Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
05. juuli 2017
Tsiviilasja number Tsiviilasja sisu
2-17-9484 Xxxxvs Xxxxabielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistung 05.07.2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx), viibis kohtuistungil Hageja esindaja: Xxxx, viibis kohtuistungil Kostja: Xxxx(isikukood xxxx), ei viibinud kohtuistungil
Rahuldada hagi ja lahutada Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) abielu, milline on sõlmitud 18. detsembril 2012 Tallinna Perekonnaseisuametis, abielukanne nr xxxx. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2-17-9484 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Xxxxesitas 17.06.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 18.12.2012 Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt, kanne nr xxxx. Hageja soovib abielulahutust, kuna kostjaga pole võimalik kooselu jätkata iseloomude sobimatuse tõttu, mis omakorda on tingitud kostja väärarusaamadest abielu tähendusest ja perekonnaelust. Hageja koos poolte ühiste alaealiste lastega lahkus perekonna ühisest elukohast elama oma vanemate juurde kolm kuud enne hagiga kohtusse pöördumist, täpsemalt 19.03.2017. Hageja on väsinud olemas abielus, kus puudub austus, lugupidamine, hoolivus, õnn ja armastus-kõik see, mis on olnud hagejale seni vaid unistus. Perekonnas on hageja kanda jäetud praktiliselt kõik, mis perekonna ja koduga seostub. Hageja on seisukohal, et tema abielu kostjaga on muutunud tühiseks, kuna see ei paku pooltele mingit rõõmu ega rahulolu ning selline abielu tuleb lahutada. Kohus võttis hagi menetlusse 20.06.2017 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud. Hageja ilmus kohtuistungile 05.07.2017. Kohus kuulas ta ära. Hageja jäi haginõude juurde, kinnitades, et ei soovi kostjaga enam abielus olla, pooled on abikaasadena teineteisest võõrdunud, abielusuhted on katkenud pöördumatult. Hageja oli sunnitud astuma sammu abielu lahutamiseks, kuna tema taluvuse piir oli ületatud. Hageja palus abielu lahutada ning mitte anda pooltele leppimiseks aega. Seega hageja välistas leppimise kostjaga ja abielusidemete taastamise või abielu jätkamise. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja nõuetekohaselt ilmumata jätmise põhjustest või kohtusse ilmumist takistavast asjaolust, so seaduslikust takistusest kohtule isiklikult ei teatanud. Kohtu tõlk on kostjaga suhelnud telefoni teel 04.07.2017, mille kinnituseks on kohtu tõlk edastanud kohtunikule kirjalikult vestluse sisu. Kostja ei ole kohtule edastanud oma seisukohta seonduvalt haginõudega. Hageja palus hagi sisuliselt läbi vaadata ilma kostjata ja lahutada abielu.
Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
2-17-9484 PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Vastavasisulise taotluse kohal viibinud pool, s.o. hageja ka esitas. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutsed on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungitele ilmunud. Kostja ei ole dokumentaalselt põhistanud ega seaduse kohaselt nõutavalt viisil tõendanud, miks ta 05.07.2017 kohtuistungile enda ärakuulamisele ei ilmunud. Kostja isegi ei esitanud kohtule oma seisukohta, s.o. vastust hagile. Kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostjal võis mitte olla takistust kohtuistungil osalemiseks ning et kostja hoidis aktiivsest kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostjat on kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatud. Kohus on seisukohal, et kooskõlas TsMS § 414 lg 1 ja § 410 on kohus õigustatud asja sisuliselt lahendama. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist ja kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud, hageja taluvuse piir abielusidet jätkata on ületatud ja hageja välistab leppimise kostjaga ning katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on kohtule selgesõnaliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohus ei pea põhjendatuks anda pooltele leppimiseks tähtaega, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine võiks aidata abielu säilitada. Hageja ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu
2-17-9484 pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohtumenetluses väljaselgitatud asjaoludele tuginedes jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.