2-16-6165/65 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.Vabastada hageja menetluskulu (kinnisvara hindamise ekspertiisi tasu) summas 1090 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti xxxx.a. Abielulised suhted poolte vahel lõppesid 2011.a. 2012.a lõppes hageja töö abikaasadele kuuluvas firmas Xxxxs ja ta kolis elama Saaremaale. Abieluliste suhete lõppemise põhjuseks oli kostja totaalne usaldamatus ja viha kõige ümbritseva suhtes, süüdistused, kahtlustused ja kontroll eriti hageja üle, psühhoterror nii abikaasa kui laste suhtes. Pooltel on kaks täiskasvanud tütart. Eeltoodust tulenevalt palub hageja poolte abielu lahutada. Ühtlasi palub jagada abikaasade ühisvara, milleks on : Liikmelisus hooneühistus „Garaaž XXXX“, mis annab õiguse kasutada hooneühistule kuuluvas hoones 6-kohalist garaažiboksi nr 4 üldpinnaga 42,2 m2 koos keldriga, Liikmelisus hooneühistus „Xxxx“, mis annab õiguse kasutada hooneühistule kuuluvas hoones garaažiboksi nr 21 üldpinnaga 18,5 m2; Osaühing Xxxx, nimiväärtusega 2556 eurot. Kogu loetletud vara kasutab kostja ja hagejal puudub vajadus vara osas. Seepärast taotleb jätta kogu vara kostja omandisse ning kostjalt välja mõista kompensatsioon 50 % ulatuses ühisvara väärtusest. 01.06.2017.a esitas hageja kohtule kirjaliku avalduse, millega loobub nõudest hooneühistu „Xxxx“ liikmelisuse arvamisest ühisvara hulka. Kostja vastuväited Kostja on esitanud 03.06.2016.a kirjalikud vastuväited, milles leiab, et poolte vaheline abielu ei vääri jõus hoidmist. Samas on kostja kohtuistungil asunud seisukohale, et ta ei vaidle lahutusele vastu, kuid lahutamine tuleks edasi lükata, sest praegu ei ole selleks õige aeg. Millal on õige aeg, seda kostja ei oska öelda. Arvab, et praegu võib abikaasa teda tütre majast välja ajada. Hagejal ei ole mingit õigust saada kostjalt hagis loetletud objektide eest raha. Seda just abielus toimunud sündmuste tõttu. Kostja väidab, et on terve abielu jooksul kandnud kõik kulutused ja muretsenud kogu vara, selles tegevuses hageja osa puudub. Hooneühistus „Xxxx“ garaažiboksi ehitas kostja isa, kes suri 1990.a. Kuidas liikmelisus 1993.a sai kostja nimele ei ole kostjal aimugi ja seda ei oska keegi öelda ka ühistu juhtidest. Kostja ema esitas käesolevalt notarile avalduse oma mehe järelt pärimiseks ja garaažiboks läheb ka pärandvara hulka. Ei ole vastuväiteid hageja avaldusele selle ühisvarast väljaarvamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Vaidlust ei ole, et abikaasad on eraldi elanud üle 5 aasta. Abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik, pooled leppida ei soovi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abikaasade varasuhteliigiks antud juhul on varaühisus. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. § 37 lg 1’ kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga, antud juhul abielu lahutamisega. Poolte ühisvaraks on: Liikmelisus hooneühistus „Garaaž XXXX“, mis annab õiguse kasutada hooneühistule kuuluvas hoones 6-kohalist garaažiboksi nr 4 üldpinnaga 42,2 m2 koos keldriga, Osaühing Xxxx, nimiväärtusega 2556 eurot. Liikmelisuse hooneühistus „Xxxx“ arvamisest ühisvara hulka on hageja loobunud 01.06.2017.a avaldusega (tl 7-8 II kd). Kohus on tellinud hageja taotlusel ekspertiisi, et teha kindlaks hooneühistus „Garaaž XXXX“ garaažiboksi nr 4 turuväärtus. Eksperthinnangu on koostanud RE Kinnisvara AS, kes on hinnatava vara väärtuseks hindamise kuupäeval nimetanud 2100 eurot (tl 38-53). Seega kogu abielu ühisvara väärtuseks on (2100+2556) 4656 eurot. Vaidlust ei ole, et kogu ühisvara peaks jääma kostjale. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 77 lg 2 tuleb teisele ühisomanikule kompenseerida tema osa rahas. Kostja vastuväiteid, et hageja kompensatsiooni ei vääri, on asjakohatud ja kohus neid ei arvesta. Hageja on taotlenud kompensatsiooni väljamõistmist. Hageja taotlus kuulub rahuldamisele ning tema kasuks tuleb kostjalt välja mõista pool ühisvara väärtusest s.o. 2328 eurot. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda. Hagejale anti Harju Maakohtu 15.05.2017.a määrusega menetlusabi ja hageja vabastati ekspertiisitasu summas 1090 eurot tasumisest. Kohus, arvestades hagejale menetlusabi andmise aluseks olnud asjaolusid, tema majanduslikku seisu, asub seisukohale, et hagejalt menetluskulude väljamõistmine riigi tuludesse ei ole põhjendatud ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu (kinnisvara hindamise ekspertiisi tasu) tasumisest vabastatud, s.o 1090 euro ulatuses.