NP hagi IP vastu ühisvara jagamise nõudes ning IP vastuhagi NP vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu kinnitamise kohta
30.03.2017
määrus
kompromissi
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IP määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: NP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: IP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artur Politanov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 30.03.2017 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta IP kanda.
4.Jätta NP avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.27.11.2016 esitas NP (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse IP (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka kinnistu asukohaga XXX. Hageja hinnangul on vara väärtus 85 00 eurot ning Ober Haus kinnisvarabüroo hindamisakti järgi 119 300 eurot. Hageja on nõus maksma sellest kostjale 50% ehk 59 650 eurot.
2.Kostja võttis hagi õigeks abielu lahutamise nõudes, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise nõudele. Ühisomandis olev maja ei ole välja ehitatud. Kostja kavatseb selle lõpuni ehitada ühe aasta kestel ja kasutada seda elamiseks koos emaga. Kostja leidis, et ühisvara jagamise nõudes on võimalik lahendada asi kompromissiga.
3.05.02.2017 esitas kostja ühisvara jagamiseks vastuhagi, milles palus jätta kinnisasja asukohaga XXX kostjale ning panna kostjale kohustuse maksta hagejale tema osa eest hüvitist summas 60 000 eurot või alternatiivselt jagada ühisvara selle jätmisega võrdsetes osades poolte kaasomandisse.
4.06.02.2017 õigeksvõtul põhineva osaotsusega lahutas kohus poolte abielu ja jättis abielulahutuse kulud kummagi poole enda kanda.
5.Hageja teatas vastusena vastuhagile, et on nõus kostja ettepanekuga, et kostja maksab hagejale tema kaotatud osa eest hüvitist 60 000 eurot. Lisaks soovis hageja, et kostja hüvitaks talle riigilõivu 300 eurot ja hindamisakti kulu 220 eurot. Samuti leidis hageja, et lepingus tuleks täpsustada, et tulevikus ei kanna hageja vara seisukorra ja kvaliteedi eest mingit vastutust.
6.Kostja teatas vastusena, et keeldub hageja poolt pakutud tingimustel maja enda omandisse võtmast ja palus jagada ühisvara selle jätmisega võrdsetes osades poolte kaasomandisse.
7.30.03.2017 kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks järgmise kompromissi: - Poolte ühisomand on kinnistu XXX (registriosa nr XXXXXXX). - Pooled lõpetavad ühisomandi ja kinnistu XXX (registriosa nr XXXXXXX) jääb kostja ainuomandisse. - Hageja nõusolek omandikande muutmiseks asendatakse käesoleva kohtumäärusega. - Kostja maksab hagejale kinnistu XXX (registriosa nr XXXXXXX) omandi kaotuse eest hüvitist 60 000 eurot hiljemalt 17.04.2017.a. - Kompromissi kinnitav määrus on täitedokument ja hageja omandikaotusest tulenev nõue 60 000 eurot kostja vastu kuulub kohesele sundtäitmisele alates 18.04.2017.a. Alates 18.04.2017.a on hagejal õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole. - Kummagi poole menetluskulud jäävad poole endi kanda. - Edasikaebeaeg viis päeva.
8.Harju Maakohus kinnitas 30.03.2017 määrusega poolte kompromissi, lõpetas asja menetluse ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kompromiss
vastab TsMS § 430 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Määruskaebus
9.03.04.2017 esitas kostja Harju Maakohtu 30.03.2017 määruse peale määruskaebuse (12.04.2017 ja 22.04.2017 täpsustas kaebust), milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha kohtuotsuse, millega jagada ühisvara (kinnisomand aadressil XXX) selle jätmisega võrdsetes osades poolte kaasomandisse või alternatiivselt jätta kinnisasi hageja omandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 59 650 eurot. 30.04.2017 edastatud seisukohas on kostja palunud üksnes jätta kinnisasja hageja ainuomandisse ja välja mõista temalt kostja kasuks hüvitise 59 650 eurot.
