. kohtuotsusega (II kd, tl 79-85, kahepoolne) tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund, arvestades, et kohtuotsuse põhjendused on kuuel leheküljel ning eelnev menetluskäigu ja asjaolude kirjeldus oli hageja esindajale teada. Kuivõrd apellatsioonkaebuse vastus (II kd, tl 116-126) on esitatud alles 11.08.2014.a, seega pärast 28.07.2014.a arve esitamist, ning apellatsioonkaebusega tutvumise tasu kajastub alles järgmisel arvel, ei pea kohus põhjendatuks apellatsioonkaebusele vastamise eest tasu välja mõista. Seega tuleb kostjal hagejale menetluskuluna hüvitada 138 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga).
7 (8)
19.Viimasena taotleb hageja esindaja kulude hüvitamist apellatsiooni ja selle lisadega ning kostja täiendava seisukohaga tutvumise ja viimasele vastamise, kokkuvõtte koostamise ja kliendiga suhtlemise eest - tasu 468 eurot (koondtasu AdvS§ 61 alusel). Tunnitasumäära alusel (138 eurot koos käibemaksuga) saab välja arvutada, et esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute tegemisel on olnud 3,39 h. Arve 468 euro tasumiseks on esitatud 19.01.2015.a (II kd, tl 168). Kohus, arvestades apellatsioonkaebuse ja selle lisade (II kd, tl 98-104) ning kostja täiendava seisukoha (II kd, tl 133-135) sisu ja mahtu ning arvesse võttes, et hageja esindaja koostas ka apellatsioonkaebuse vastuse (II kd, tl 116-126), leiab, et 3,39 h on nimetatud toimingute tegemisel põhjendatud ja vajalik ajakulu ja seetõttu kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 468 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Arvestades menetluskulude jaotust kohtuotsuses, mille kohaselt hageja menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6078,99 eurot (riigilõiv 252,45 eurot ja lepingulise esindaja kulu 5826,54 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostjalt menetluskulude, summas 4486,86 eurot väljamõistmiseks, nimetatud kulu jääb hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud (tl 152, II kd). TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 6078,99 eurot ning taotlus on jäetud rahuldamata 4486,86 euro ulatuses, ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.