Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Swedbank AS kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Asta Kütt (hageja) esitas 5. oktoobril 2010 hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.08.2004 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu. Lepingu p 3.2 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Andres Laanese vastu, mis tulenevad kostja ja A. Laanes vahel 20.07.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-34022-EL ning selle lepingu võimalikest lisadest, samuti poolte vahel tulevikus sõlmitavatest lepingutest. 20.07.2005 sõlmisid pooled hüpoteegi kande muutmise ja asjaõiguslepingu. 16.09.2010 sai hageja kohtutäitur Oksana Kutšmei täitmisteate täiteasjas 084/2010/2954. Hageja leidis, et kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue A. Laanese vastu, mille rahuldamiseks saaks pöörata sissenõude hageja omandis olevale korteriomandile.
2.Swedbank AS vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Ebaõige on hageja väide, et kostja ütles laenulepingud ühepoolselt üles enne, kui võlgnik oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Lepingu nr 07-142267-EV laenukaardilt nähtub, et hageja ei täitnud laenulepingute järgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes võlgu kolme järjestikuse osamakse tasumisega alates 16.09.2009, seetõttu oli kostjal laenulepingu tüüptingimuste p 11.1.6 kohaselt õigus ka teised lepingud üles öelda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 2. juuli 2014 otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2010/2954 hüpoteegi summas 21 538,225 eurot (337 000 krooni) realiseerimiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on VÕS §-st 402 tulenevalt A. Laanese ja kostja vahel sõlmitud laenulepingute näol tegemist tarbijakrediidilepingutega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud on sätestatud VÕS § 416 lg-s 1. Hageja on esile toonud asjaolud, millest tulenevalt kostja nõuded A. Laanese vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. A. Laanes ei olnud rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi, sest laenulepingu nr 07-142267-EV maksete mittetasumine alates 2009 aprillist oli tingitud kostja vastuvõtuviivitusest. Kostja ei väljastanud A. Laanesele
pärast laenulepingu 20.04.2009 sõlmitud lisa ülesütlemist A. Laanese poolt maksegraafikut varasematel tingimustel. Samal ajal, kui A. Laanes täitis laenulepingu nr 04-340322-EL maksegraafikut, arvestas kostja osa tehtud maksest teise laenulepingu põhiosa maksete katteks, millest tekkis 2004 lepingu täitmisel viivitus intressi tasumisel. Maakohus leidis, et laenulepingu nr 07-142267-EV lisa ülesütlemine A. Laanese poolt on kehtiv. Maakohtu hinnangul ei olnud kostjal õigust arvestada lepingu nr 04-340322-EL alusel tehtud maksest intresside osa lepingu nr 07-142267-EV põhiosa maksete katteks. Hageja on tõendanud, et A. Laanes soovis 2007 laenu maksegraafikut enne selle lepingu lisa sõlmimist kehtinud tingimustel, kuid temale seda ei antud. A. Laanes soovis täita ja täitis korrektselt 2004 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei olnud õigustatud rakendama maksete arvestamisel VÕS § 415 lg 2 sätteid, mille tagajärjel tekkis A. Laanese tahtest sõltumata viivitus teise lepingu täitmisel. Maakohus leidis, et laenulepingu tüüptingimuste p 11.1.6 võib olla laenusaaja huvisid ebamõistlikult kahjustav, kui ülesütlemine toimub erinevat liiki lepingutest ühe rikkumise puhul. Kuna laenusaaja ei olnud laenulepingutest tulenevate maksete tasumisel viivituses, esines VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piirang lepingute ülesütlemiseks. Maakohtu hinnangul sõlmis hageja tagatiskokkulepped tarbijana ning tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepingutega. On tühised pooltevahelised kokkulepped, millega on hageja kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud ka kostja nõuded A. Laanese vastu, mis tulenevad Swedbank AS ja A. Laanese vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 2. juuli 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oli A. Laanes laenulepingutest tulenevate maksete tasumisel viivituses. A. Laanes ei ole 20.04.2009 sõlmitud lisa kehtivalt üles öelnud ning seetõttu ei saanud apellandil esineda vastuvõtuviivitust. Maakohtus esitatud tõendi puhul võib olla tegemist fabritseeritud tõendiga, kuna 27.04.2009 e-kiri ei ole apellandini jõudnud. Apellandini ei ole jõudnud ka 01.06.2009 e-kiri. Kuivõrd A. Laanes hiljemalt 11.05.2009 saadud krediiti apellandile ei tagastanud, tuleb lugeda, et ta pole 20.04.2009 sõlmitud lisast taganenud (VÕS § 409 lg 3 teine lause). A. Laanesele säilis kohustus teha apellandile igakuiseid makseid vähemalt mingis summas. Kuna A. Laanes oli enne lisa sõlmimist vana maksegraafikut täitnud, pidi ta teadma või vähemalt ettekujutust omama, millised summad kuuluvad igakuiselt tasumisele; 2) ei esinenud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piirangut ja apellandil oli õigus laenulepingute ülesütlemiseks. Apellandil oli õigus arvestada A. Laanese poolt laenulepingu nr 04-340322-EL alusel tehtud maksed intressi osas lepingu nr 07-142267-EV põhiosa maksete katteks. Apellandil oli õigus rakendada A. Laanese maksete arvestamisel VÕS § 415 lg-t 2, mis on VÕS § 88 lg-de 8 ja 9 suhtes erinormiks. Õigus laenulepingu nr 04-340322-EL ülesütlemiseks tulenes ka laenulepingu tüüptingimuste p-st 11.1.6; 3) ei ole apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud globaalne tagatiskokkulepe tühine. Vastustaja on A. Laanese abikaasa ema ehk lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 5 mõistes. Vastustaja pidi A. Laanese lähikondsena eeldatavalt teadma Andres Laanese tegevusest 09.08.2007 laenulepingu nr 07-142267-EV sõlmimisel. Globaalset tagatiskokkulepet ei saa pidada vastustajat ebamõislikult
kahjustavaks. Tagatiskokkulepe on sõlmitud notari juures. Vastustaja on kaks korda samadel tingimustel sõlminud apellandiga globaalse tagatiskokkuleppe.
5.A. Kütt vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebuses esitatud lubamatult uusi väiteid; 2) ei vasta apellatsioonkaebuses esitatud väited tõele. A. Laanes saatis apellandile 21.07.2009 järjekordse e-kirja, millele olid veelkord lisatud 27.04.2009 ja 01.06.2009 e-kirjad. Nimetatud e-kirjad on apellant kätte saanud. Apellant möönab, et ta on saanud laenulepingu nr 07-142267-EV lisa ülesütlemise avalduse, kuid ei ole pidanud seda korrektselt vormistatuks. Laenulepingu ülesütlemisele ei ole seatud vorminõudeid. Ei ole eluliselt usutav, et nii 27.04.2009 kui 01.06.2009 e-kirjad apellandini ei jõudnud, samas kui kõik teised e-kirjad jõudsid. TsÜS §-st 70 tulenevalt tuleb lugeda A. Laanese 27.04.2009 ja 01.06.2009 e-kirja teel edastatud tahteavaldused apellandile kättetoimetatuks isegi juhul, kui nimetatud e-kirjad mingil põhjusel ei oleks apellandi serverisse jõudnud; 3) oleks apellant saanud 04.07.2014 kirja esitada maakohtu istungil. Hagejal ei ole võimalik ca 5 aastat hiljem oma e-posti teenuse pakkujalt saada mingit kinnitust. Tõend ei ole ka sisult usaldusväärne; 4) ei ole A. Laanes sisuliselt laenulepingu nr 07-142267-EV alusel krediiti saanud. A. Laanes polnud pangale võlgu ning pangal puudus alus summade debiteerimiseks. A. Laanesel puudus laenulepingu nr 07-142267-EV osas võlg. Apellant on kuritarvitanud A. Laanese usaldust; 5) sattus apellant A. Laanesele graafiku väljastamisest keeldumisega vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 mõistes ja VÕS § 110 kohaselt oli A. Laanesel õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest ehk laenulepingu nr 07-142267-EV järgsete osamaksete tasumisest; 6) ei nõustu vastustaja, et A. Laanes oli laenulepingu nr 07-142267-EV alusel viivituses vastavalt VÕS §-le 416. A. Laanes ei jäänud makseviivitusse laenulepingu nr 04-340322-EL järgi. Laenulepingu nr 04-240322 ülesütlemiseks tüüptingimuste p 11.1.6 alusel puudub alus. Üldtingimuste p 11.1.6 on tühine; 7) on poolte vahel sõlmitud tagatiskokkulepe osaliselt tühine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 2. juuni 2014 otsus tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja on esitanud hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et hüpoteegiga tagatud nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning hageja ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepped on tühised. Asja materjalide kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 17.08.2004 hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu (I kd tl 15-19). Nimetatud lepinguga seati hagejale kuuluvale korteriomandile hüpoteek summas 156 000 krooni hageja kasuks ning lepingu punkti 3.2.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded A. Laanese vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja (kostja) ja A. Laanese vahel 20.07.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-340322-EL ning selle lepingu võimalikest lisadest, samuti poolte vahel tulevikus sõlmitavatest lepingutest. Pooled on sõlminud 20.07.2005 hüpoteegi kande muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (I kd tl 20-22) ning lepinguga on suurendatud hüpoteegi summat 337 000 kroonini. Samuti on viidatud lepingu punkti 2.2. kohaselt hüpoteegiga tagatud