10.Kostja arvates on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kostja väljendas kohtuistungil, et kui ta võtaks kinnistu enda omandisse, oleks ta ilmselt ebasoodsas seisundis. Kostja kardab, et hageja rikub maja. 01.04.2017 on hageja ilma kostja teadmata majja sisenenud ja ähvardanud telefoni teel, et põletab maja maha. Hageja on 15.02.2017 vastuses palunud lepingusse märkida, et hageja ei kanna tulevikus mingit vastutust maja seisukorra või kvaliteedi eest. Seaduse kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 5 aastat. Kostja arvates on parim valik kinnisasja poolte kaasomandisse jätmine. Hindamisaktis ei ole märgitud maja puuduseid. Kostja ei ole maja puuduseid näinud, sest hageja ei luba teda majja. Kohtuistungi lõpul ütles kohtunik, et kaldub maja hagejale andma ning kostja küsimusele „Miks?“ vastas tõlkija, et „Te ise ei tea mida Te tahate“. See viis kostja psühholoogiliselt tasakaalust välja. Maja ostmisel selliste puudustega tehakse tavaliselt ehitusekspertiis, aga kohtunik otsustas, et kostjal on võimalik hinnata maja tegelikku seisu 5 minuti jooksul. Sellises segases seisundis oli kostja sunnitud sõlmima kompromissilepingu. Lisaks märkis kostja, et kohtuistungi protokolli ei ole talle kätte toimetatud. Vastus määruskaebusele
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Hageja ei ole kostja poolt pakutud vara jagamise viisiga nõus. Hageja ei ole poolte ühisvara kahjustanud ega ähvardanud maja põletada. Kostja on maja defektidega kursis alates 15.02.2017, hageja hoiatas teda võimalike defektide eest ja saatis nende kirjelduse ja fotod. Seega oli kostjal piisavalt aega, et maja üle vaadata. Tal on olemas ka maja võti. Ühisvara võrdsetes osades jagamine toob kaasa täiendavad vaidlused, sest üks pool tahab enda osa maha müüa. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei kinnita
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 30.03.2017 esitanud kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled on kompromissis leppinud kokku, et ühisvara hulka kuuluv kinnisasi asukohaga XXX jääb kostja ainuomandisse ning kostja maksab hagejale tema kaotatud osa eest hüvitise summas 60 000 eurot. Kostja kahtlus, et hageja kavatseb elamut kahjustada, ei ole veenev. Kui hageja seda teeb, on kostjal võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid. Veenev ei ole ka kostja väide, et ta oli kohtuistungil sunnitud kompromissi sõlmima, kuna ta oli psühholoogiliselt endast väljas. Ringkonnakohtu arvates puudus maakohtul alus kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei esinenud käesoleval juhul TsMS § 430 lg 3 sätestatud asjaolusid ning kompromissi kinnitamine ei olnud vastuolus seaduse või heade kommetega.
16.Kompromissi kinnitavat määrust ei saa tühistada üksnes seetõttu, et kostja on ühisvara jagamise viisi osas ümber mõelnud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
17.Vastusena määruskaebuse väitele, et kostja ei ole saanud maakohtu istungi protokolli, märgib ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 30.03.2017 kohtuistungi protokoll tehtud pooltele e-toimiku kaudu nähtavaks 07.04.2017. Seega on pooltel olnud võimalik sellega tutvuda.
18.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. 21.04.2017 e-kirjas märkis hageja, et on kandnud kuni 30.03.2017 menetluskulusid summas 542 eurot ja pärast 30.03.2017 summas 61,17 eurot. E-kirjale lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud 19.04.2017 AD ALTUM OÜ-le 10 eurot selgitusega „#2257, 19.04.2017, Tõlge ET-RU“. 21.04.2017 on hageja tasunud OÜ AD REM TÕLKEBÜROOLE tõlke eest eesti keelest vene keelde arve nr 1735087 alusel 51,17 eurot. 24.04.2017 teatas hageja, et ta on kandnud menetluskulusid kokku 977,82 eurot ning esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista menetluskulu summas 900 eurot. Avalduse kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), kokku 9 tundi. Sealjuures on maakohtus asja materjalidega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud 3 tundi, hagiavalduse koostamisele 3 tundi ja määruskaebuse materjalidega tutvumisele ja õigusnõustamisele 3 tundi. Õigusabi on taotluse kohaselt osutanud Irina Vassiljeva. Avaldusele oli lisatud ka 24.04.2017 maksekorraldus, mille kohaselt on hageja kandnud OÜ-le AD REM TÕLKEBÜROO 16,65 eurot selgitusega „Tõlge vene keelest eesti keelde Arve 1735103.“.
19.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus jättis 30.03.2017 määruses menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude jaotuse alusel alust kindlaks määrata hageja
menetluskulusid, mis on tekkinud enne 30.03.2017. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega on TsMS § 175 lg 1 kohaselt võimalik õigusabikulude hüvitamist nõuda juhul, kui menetlusosaline on kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on määruskaebuse menetluses osutanud Irina Vassiljeva hagejale õigusteenust 3 tunni ulatuses summas 300 eurot. Samas ei ole kohtule esitatud Irina Vassiljeva esindusõigust tõendavat volikirja (TsMS § 221 lg 2) ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et Irina Vassiljeva oleks määruskaebuse menetluses hageja lepingulise esindajana osalenud. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist menetluskuluga, mille kostja peaks hagejale TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitama. Lisaks on hageja esitanud ringkonnakohtule maksekorraldused OÜ AD REM TÕLKEBÜROOLE ja AD ALTUM OÜ-le 19.04, 21.04 ja 24.04.2017 tehtud ülekannete kohta kokku summas 77,82 eurot. Maksekorralduste selgitustest nähtub, et need on tehtud tõlketeenuste eest tasumiseks ning et tõlketeenust on kasutatud eesti keelest vene keelde ja vene keelest eesti keelde tõlkimiseks. Hageja ei ole põhjendanud tõlkekulude kandmise vajalikkust ega välja toonud, milliste dokumentide tõlkimiseks tõlkekulusid on kantud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud kulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.