Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-104281/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 854

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-104281

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.juuni 2017.a Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-104281

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2115 eurot Hageja: Xxxx(isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: advokaat Ardi Rebane (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Luule Tarm (Lamm Consult, e-post [email protected]) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2.Välja mõista Xxxx igakuine elatis elatise alammääras (elatise alammäär on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) Xxxx kasuks tema ülalpidamiseks alates 03.03.2017.a kuni Xxxx täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3.Välja mõista Xxxx Xxxxkasuks tagasiulatuv elatis 243 eurot ajavahemiku 01.02.2017.a kuni 02.03.2017.a eest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx Xxxx tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, kostja seisukoht Hageja Xxxx oma seadusliku esindaja Xxxx kaudu esitas 03.03.2017.a maksekäsu kiirmeneltuse avalduse ja 03.05.2017.a hagiavalduse Xxxx vastu alammääras elatise nõudes alates maksekäsu kiirmeneltuse avalduse esitamisest 03.03.2017.a ja tagasiulatuva elatise nõudes alates 01.02.2017.a kuni 02.03.2017.a. Kostja kirjalikus vastuses oli hagiga nõus. Kostja palub määrata veebruari ja märtsi 2017.a tagasiulatuva elatise 470 eurot tasumise kolme kuu jooksul. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja kui hageja isa on kohustatud hagejat üleval pidama. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks alammääras elatis välja mõista. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõutava tagasiulatuva elatise periood on 01.02.2017.a kuni 02.03.2017.a. Kostja oli nõus tagasiulatuva elatise väljamõistmisega.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus veendus, et kostja andis põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei tasunud elatist enne, kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja seadusliku esindaja õigusabikulud kolmes poolte vahel käimaolevas tsiviilasjas kokku on 1370 eurot 11 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot. millele lisandub käibemaks. Eraldi lapse elatisega seotud menetluskulusid ei ole välja toodud. Kostja lepinguline esindaja palus menetluskulud jätta välja mõistmata. Kostja väitel lapse elatises pole vaidlust olnud ja kostja tasus elatist juba enne hagi esitamist. Kohtu seisukoht on, et alammääras elatise nõue on õiguslikult väga lihtne vaidlus ja tavapäraselt esitab selle nõude hageja seaduslik esindaja iseseisvalt ilma õigusabi kasutamata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista õigusabikulu 1 tunni töö eest. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja seaduslik esindaja on vastava taotluse esitanud.