Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

lauses ettenähtud ulatuses. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected])

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 kohaselt juhul, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja

2 (4)

sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 09.06.2015 algusega kell 15.00, millele kostja ei ilmunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostja kohtuistungi toimumisest teadlik, kohtukutse on avaldatud 04.05.2015 Ametlike Teadaannete kaudu (tl 164), kostja ei ole kohut istungile ilmumist takistavatest asjaoludest TsMS § 422 lg 1 tähenduses teavitanud, ühtlasi on kohus selgitanud kostjale TsMS § 410 sätestatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kuivõrd hagejad esitasid 09.06.2015 kohtuistungil kohtule taotluse hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamiseks ja kohtu hinnangul ei esine antud juhul TsMS § 413 lg 3 p 13 sätestatud aluseid, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada TsMS § 410 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus tuvastab primaarnõudena, et Osaühingu Xxx osanike 23.05.2013 koosoleku otsused on tühised. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejad 09.06.2015 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kohtul kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 4267,20 eurot (õigusabikulud 3967,20 eurot s.h käibemaks 661,20 eurot ja riigilõiv 300 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejad hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 3 sätestatud riigilõivu määraga. 07.02.2014 hagi tagamise avalduse esitamisel on hagejad tasunud riigilõivu 50 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud RLS § 57 lg 16 sätestatud riigilõivu määraga. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus ei pea põhjendatuks 22.08 ja 23.08.2013 hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise õigusabi rohkem, kui 4 h ulatuses, arvestades esitatud hagivalduse sisu ja mahtu. 30.09.2013 õigusabitoimingud ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rohkem, kui 0,5h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 23.10, 25.10 ja 28.10.2013 õigusabitoiminguid ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatuks rohkem, kui 3,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 06.02. ja 07.02.2014 hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine kohtule ei ole põhjendatud õigusabikulu rohkem, kui 1 h ulatuses. Arvestades, et hagejate lepinguline esindaja oli kõrgkvalifitseeritud jurist, kes oleks pidanud 10.02.2014 kohtumääruses osundatud puudusteta esitama hagi tagamise avalduse, ei ole 17.02.2014 õigusabitoimingu eest vastaspoolelt õigusabikulu väljamõistmine kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta rahuldamata. 18.02.2014 õigusabitoiming ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades sooritatud toimingu lihtsust ja võimalikku ajakulu. Arvestades hagejate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ei ole 23.04.2014 õigusabitoimingud põhjendatud vastaspoolelt välja mõista osas, mis puutub 08.04.2014 kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamise toimingusse, samas sisaldab

3 (4)

esitatud menetlusdokument ka hagejate täiendavat seisukohta, mistõttu rahuldab kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 0,5 h ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks osaliselt 9,75 h ulatuses x 139,20 eurot (s.h käibemaks 23,20 eurot) = 1357,20 eurot. TsMS § 162 lg 1, TsMS § 175 lg 1 ja TsMS § 138 lg 2 alusel tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1657,20 eurot. Kostja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.