Kostja: Antti Kägu; isikukood 36712022711, elukoht
XXXX.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Antti Kägu vastu 8. septembril 2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1100082/96ta alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Antti Kägult (Kägu) (ik 36712022711) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650) kasuks välja:
2.1.629 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot ja 9 senti (sealhulgas tagastamata krediidisumma 402 eurot ja 65 senti, järelmaksuintress 17 eurot ja 82 senti ning viivis ajavahemiku 13. juuni 2012 – 5. mai 2015 eest 208 eurot ja 62 senti);
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 73% kostja kanda ja 27% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Antti Kägult (Kägu) Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 197 (ükssada üheksakümmend seitse) eurot ja 10 senti.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 15. mail 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 8. septembril 2011. a. järelmaksulepingu nr 1100082/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa 668,20 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 12. juunil 2012 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks järelmaksulepingu alusel välja põhivõla 402,65 eurot, järelmaksuintressi 17,82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 314,53 eurot ning tasumata krediidiintressi 2,45 eurot ja alates 6. maist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 402,65 euro ja järelmaksuintressi 17,82 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.
6.VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja alles teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu
7.Hagist nähtuvalt on hagejal tekkinud krediidi tagasimaksmise kohustuse rikkumise tõttu võla sissenõudmise kulu 115,02 eurot seoses kostjale saadetud võlateatiste ning avaldustega. Lepingu üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud hüvitama lepingu rikkumise tõttu saadetud teatistega seotud kulud vastavalt hageja hinnakirjale. Samas võib hageja nõuda nii lepingu üldtingimuste kui ka VÕS § 113 lg 5 järgi kostjalt ainult mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud alates novembrist 2011 kostjale kuus võlateatist kolme tasumata osamakse sissenõudmiseks. Olukorras, kus leping on üles öeldud pärast kolme osamaksega viivitusse jäämist, on võla sissenõudmiseks piisav ühe võlateatise saatmine ning võla tähtaegse tasumata jätmise korral seejärel lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse tegemine. Hageja võla sissenõudmise kulu on mõistlik ning põhjendatud seega ühe võlateatise, lepingu ülesütlemise hoiatuse- ning avalduse saatmise osas, st kokku 51,12 (12,78 + 12,78 + 25,56) eurot (tl-d 13, 14, 21). Pärast lepingu ülesütlemist tasutud 250 eurot tuleb seega esmalt arvestada võla sissenõudmisega seotud kulude summas 51,12 eurot katteks. Kuna kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksed kokku summas 250 eurot katavad täielikult hageja võla sissenõudmise kulude nõude, ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 51,12 eurot siiski õiguslikult põhjendatud.
8.Kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksete ülejäänud summa 198,88 eurot tuleb arvestada võlgnetava põhisumma katteks. Kuivõrd hageja on põhivõlast maha arvestanud suurema summa, on hageja nõue põhivõla 402,65 euro osas õiguslikult põhjendatud.
9.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). ). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
11.Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse poolte kokkuleppel krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses sisalduvast järelmaksu summast puudujääva osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras (so lepingujärgne krediidiintressi määr) krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.
12.VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.
13.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,9084%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 17,9084% tagastamata järelmaksusummalt aastas.
14.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 13. juuni 2012 – 5. mai 2015 eest viivis summas 208 eurot ja 62 senti (402,65*1056/365*0,179084) ning alates 6. maist 2015 kuni põhivõla (402,65 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,9084% tagastamata põhivõlalt aastas.
15.Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 12. juunil 2012 lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja enne 12. juunit 2012 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas 2,45 eurot tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 73% ulatuses.
17.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 289 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 4179 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 22).
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lgst 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.
19.Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 175 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 270 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 73% kostja kanda ja 27% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 197 eurot ja 10 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.