hüpoteegipidaja nõuded järgnevalt: 2.2.1) kõik nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja A. Laanese vahel sõlmitud laenulepingust nr 04-340322-EL ning selle sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lisadest; 2.2.2) kõik nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja A. Laanese vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest. Seega on nii 17.08.2004 kokkuleppe kui ka 20.07.2005 kokkuleppe järgi hüpoteegiga tagatud kostja ja A. Laanese vahel 20.07.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-340322-EL ning selle lepingu võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid, aga ka kostja muud nõudeid, mis tulenevad A. Laanesega tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest.
8.Seadus ei keela otseselt, et tagatud tulevased nõuded ei võiks olla määratletud kõigi tulevaste nõuetena kinnisasja omaniku vastu, mis tulenevad kolmanda isikuga sõlmitud lepingutest. See ei tähenda aga, et selline laiaulatuslik (globaalne) tagatiskokkulepe oleks piiramatult lubatav. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (näit Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19). Eriti küsitav on sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et globaalne tagatiskokkulepe võib olla keelatud ka tüüptingimusena, seda eelkõige tarbijaga sõlmitud lepingutes. Selline "ületagamise" kokkulepe võib olla keelatud nii VÕS § 42 lg 1 üldreegli järgi kui ka § 42 lg 3 p 22 järgi. Ebamõistlikku kahjustamist tuleks globaalse tagatiskokkuleppe puhul vähemalt tarbijalepingute puhul VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldada, st vastupidist peab tõendama tagatise saaja. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-64-12 p-s 29 asunud seisukohale, et „Tulevaste nõuete tagamine on ka tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks.“
9.Hageja ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepped on tüüptingimustega kokkulepped VÕS § 35 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et 17.08.2004 tagatiskokkulepe ja 20.07.2005 tagatiskokkulepe on VÕS § 42 lg 1 alusel tühised nõuete tagamise osas, mis tulenevad kostja ja A. Laanese vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest. Ringkonnakohtu arvates on tegemist tüüptingimustel sõlmitud tagatiskokkuleppega ja seda ei muuda lepingute notariaalne tõestamine. Vastupidist peab tõendama hüpoteegipidaja (kostja), kuid antud juhul ei ole ta seda teinud. Samas kui tagatiskokkulepe on sõlmitud mingi konkreetse kohustuse tagamiseks ja lisaks laiendatud ka muudele määratlemata nõuetele, ei mõjuta tagatiskokkuleppe võimalik tühisus VÕS § 39 lg 2 teise lause järgi eelduslikult selles osas algse kohustuse tagamist, s.o antud juhul ei too tagatiskokkulepete tühisus osas, milles tagati nõudeid, mis tulenevad kostja ja A. Laanese vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest, kaasa tagatiskokkulepete tühisust osas, milles tagati laenulepingust nr 04-340322-EL ja selle lisast tulenevat nõuet. Asja materjalide kohaselt on kostja ja A. Laanese vahel sõlmitud 20.07.2004 laenuleping nr 04-340322-EL ja laenulepingus märgitu kohaselt oli tagatiseks hüpoteek korteriomandile, asukohaga Piiri 10-20 Põlva (I kd tl 30-32). Laenulepingule nr 04-340322-EL on sõlmitud 12.07.2005 lisa nr 1 (I kd tl 33), mille kohaselt suurendati laenulimiiti 16 550,52 euroni. Nimetatud
laenulepingule on sõlmitud ka lisa nr 2 (I kd tl 34) ning sellega on lepingu pooled muutnud laenu tagasimakse tähtpäeva. Laenulepingust nr 04-340322-EL ja selle lisast 1 nähtuvalt on laen võetud korteriomandi, asukohaga X-XX, XXX, ja elamu, asukohaga Y-YY, YYY, renoveerimiseks.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et 17.08.2004 ja 20.07.2005 tagatiskokkulepete järgi on hüpoteegiga tagatud kostja ja A. Laanese vahel 20.07.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-340322-EL ning selle lepingu lisast nr 1 tulenev nõue, kuid tagatiskokkulepete järgi ei ole hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad laenulepingust nr 07-142267-EV. Laenuleping nr 07-142267-EV on sõlmitud kostja ja A. Laanese vahel 09.08.2007 (I kd tl 43-45) ja laenulepingu lisa 20.04.2009 (I kd tl 55-57), s.o pärast tagatiskokkulepete sõlmimist. Nii laenulepingus kui selle lisas on märgitud tagatisena hüpoteek 689/1198 suurusele mõttelisele osale kinnitust, asukohaga Z-ZZ, ZZZ. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei olnud tagatise andjale (hagejale) ettenähtav laenulepingust nr 07-142267-EV ja selle lisast tulenev nõue. Hageja on kolmandast isikust pantija, kes täiendavate kohustuste võtmist võlgniku poolt ei kontrolli. Eelnevalt ringkonnakohus märkis, et poolte vahel 17.08.2004 ja 20.07.2005 sõlmitud tagatiskokkulepetes märgitu, mille kohaselt pidi hüpoteek tagama kostja ja A. Laanese vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid, on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel, sest tulevased nõuded ei ole piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning tegemist on tühise tüüptingimusega. Samuti ei ole kostja ise laenulepingu nr 07-142267-EV sõlmimisel eeldanud, et seda tagab hageja korteriomandile seatud hüpoteek (ei ole märgitud tagatisena lepingu p-s 3.16).
11.Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (VÕS § 82 lg 7), st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Antud juhul ongi hageja esitanud täitmisele vastuväite, et laenulepingutest tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kuna 17.08.2004 ja 20.07.2005 tagatiskokkulepete järgi on hüpoteegiga tagatud kostja ja A. Laanese vahel 20.07.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-340322-EL ning selle lepingu lisast nr 1 tulenev nõue, siis otsustamaks, kas sundtäitmine on lubatav või lubamatu, tuleb kindlaks teha, kas laenulepingust nr 04-340322-EL tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.
12.Hageja väite kohaselt ei ole nõue muutunud sissenõutavaks seetõttu, et kostja ei ole kehtivalt laenulepinguid üles öelnud, kuna A. Laanes ei olnud lepingute ülesütlemise ajaks viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning on olnud seisukohal, et ta on kehtivalt laenulepingud üles öelnud alates 31.03.2010 (I kd tl 35). Ebaõige on apellandi väide, et õigus laenulepingu nr 04-340322-EL ülesütlemiseks tulenes muuhulgas laenulepingu tüüptingimuste p-st 11.1.6. Siinkohal on apellant soovinud arvatavasti viidata laenulepingu nr 04-340322-EL üldtingimuste p-le 13.1.5 (I kd tl 32), mille kohaselt pangal on õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida kohaselt teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluva(te) tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi. Apellandi poolt viidatud laenulepingu tüüptingimuste p-st 11.1.6. kehtib alates 15.01.2007 (I kd tl 46-49) ning laenulepingu nr 07-142267-EV p-i 4.1. kohaselt kohaldatakse viidatud tüüptingimusi laenulepingus reguleerimata suhetele, s.o alates 15.01.2007 kehtivaid tüüptingimusi (sh p 11.1.6.) kohaldatakse laenulepingule nr 07-142267-EV (kuid mitte laenulepingule nr 04-340322-EL). VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Vastavalt VÕS §-le 421 on käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
13.Ringkonnakohus leiab, et laenulepingu nr 04-340322-EL üldtingimuste p 13.1.5 on seadusest tulenevalt (VÕS § 421) tühine, sest kokkulepe, mille kohaselt on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist ka juhul, kui laenusaaja ei täida kohaselt teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluva(te) tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi, on oma olemuselt tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe. Üldtingimuste p-s 13.1.5. ei ole arvestatud VÕS §-s 416 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangutega, sest viidatud üldtingimuste punkti kohaselt on pangal võimalik tarbijakrediidileping üles öelda isegi juhul, kui ei esine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud alust tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks, s.o tarbija ei ole täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kuna laenulepingu nr 04-340322-EL üldtingimuste p 13.1.5 on seadusest tulenevalt tühine, siis ei ole apellant kehtivalt laenulepingut nr 04-340322-EL üles öelnud põhjendusega, et A. Laanes on makseviivituses laenulepingu nr 07-142267-EV täitmisel. Siinkohal ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas A. Laanes on kehtivalt üles öelnud laenulepingu nr 07-142267-EV 20.04.2009 sõlmitud lisa või mitte, samuti selles, kas A. Laanes oli makseviivituses laenulepingu nr 07-142267-EV täitmisel või oli kostja vastuvõtuviivituses, sest ei esitanud A. Laanesele maksegraafikut. Ringkonnakohus märkis käesoleva otsuse punktis 10, et 17.08.2004 ja 20.07.2005 tagatiskokkulepete järgi on hüpoteegiga tagatud kostja ja A. Laanese vahel 20.07.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-340322-EL ning selle lepingu lisast nr 1 tulenev nõue, kuid tagatiskokkulepete järgi ei ole hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad laenulepingust nr 07-142267-EV. Seega ei ole vaja antud asjas tuvastada laenulepinguga nr 07-142267-EV seotud asjaolusid.
14.Ringkonnakohus leiab, et laenulepingu nr 04-340322-EL puhul ei ole kostja tõendanud, et A. Laanes oli lepingu ülesütlemise ajaks, s.o 31.03.2010, täielikult või osaliselt makseviivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Nähtuvalt lepingu ülesütlemise avaldusest (I kd tl 35) on olnud laenulepingu nr 04-340322-EL järgne võlgnevus ülesütlemise ajal 2 797,40 krooni (sh põhiosa võlgnevus 74,19 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 1.01 eurot, intresside võlgnevus 103,28 eurot). Laenulepingu ülesütlemise avalduses ja ka maakohtu menetluse kestel ei ole kostja täpsustanud, milliste kuude eest ja kui suures summas oli A. Laanes makseviivituses. A. Laanese väitel on ta tasunud laenulepingu nr 04-340322-EL järgseid makseid korrapäraselt, ta ei olnud lepingu ülesütlemise ajal makseviivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Tõendamaks, et A. Laanes tasus laenulepingu nr 04-340322-EL järgseid makseid korrapäraselt, on esitatud konto väljavõte perioodi 15.04.2009 – 10.09,2010 kohta (I kd tl 35 pöördel), millest nähtuvalt on A. Laanes nimetatud perioodil igakuuliselt tasunud laenulepingu järgseid osamakseid. Kostja poolt esitatud laenulepingu nr 04-340322-EL laenu väljavõttest (I kd tl 98-106) nähtuvalt oli A. Laanes makseviivituses intresside maksmisel detsembrist 2010 kuni lepingu ülesütlemiseni 31.03.2010 summas 118,50 eurot, laenu põhiosa tasumisega A. Laanes makseviivituses ei olnud. Selline olukord tekkis seetõttu, et kostja arvestas A. Laanese poolt laenulepingu nr 04-340322-EL alusel tehtud maksed intressi osas lepingu nr 07-142267-EV põhiosa maksete katteks. Nähtuvalt asjas esitatud konto väljavõttest on A. Laanes määratlenud, et tasumine toimub laenulepingu nr 04-340322-EL osamakse katteks. Laenuleping nr 04-340322-EL ja laenuleping nr 07-142267-EV on erinevad tarbijakrediidilepingud. Kostjal puudus alus A. Laanese poolt laenulepingu nr 04-340322-EL täitmiseks tehtud makseid mingi osa arvestada laenulepingu nr 07-142267-EV põhiosa maksete katteks. Selline õigus ei tulene ka VÕS § 415 lg-st 2. Kostjal oleks olnud VÕS § 415 lg 2 p 4 kohaselt võimalik A. Laanese poolt tehtud makseid arvestada laenulepingu nr 07-142267-EV
põhiosa maksete (s.o muud kohustused) katteks juhul, kui pärast laenulepingu nr 04-340322-EL põhiosa ja intressi makse mahaarvamist oleks jäänud veel mingi osa maksest A. Laanese arvele alles, kuid antud juhul aga sellist olukorda ei olnud.
15.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta apellandi poolt apellatsioonkaebusele lisatud 04.07.2014 tõendi ja vastusele lisatud konto väljavõtte.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.